Loodusressursid konfliktide allikana (0)

Loodusressursid  konfliktide 
allikana
NIMI
Sisejuhatus
Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, mil ede 
rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel.
ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest  
60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. 
Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu 
näiteks teemandid ja muud vääriskivid,  nafta  ja  gaas , väärispuit, väärismetal id ning 
muud väärtuslikud metal id, näiteks mobi ltelefonides kasutatav koltan. 
Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks  Kongo   Demokraatlikus  Vabari gis, 
Sudaanis, Nigeerias,  Birmas , Afganistanis ja Kolumbias.
Konfliktide lahendamine on keeruline, sest sel e jätkumine on mõlemale osapoolele 
majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine.
Iraagi sõda – põhjus nafta?
Sõda algas 2003. USA, eesotsas G.  Bush  ründas Iraaki.
Iraagi sõja peaeesmärkideks oli  kukutada  Saddam  Hussein  ning 
otsida ja hävitada massihävitusrelvi.
2009 – Lääne suurkorporatsioonidel oli esimest korda pärast 1972. 
aasta Lõuna­Iraagi naftaväljade riigistamist taas suurem ligipääs 
Iraagi naftamaardlatele ning sellel võimalusel haarati sarvist.
2010 – Lõpetati ametlikult sõda. Sel eks ajaks ei olnud endiselt 
leitud ühtegi massihävitusrelva, oma lõpu olid leidnud  sajad  
tuhanded tsiviilisikud ja sõdurid, ning Iraagi naftaäri õitses 
läänemaailma jaoks lopsakamalt kui kunagi varem.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Kongo Demokraatliku Vabariigi 
konflikt
1890. vallutas Belgia kuningas Leopold II Kongo ning haaras enda 
valdusse sealsed  maavarad .
Kongo  iseseisvus  aastal 1960. Juba varsti algasid ri gis konfliktid ning 
sõjalised kokkupõrked, kuna belgialased jätsid ri gi halba seisu.
Vaidlused Ida – Kongo maavarade – kulla, teemantite, vase, koobalti, 
puidu ja kassiteri di üle. 
Konflikt algas: 1990. aastate lõpus.
Konflikti osapooled: Kongo valitsuse väed, mitmete teiste Aafrika ri  kide  
väed, erinevad mässulised, sealhulgas Ruanda  hutud .
1998 – 2003 kestnud kodusõjas üle vi e miljoni surmasaanu,  2010 aasta 
alguses ri gi siseseid põgenikke üle kahe miljoni.
Rahvusvahelise üldsuse osalemine: ÜRO MONUC­operatsioon
Olukord on endiselt ebastabiilne.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Sõjad vee üle
Sõda Iisraeli ja tema naabermaade vahel 1967. aastal, põhjuseks vaidlused  Jordani  jõe vete pärast. 
 Araabia ri gid otsustasid juhtida Jordani jõge "toitvatest" jõgedest vett Jordaaniasse ning Süüriasse. Sel e 
tulemusena oleks Iisrael kaotanud olulise osa oma veeressursist. Plaan ei läinud läbi.
Konfliktikolle Süüria ja Türgi vahel (Tigrise ja Eufrati jõed).
Mõlemad ri gid, aga ka  Iraak  väidavad, et neil on ajaloolised õigused mõlemate jõgede üle. Probleemid 
tammide ehitamisega, põl umajandusega.
Tüli Niiluse vete pärast Egiptuse, Etioopia ja  Sudaani  vahel.
95 % Egpituse veest, mida on vaja joogiveeks, tööstuseks jne tuleb Ni luse jõest.  Suurenev  soov kasutada 
Ni luse vett põl umaade ni sutamiseks Sudaanis ja Etioopias jätab Egiptuse ilma vajaliku veeta. 
http://www.youtube.com/watch?v=gB4_FHMH9jM  (Alan 
Weisman: Will we see more wars over natural resources?)
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Sisejuhatus
• Iraagi sõda – põhjus nafta?
• Slide 4
• Kongo Demokraatliku Vabariigi konflikt
• Slide 6
• Sõjad vee üle
• Slide 8
• Slide 9