Demokraatia ja diktatuurid Euroopas (0)

Kerli Kaine
9a
Arutlus
Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim.
Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fašistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille juhiks sai Benito Mussolini . Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat poolehoidu sai nautida Mussolini. Paljud uskusid, et just tema suudab Itaalias korra jalule saada ning majanduse madalseisust välja tuua.1921. a. parlamendivalimistel saavutas fašistlik parteid võidu. 1925. a. kehtestas Mussolini üheparteisüsteemi ning alustas fašistliku diktatuuri kinnistamist. Kaitseks poliitiliste vastaste vasetu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, et Mussolinist saaks kogu Itaalia rahva juht.
Nõukogude Liidus kujunes tolitaarne süsteem, kui peale Lenini surma sai võimule Stalin , kes tegi riigis läbi suured muudatused. Riigis toimunud industrialiseerimine ja kollektiviseerimine ning nendega kaasnenud vägivald muutis Nõukogude riigi senist palet. Venemaast sai suur tööstusriik ja Stalini ainuvõim tugevnes veelgi. Diktatuur muutus eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati.
Natsionaalsotsialistid said võimaluse võimule tulla ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Natside esimees oli Adolf Hitler , kes arvas , et Saksamaa peab saama uuesti võimsaks. Selleks tuli tal tühistada Saksamaad alandavad lepingud, laiendada sakslaste eluruumi ja saavutada sakslaste rassiline puhtus . Alamrassid kas hävitati või pidid teenima valitsejaid. Pärast riigipresidendi surma sai kehtestati Saksamaal diktatuur ja juhiks sai Hitler. Kehtestati äärmiselt julm hirmuvalitsus . Ta viis läbi kõik mis soovinud oli.
Samas kui paljudes riikides kehtestati diktatuur, säilis ka mõnes demokraatia. Prantslased lõid diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinde, mis saavutas 1936.a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele tagati väärikam elu ja kehtima jäi diktatuur. Briti demokraatial oli läbitud pikk arengutee . Suurbritannia kuulus sõjavõitjate hulka ja sellepärast oli ta eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis Tööerakond, kes muutusid konservatiivide tõsisteks vastasteks. Nad võitsid valijate poolehoiu ja ka Suurbritannias säilis demokraatlik kord.
Ma arvan, et poliitika arenes riikides, kus valitses diktatuur kiiremini ,kuna seal oli inimeste eest kõik juba ära otsustatud, nad ei saanud vaielda ühe või teise asja üle ja kui nad käitusid teisiti kui kästi, nad lihtsalt tapeti. Demokraatlikes riikides arvestati inimeste huve ja nii oli poliitiline areng oli pikaajalisem kui diktatuuris, sest demokraatias võis olla mitu erakonda, kes võisid omavahel pikka aega enne vaielda kui lõpuks uue seaduse või muudatuse vastu võtsid, aga diktatuuris ütles juht oma arvamuse ja nii pidigi olema. Inimestele oli kindlasti kergem elada demokraatlikus riigis kui diktatuurilise korraga riigis, sest sealne poliitika arvestas inimestega. Eesmärgiks ei olnud ainult oma riigi territooriumi suurendamine ja koguaeg sõjaolukorraks valmistumine, vaid ka et inimestel oleks riigis hea elada.
Kõige karmikäelisemad valitsemisviisid oli Itaalias, Saksamaal ja Venemaal. Nendes riikides sai diktatuur võimule riikide majandusprobleemide tõttu. Diktatuurilistes riikides kasutati palju vägivalda. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile. Nemad suutsid toime tulla demokraatiaga, kuna neil oli varasem kogemus demokraatiaga.