Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas (0)

Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas
Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia . Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus . Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult.
Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult kedagi kaitsta halvustatavate postituste ja piltide eest. Seetõttu on meediavabadus alles algstaadiumis ja veel arenemiskäigus.
Tänapäeva elu me enamus ei suuda ette kujutada ilma sõnavabaduseta. Kuid paljud eestlased on elanud riigikorras, kus põhimõtteliselt puudus sõnavabadus. Nõukogude liidus kontrolliti kõike, mis jõudis meediaväljaannetesse ja lausa valitsuse tasandilt genereeriti, mis jõudis uudisväljaannetesse. Ning kasutades sel ajal nii öelda valesid sõnu või lauseid endale teadmatagi võidi juba riigivastases tegevuses süüdi mõista ja ka vangi saata. Tegelikult ei saa siiski väita, et sõnavabadust üldse ei oleks olnud, kui see oli varjatud kujul ja salaja . Kui taheti, saadi ikka mingi Eesti teemaline artikkel või luuletus ajaleheveergudele saada. Kui ei eksisteeri meediavabadust ametlikult saab tegelikult ikka oma arvamust avaldada, aga lihtsalt varjatult.
Tänases arenenud ühiskonnas on sagenenud, et ühiskonnas tekivad arvamusliidrid, kes avaldavad meedias oma arvamust. Näiteks Argo Ideon, kes on poliitika- ja majandusanalüütik ajalehes „ Postimees “. Üks viimaseid tema arvamuslugusi oli „Tere Eurominister“. Selles artiklis üritas ta avalkusele selgeks teha, et Eesti vajab Euroasjade ministrit, kes kordineeriks Eesti eesistumisaastat 2018. aastal. Ta kindlasti täitis oma eesmärki ja ka mõjutas ühiskonda sellega, sest pärast selle artikli lugemist hakkasid enamus mõtlema selle teema üle ja võtma oma seisukoha selle teema suhtes. Kuna arvamuslood on enamasti loodud kõrgelt ja oma kindla visiooniga inimeste poolt, suudavad nad ühiskonda suurel määral mõjutada mingis küsimuses. Kuna avalikust peab pidevalt suunama ja erinevaid ideid välja tooma avalikusele, siis selleks on arvamusliidrid ühiskonna lahutamatu osa ning arvamusliidrid on mmediavabaduse positiivne külg.
Meedia- ja sõnavabadus mõjutavad üksteist. Sõnavabadus on demokraatlikus riigis lahutamatu osa, kuid me pole harjunud meediavabadusega ja meedia ei saa täielikult vaba olla, ilma, et ta võiks kahjustada kedagi. Kuid meediavabadus sellisel tasemel, nagu on meie riigis on mitmeid positiivseid külgi, näiteks inimesed saavad kirjutada arvamusartikleid ja mõjutada seeläbi avalikust.