Memo "Demokraatia igapäevaelus" (0)

Memo
Kellele:
Kellelt:
Kuupäev:
Teema: „Demokraatia igapäevaelus“
Demokraatia tugineb võrdsusele, see väljendub eelkõige võrdsuses seaduse ees. Demokraatliku ühiskonna märksõnaks on „vabadus“. Ka igas kodus peaks see kehtima, Eesti riigis. Meie kodus nii see on, et kui midagi tehakse, siis arutatakse see kõigepealt läbi ja siis alles tehakse, mitte nii, et üks teeb midagi valmis, ja teised ei tea asjast midagi. Minu meelest see ongi kõige parem viis kuskile jõuda, kuna ühine arusaam viib sihile.
Kuna meie kodus kehtib demokraatia, arvan, et kehtib ka paljudes, kui mitte enamustes eesti peredes . Ilma demokraatiata oleks asi keerulisem ja lahkarvamusi oleks palju rohkem. Demokraatia on väga hea võimu teostamise vorm, võrreldes teiste vormidega. On aga ka kindlasti palju erinevusi selles vallas, inimesed on kõik erinevad ja kõigil on omad põhimõtted ja arusaamad. Iga inimene tahab jääda oma põhimõtetele ja arusaamadele kindlaks ja see tekitabki lahkarvamusi, millega demokraatia ümber lükatakse. Üldiselt aga peredes hoitakse kokku ja välditakse taolisi konflikte, kuna muidu poleks ka peresid ja pereelu . Mida rohkem on peres inimesi, seda rohkem erinev see on ja pere lahkuminek palju soodsam. Meie majas on 5 inimest ja me saame väga hästi omavahel läbi ja toetame üksteise otsuseid. On näha, et osades Eesti peredes on demokraatia vastand osalus väga kõrgel kohal, mis pole kindlati mitte hea. Pere peab kokku hoidma, sest pere on ka üks osa eesti rahvastikust ja rahvaarvust, mida saab iga pere suurendada, kui nad on koos.
Koolis on asi aga juba natuke raskem, kuna inimesi on tunduvalt rohkem ja nagu eelpool mainitud , siis mida rohkem inimesi, seda hullem asi on. Kuid siiski eesti koolides on enamjaolt asi demokraatia piires püsinud, võrreldes mõne ameerika kooliga , kus on jõhkrad vägivallad ja tapmised tavaline osa. Ei oska nüüd otsekohe öelda, millest see tuleneb, kuid nagu on öelnud omal ajal Stalin , „ Kui pole inimest, pole probleemi!“. Ega see lause ei ole nüüd demokraatlik, kuid see lause oma halvas tähenduses on siiski väga õige. Eesti riigis pole veel asi nii hulluks läinud ja loodan et ka ei lähe. Koolis on hea süsteem, kuna õpetajad ja vanemad inimesed korrigeerivad laste käitumist ja püüavad igal võimalikul viisil neid õigele teele aidata. Aeg on näidanud, et see toimib ja vägivalda jääb vähemaks.
Enamus euroopast on demokraatia all, kui välja arvata kuningriigid ja muude valitsemisvormidega riigid. Kuigi peab mainima, et ka kuningriigid on võrreldes mõne mittedemokraatliku riigiga palju demokraatlikumad ja toimivad ka osaliselt selle vormi järgi, kuid arvatavasti ei saa neid nimetada päriselt demokraatlikeks riikideks. Pigem võib öelda, et kuningriigid toimivad aristrokraatlike põhimõtete alusel. Kui ma ei eksi siis Euroopa peaks olema kõige rohkem demokraatlik, võrreldes ülejäänud maailamajagudega. Demokraatia ei ole siiski kõige populaarsem , autoritaarsete režiimide tingimustes elavad riigig modustavad kogu maailmast ligi kolmandiku. Tekib küsimus, kas demokraatia on see ainuõige valitsemisvorm ? Kui jälgida seda statistikat, siis mina küll nii ei ütleks, kuid igal inimesel on oma arvamus. Sellesks et paremini otsustada oleks vaja elada sellises riigis, kus on aristrokraatlik või autoritaarne valitsemisvorm, siis oskaks ka täpselt selles arutelus oma seisukohti välja tuua ja põhjendada.
Kuna mina elan tänaseni Eestis, demokraatlikus vabariigis, siis on mul õigus oma arvamusele ja sellekohaselt ma arvangi, et kõige õigem valitsemisvorm on demokraatia. See tuleneb sellest, et mulle meeldib Eestis elada ja järelikult ka peab mulle meeldima demokraatia.