Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr.4.2 (0)

Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna Tehnikaülikool
2016
Artikli „Kultuur ja demokraatia“ autoriks on Ronald Inglehart , kes on poliitteadlane Michigan-i ülikoolis. Autori ideeks oli artikli põhjal välja tuua, kui suurelt on oma vahel seotud kultuur ja demokraatia. Alustas ta oma idee arendamist artiklis kahe erineva väitega kultuuri ja demokraatia kohta. Esimeseks oleks siis: areng on seotud oodatavate muutuste sündroomiga, see väide on siis pigem uuenduslik. Teiseks oleks siis: kultuur sõltub siiski mõtteviisist, see väide on Weberi traditsioonidele põhinedes. Inglehart soovis siis näidata, et mõlemad väited on tõesed, üks üht moodi ja teine veidi teisiti õige. Selle artikli kirjutamisel põhineb ta faktidel, mis on kogutud erinevates kirjandustest vms.
Autor kirjutas, et kultuuride vahelised erinevused jäävad kestma isegi juhul, kui majandusareng toob endaga kaasa süstemaatilisi kultuurilisi muutusi. Pean selle väitega igati nõustuma, kuna meid ümbritseb väga palju erinevaid kultuure, mis on vangutamatude seadustega, väärtustega vms. näiteks siin kohal võib tuua Aafrika ja India, nende kultuurid on totaalsed teistsugused kui on meil siin euroopas. Isegi kui äri maastik korrigeerib ja ühtlustab kultuure siis analoogsed kultuurid jäävad siiski mingites väärtustes vms oma kultuurile kindlaks.
Artiklis on ka välja toodud, et mida suurem rõhk on ellujäämise väärtushinnangutel, seda madalam on isiklik heaolu seal hulgas ka tervis, nendes riikides on väiksem ka vastastikune usaldus ja sugude vaheline võrdus. Sellistes maades on tähtsamatel kohtadel materiaalne heaolu, usutakse rohkem tehnoloogiasse ja tehnikasse. Lisaks on veel positiivsem suhtumine autoritaarsele juhtimisele. Need maad kus aga rõhutakse rohkem eneseväljendusse on palju stabiilsemad ja demokraatlikumad. Selle väitega pean ma ka nõustuma, kui hakata mõtlema riikide peale, kus on demokraatlik juhtimisviis siis nende inimeste väärtushinnangud on hoopis teised kui on riikides kus valitseb kas diktaktuur , monarhija vms. Need inimesed kes on demokraatlikus riigist, neil on sõnavabadus, stabiilsus, jne. see kõik on see, mida ei ole väljas pool demokraatiat. Teatud riikides kui liiga agaralt sõna võtta mingil teemal siis võidakse lausa sind kas tappa või vangi panna. Selle tõttu on need riigid ka ebastabiilsemad, kuna kunagi ei tea mis toob järgmine päev.
Teisisõnu demokraatia muudab inimesed edukamakas, teeb nad õnnelikumaks, sallivamaks ja usaldavamaks ning sisendab postmaterialistlikke väärtusi. Kahjuks endise Nõukogude Liidu inimesed seda tõlgendust ei toeta. Mina kui endise Nõukogude Liidu inimesena võin öelda, et see väide on vaid kohati õige, minu jaoks. Miks väidan ma nii. Nimelt tuleb vaadata sellise väite puhul pigem rohkem vanuselisusest, kuna jah tõesti meie hetkeline vanem generatsioon läheb üks ühele selle väitega kokku. Vanem generatsioon on umbusklikumad, sallimatumad ja õnnetumad, seda selle tõttu, et nemad on näinud kuidas on meie riigi inimestega käitutud, kui on usaldatud. Ka meile oma järgnevatele põlvedele on sisendatu kõike seda halba mis on kunagi juhtunud. Meie kui noorem generatsioon siiski olema tunduvalt õnnelikumad, edukamad ja sallivamad kui on meie vanemad, vanavanemad või isegi vanavanavanemad. Omast käest olen seda näinud ja tundnud. Noorem generatsioon on aktiivsem ja on oma noore eluaja jooksul kohati isegi rohkem saavutanud kui mõni teine terve elu ajal kokku.
Kokkuvõttes võin väita, et demokraatia on parem valitsemisviis kui kõik teised valitsemisviisid . Selles olen veendunud nii mina kui ka autor, samuti ka väga paljud teised. Ka demokraatial on omad miinused kuid positiivseid pooli on tunduvalt rohkem ja selle tõttu on ka demokraatliku valitsemisviisi poolt arvan, et enamus maailmas.