Tihtipeale on väinadel strateegiline tähtsus, kuna liikudes nende kaudu on võimalik hoida kokku palju aega. Mitmed väinad on väga kitsad ja seetõttu hõlpsasti kontrollitavad ning vajaduse korral suletavad liikluseks. Vältimaks rahvusvahelisi skandaale ja võimaldades kõigile vaba liiklemine maailmamerel, on nende väinade läbimine reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Nende kohaselt on väinad mere- ja õhuliikluseks vabalt kasutatavad kõigile riikidele.Avamere vabadus on üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõte ning avamerel kohaldatav õiguslik reziim kehtib ka väinadele, mis ühendavad avamere kaks osa ning mis on olulised rahvusvahelised veeteed. Rahvusvahelised väinad on kõigile riikidele mõeldud laevade navigeerimiseks sõltumata sellest, kas nad kattuvad rannikuriikide territoriaalvetega või mitte. Selliste rahvusvaheliste väinade hulgas on näiteks Gibraltari väin, La Manche ja Singapuri väin.
Mis on vabadus? Hannah Arendt Akadeemia 1991 a. Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai 1991a. nr.3)
Essee vabadusest Vabadus on inimese võime tegutseda vastavalt oma huvidele ja eesmärkidele. See on võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Igaüks meist tahab olla vaba ning juhtida oma elu. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida me tahame või juhib meid siiski see etteprogrammeeritud ,,miski" meie peas? Kas me ikka oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus seisneb esmajoones inimese võimes püstitada enesele moraalinõudeid. Tahtevabadus on võimalus valida oma tahtmiste vahel. Determinism väidab, et kui meil on mingite konkreetsete tingimuste hulk, siis peab neile järgnema ka konkreetne sündmus. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata
riiklikult ja viimase üksikasjani, haridus tähendab standardeid, haridus peab olema kõigile ühesugune. Harjumisest kasvavad uskumused: kool on peamine õppimise koht ja mällu vajutatud teadmised ongi haridus, kooliprogrammides on olemas kõik eluks vajalik, kõik õpikutes ja programmides sisalduv saabki õpilase teadmiseks ja õpilase väärtust mõõdab hinne ning eksam. Uskumus on olnud ka see, nagu võiks haridusele antud vabadus üksi luua tõeliselt väärtuslikku haridust. Aga kui inimene oma vabadust äragi pole tundnud? Sest tema mõistmine, tarkus ja vaimsus pole teda selleni juhatanud. Kahtlema ei pane inimest oma hämmastavalt sitketes uskumustes ja harjumustes seegi tõsiasi, et vähemalt viimased 50 aastat on meil tulnud harjuda elama koos globaalselt teadvustatud hariduse kriisiga. · Vahend
1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee 2) eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia, Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased. Kolmandas isikus, pikem narratiiv, Välismaailma kirjeldamine, Keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus 1 3) dramaatika (tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia)
Meedial oli alates 19. sajandi teisest poolest ühiskonna demokraatlikumaks muutumisel oluline roll ja vastupidi. Ajalehed peegeldasid 19. sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugevalt kõigutama raadio. Internet muutis meediatarbijate rolli, st nad mitte ainult ei saa teavet hankida, vaid ka seda ise edastada. Ajakirjandus vabadus põhineb sõnavabadusel. Ajakirjanduse üks ülesandeid on avaldada lugusid, mis on avalikkuse huvides, st võivad mõjutada kodanike heaolu. Meediatekst on nii kirjalik tekst kui ka pilt,video,heli. Meediateksti lugedes tuleks kõigepealt kindlaks teha, kes on selle autor. Autori nime põhjal saame otsustada teksti käsitluslaadi üle ja võrrelda seda autori eelnevate töödega. Autor püüab lugejat teksti kaudu millestki veenda, teda mõjutada. Autor esitab teksti alati
Kuidas olla eestlane 21. sajandil. Essee Kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks. Üks väikerahvas peab endalt hirmunult ja tõsiselt küsima: kas ja kuidas säilitada oma eripära ja püsimajäämine? Kui oleme aga otsustanud olla ja jääda, tuleks õppida ajaloost ja mõtiskleda, mille nimel on võidelnud meie esivanemad läbi aastatuhandete, eks ikka oma vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aegade lõpuni. Eestlus ja ee
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Kõik kommentaarid