Riigi põhitunnused, riigivalitsemise vormid, riigikorralduse vormid, koalitsioon, oppositsioon, riigikogu struktuur, komisjonid (0)

Riigi põhitunnused: rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim (e. iseseisev).
Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.
Riigivõimu iseloomu järgi eristatakse riike demokraatlikeks riikideks ning diktatuurideks. 1)Demokraatlik riik- õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (Eesti, Prantsusmaa, USA). 2) Diktatuuride liigitamine: 2.1) Autoritaarsed diktatuurid - isiku või mõne grupi ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi (Venemaa, Eesti 1934-1940). 2.2)Totalitaarsed diktatuurid- diktaatori või mõne grupi hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne. Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (Põhja-Korea).
Riigivalitsemise vormid: 1)VABARIIK: *Parlamentaarne(Eesti, Mongoolia , Lõuna-Aafrika)- riigipeal on vaid esindusfunktsioon. valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. *Presidentaalne(Ameerika Ühendriigid, Indoneesia )- riigipea on ka valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. 2)MONARHIA: *Kondtituts-iooniline(Suurbrit, Tai)- riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament . monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. *Absoluutne(Vatikan, Katar , Saudi Araabia )- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui kohtuvõim. Riigikorralduse vormid: 1)UNITAARRIIK(Jaapan, Eesti, Prantsusmaa)- riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. 2)FÖDE- RATSIOON (Saksam, Ameerika Ühendriigid)- liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused. liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. 3)KONFÖDERATSIOON(Euroopa Liit)- riikide liit ühiste, välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Konföderatsioon eelneb föderatsiooni moodustamisele.
Riigikogu struktuur: Riigikogu juhatus on Rk liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhtuse volitused kestavad ühe aasta ja selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Selle võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt 5 Rk liiget. Kõik Rk saadikud ei kuulu fraktsioonidesse. Koalitsioon on erakondade fraktsioonid, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositsioon on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Rk täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Parlamendirühmi luuakse , et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Nende tegevuse eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele. Delegatsioonid on parlamendiliikmete lähetatud esindused erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tööd osalemiseks. Ühendustesse kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses. Rk kantselei koosneb ametnikest, kelle peamine ül on Rk-le tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu.