kõrbestumine ja mullastiku erosioon . Kestvad kodusõjad halvendavad olukorda veelgi. Mullastiku vaesumise ja kõrbestumise põhjuseks on veel ka laialdane metsade raie ja mulla looduslik ärakanne. Kõrbestumine on probleemiks just Aafrikas, Põhja - Ameerika lõunaosas ja Kesk - Aasias. Seevastu Eesti probleemiks on hoopis soostumine. Põhjused Inimkonna õnn on selles, et ta on peaaegu kõigesööja. Juba iidsetest aegadest pidas inimene koduloomi ja on kasutanud liha toiduks. Maailma suurimad lihatootjad on Uus-Meremaa, Austraalia ja Euroopa Liidu maad. Tähtsaimad kasutatavad kultuurtaimed on nisu, riis, mais ja kartul. Teadaolevalt on maailmas ligi 80000 söödavat taimeliiki. Ka kalapüük ei näita enam kasvumärke, vaid on tunduvalt vähenenud ja väheneb kõigi eelduste kohaselt ka edaspidi. Põhjuseks on kalavarude vähenemine, mis omakorda on tingitud kalade elu- ja kudemispaikade hävinemise tagajärjel.
Ø ÜRO Toitlus ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kannatab 841 miljonit inimest arengumaades alatoitluse all Ø Kui vanasti oli näljahäda määratud geograafiliselt madalate saakidega, siis tänapäeval on see määratud majanduslikult madala tootlikkuse ja sissetulekutega Ø Näljahäda esineb nii maaelanike hulgas, kes ei suuda toota piisavalt toitu kui ka linnaelanike hulgas, kes ei jõua seda piisavalt osta Maailma toidupropleemid Ø Loodus katastroofid Ø Rahvastiku kiire juurde kasv Ø Vaesus Ø Sise ja välispoliitiline konflikt Ø Mitte funktsioneerivad majandus struktuurid Ø Toidu halb majandamine (ületootmine = toodeti rohkem, riknenud toit visatakse prügikasti). Ø Napid toiduvarud Ø Valed toitumisharjumused Ø Põuaperioodid Ø Kõrbestumine Looduskatastroofid Ø
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli
Kõik kommentaarid