Viktor kingissepp (1)

Viktor Kingisepp
Sissejuhatuseks
Viktor Kingisepp sündis 24. märtsil 1888
Kaarma-Suure vallas Saaremaal.
Ta hukati 3. mail 1922 Tallinnas.
Viktor Kingissepp oli Eestimaa
Kommunistliku Partei rajaja ja kogu
kommunistliku liikumise suurkuju.
Hariduslugu
Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises
erakoolis.
1898 - 1906 õppis ta Kuressaare
gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas
õpilane, tema lemmikained koolis olid
matemaatika ja võõrkeeled.
1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli
füüsika-matemaatika teaduskonna
loodusteaduse osakonda.
1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp
Moskvas.
1910 jätkas oma õpinguid Peterburi
Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani-
germaani keelte osakonnas.
1911 - 1917 õppis ja lõpetas
õigusteaduskonna.
1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis
riigieksamid.
Elulugu
Juba kooli ajal kuulus Viktor
põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste
ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti,
Poola ja Venemaa noored.
1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille
tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud.
Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa
Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei
(VSDTP) Peterburi eesti osakonda, mille
ülesandel käis 1907 - 1908 Tallinnas.
1912 - 1914 oli ta bolsevistliku ajalehe ,,Kiir"
aktiivne kaastööline. Pidas sidet ,,Pravda"
toimetuse, VSDTP KK Venemaa büroo ja IV
Riigiduuma bolsevike fraktsiooniga.
Oli novembrist 1914 kuni märtsini 1916
halduskorras asumisele saadetuna Tveris ja
Kaasanis.
Astunud ülevenemaalise Linnade Liidu
teenistusse, oli Kingissepp juulist 1916 aprillini
1917 Taga-Kaukaasias rindel sanitaarrongi
ülemana.
Juunis 1917 tuli Kingissepp Tallinna ning oli
juulist septembrini parteitööl Narvas, kus
organiseeris Narva Punakaardi ja kuulus ka Eesti
Punaväe moodustamise kolleegiumi.
Võttis Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute
Nõukogu saadikuna osa Eestimaa nõukogude I
kongressist (juulis 1917), augustis valiti Narva
linnavolikokku ja septmebris osales Eesti
demokraatlikus nõupidamises.
Novembrist 1917 kuulus ta Eestimaa Nõukogude
TK-sse, kus juhtis toitlus- ja rahandusosakonda.
Viktor oli oktoobrirevolutsiooni ajal 4. novembril
asutatud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
aseesimees.
Sakslaste Eestisse saabumise järel veebruaris 1918
läks ta tagasi Venemaale.
Venemaal olles osales ta Ülevenemaalisel
Erakorralisel Nõukogude Kongressil Eesti
delegaadina. Seal valiti ta Ülevenemaalise
Kesktäitevkomitee liikmeks.
Pärast Saksa okupatsiooni lõppu (novembris
1918) tuli ta tagasi Eestisse illegaalsele
parteitööle.
Eestimaa kommunistlike organisatsioonide
konverentsil valiti ta Kommunistliku Partei Eesti
KK-sse ja määrati Eesti Töörahva Kommuuni
Nõukogu Siseasjade Valitsuse juhatajaks.
Kingissepp oli üks EKP I ja II kongressi
ettevalmistajatest ja korraldajatest.
Mõlemal kongressil valiti ta EKP KK ja KK
Poliitbüroo liikmeks.
Järgnevatel aastatel juhtis ta legaalsete
töölisorganisatsioonide tegevust,
salatrükikodade asutamist, legaalse
töölisajakirjanduse ja ajalehe ,,Kommunist"
väljaandmist.
Ööl vastu 3. maid 1922 vahistati Viktor
Kingissepp Tallinnas reeturist kolleegi abil
ja väliskohtu otsusel lasti ta maha juba
sama päeva õhtul.
Huvitavaid fakte Viktor Kingissepast
· Viktor Kingissepa järgi nimetati 1922. aastal
Jamburg Ingerimaal ümber Kingissepaks (vene
keeles ,,").
· 1952 - 1988 kandis ka Kuressaare linn Kingisepa
nime.
· Nõukogude Venemaal anti 1950. aastal välja Viktor
Kingissepa nimelist postmarki.
· Viktor Kingissepp kirjutas oma elu jooksul 3
raamatut:
1),,Kellele iseseisvus, kellele ike"
2),,Iseseisvuse ikke all"
3),,Teosed" I osa
· Viktor Kingissepa kohta on tehtud ka film (,,Kaks
päeva Viktor Kingissepa elust" Tallinnfilm, 1980)