Oli suure mõjuga järgnevatele heliloojatele. Süit (Prantsuse keeles järgnevus) Erikarakterites tantsud Sonaadi kõrval üks eksisteeriv zanr. Osad: 1. Allemande Saksa päritoluga tants 2. Courante 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants 3. Saravande Hispaania 3osaline tants, aeglane, pidulik 4. Gigue Soti hüppetants, kõige kiirem osa ( 6/8 v 9/8 ) Nende vahele pannakse vahel menuette, govotte. Vahel ka instrumentaalosasid. Overture- Prantsuse avamäng Osad kirjutatud klavessiinile Partita Itaalia süit, vabam. Klaviirimuusika Klavikord, klavessiin- kõik klahvpillid erandiks vaid suure oreli materjal. Alusepanijaks oli organist Girolamo Frescobaldi Barokkmuusika Prantsusmaal Materjal on pärit hilisbarokist 18.sajandi algusest. Erineb Itaalia omast, kuid kujunemise eeldused on Itaaliaga sarnased. Pikka aega kujundasid Prantsuse õukonda itaallased. Katriina Medici,
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) GEORGE FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) SARNASUSED: · Mõlemad sündisid 1685. a · Sünnikuupäevad lähestikku: Bach 21. märts, Händel 23. veebr · Sünnilinnad lähestikku: Bach Eisenach, Händel Halle · Mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli · Mõlema tippteosteks olid vokaal-sümfoonilised suurteosed: Bach missa ja passioon, Händel ooper ja oratoorium · Mõlema kunst sügavalt humanistlik · Mõlemad surid pimedatena · Ei kohtunud kunagi ERINEVUSED: BACH tagasihoidlik, endasse tõmbunud, ei reisinud, abiellus, palju lapsi, majanduslik kitsikus, oma elu ajal tundmatu. Loomingus mõtiskleb elu igaveste kaaslaste üle: õnn, mure, rõõm, kannatused. Teoste kangelaseks tavaline inimene. Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu. Tema muusika meeldib harva kohe, see nõuab süvenemist ja üksi olemist. Maetud Johannese kiriku su...
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
1847.a. kevadel suri tema armastatud õde Fanny vapustusest toibumata lahkus ka Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina saavutas Mendelssohn Inglismaal, kus juhatas muuhulgas eriti suurvorme, näit. 1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias" (1846), ("Kristus" lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad
Pühapäeval, 11. aprillil kell 17.00 toimus Narvas Geneva-keskuses ülestõusmis- pühakontsert, kus esines Narva linna sümfooniaorkester. Käisin seal oma klassiõe Julia Vinogradovaga. Saal oli peaaegu täis. Külalised olid enamasti eakad inimesed, kuid oli ka noori ja isegi päris väikesi lapsi. Me võtsime omad kohad siise ja hakkasime kontserdi algust ootama. Peojuht ilmus lavale pikkas sinises kleidis ja tutvustas üljoones lihavõttepüha tähtsust. Lavale kutsuti koor ja see oligi kontserdi esimeseks numbriks. Koor koosnes viiest inimesest, kolm naist ja kaks meest. Koori repertuaaris leidsid aset Jumalale pühendatud laulud. Nad laulsid pillisaateta ja kahehäälselt. Naine, kes seisis teistest natuke ees, oli nähtavasti solist, tal oli väga kõlav ja kõrge hääl. Lauldi neli jumalateemalist laulu. Laulud rääkisid sellest, et rahvas on väga õnnelik selle üle, et Jumal on ülestõusnud. Mulle meeldis kõige rohkem kolmas laul, seal laulsid mehed ja ...
Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu ork...
Minu muusikaelamus Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “Pähklipureja”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika, mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest. Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma...
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaa...
Konspekt 1. Euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18.saj lõpp ja 19.saj algus, mis lähtub looja tunnetest. Vastandub teravalt klassitsismile, mis seadis esikohale inimmõistuse. 2. Kunst avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas, kasutati vähem skulptuure. Ainestik: kirjandus teosed, eksootilised maad. Ei moodusta ühtset stiili. Nt. William Turner (1775-1851) „Matused merel”. Kirjandus: sõna „romantism” tuleneb 17.-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.(fantastika, tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid) Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schum...
56, 18041805 Koorifantaasia cmoll op. 80 (,,Kleine Neunte"), 18081809 Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 18041814 Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 18091810 Balletid "Musik zu einem Ritterballett" 17901791 "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 18001801 Laulumängud "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 "König Stephan" op. 117, 1811 Avamäng "Coriolanus" cmoll op. 62, 1807 Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 18031804 Missad Missa CDur op. 86, 1807 Missa solemnis Dduur op. 123, 18191823 Klaverimuusika 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" cmoll op. 13, 17971798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cismoll op. 27 nr. 2, 1801 Nr
KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täi...
Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Teostest avaldub soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tal oli kuus sümfooniat, avamäng fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,Itaalia capriccio". Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks.
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836...
juures. Tobias astus 1893. aastal Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Õppimise ajal teenis elatist klaverihäälestamisega ja eratundidega. Tobias paistis silma erakordselt hea muusikatundmisega ning oskusega erinevates muusikastiilides vabalt improviseerida. Konservatooriumiaastail komponeeris ta rea teoseid, mille hulgas on ka esimene eesti sümfooniline teos, klassikalis-romantilises stiilis avamäng "Julius Caesar." 1904. aastal asus Tobias elama Tartusse, kus töötas muusikaõpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis, Puskini-nimelises Tütarlastegümnaasiumis ja Reaalkoolis. Tartus võttis Tobias aktiivselt osa ka kontsertide organiseerimisest. Koos Aleksander Läte ja "Vanemuise" sümfooniaorkestriga korraldas ta mitmete suurteoste ettekandeid (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Tobias esines tihti ka
- Muid käändevorme esineb liitsõna laiendosana juhuslikumalt (nt poistebänd, emadepäev, kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu, meelespea). Pöördsõnaline laiendosa Verbitüvelise laiendosaga liitsõnad vastavad kesksõnalise täiendiga nimisõnafraasile (nt ronitaim – roniv taim, leidlaps – leitud laps). Moodustustüveks on 2s I-vältelise verbi vokaaltüvi (a) või III-vältelise verbi 1s konsonanttüvi (b) (nt (a) avamäng, ronitaim, küsimärk, (b) murdvaras, leidlaps, taandrida). Muutumatu sõna laiendosana Tegemist on tüviliitsõnadega ehk sõnade ühend pole fraasina võimalik (nt allkiri, eesnimi, tagahoov, kõrvalosa, vastaskallas, vastumürk, eelnõu, järeleksam, püstkriips, ümbermõõt, kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Mui...
Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuurist põhimõtteid. Klassitsism jaguneb 4 perioodiks: · Varaklassitsism(1750-1780) sündisid uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduse. · Kõrgperiood(1780-1810) tekkisid tähtsamad teosed, looming ja autorid. · Üleminekuaeg(1720-1760) tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. · Uus klassitsism (20 saj.) toimus ülemineku aeg. Euroopas mõjutasid kultuuripilti 18 saj. lõpul ja 19 saj. algul sündmused nagu Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad ning kuulus Viini kongress. Klassitsismi nimetati valgusajastuks, sest leiti et inimene on kõige tähtsam (vaimu pimedus (ei kirikule) mõistus, tarkus olid kõige tähtsamad). Kuulsamad valgusajastu filosoofid ja teosed on Jean Jacques Rousseau kirjutas oma ,,Muusikasõnastiku"...
Antonio Lucio Vivaldi 4. märts 1678 Veneetsias 28. juuli 1741 Viinis Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija Elulugu Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas pagar või habemeajaja. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693. Preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Viiuldaja ja õpetaja Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà. Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga, 1711. aastaks oli välja antud juba 36 Vivaldi teose noodid. Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides. Arukad reisid Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega 1740. aastani aastani enne oma surma edas...
Klassitsism Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 17501820. · Valdavalt ilmalik muusika. · Muusika tarbijateks aadel ja kodanlus. · Vormid ja zanrid: sonaat, kontsert, sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett. · Orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid. · Luigi Rodolfo Boccherini (19. veebruar 1743 Lucca 28. mai 1805 Madrid) oli itaalia helilooja ja tsellist. Ta sai tuntuks kammermuusika heliloojana. · Boccherini sündis Itaalias muusiku peres. Tema isa oli tsellist ja kontrabassimängija. · Aastal 1785 nimetati ta Hispaania kuninga õukonna kapelli dirigendiks. Õukonnas oli tal hea elu seni,
Instr. Teos ühele pillile). Fuugat esines G.F.Händel ja J.S.Bachi loomingus. Barkokkmuusika eri maades: Prantsusmaa. Prantsuse kuningakoja nägu kujundas Itaalia ja seepärast sidemed kahe maa vahel näisid küll tihedatena, kuid tegelikult ei võetud võõrast muusikat omaks. Kokkuvõtlikult toimusid Prantsusmaal analoogilised arengud kui Itaalias. Zanritest olid olulisimad õukonnaballett, ballettkomöödia, tõsine ooper prantsuse stiilis ehk lüüriline tragöödia, prantsuse avamäng. Tuntumad heliloojad ja teosed. Komöödiakirjaniku Moliere ja helilooja J.B.Lully "Kodanlasest aadlimees", M.A.Charpentier "Te Deum", F. Couperin "Unistaja". Inglismaa. Tudorite dünastia viimase valitseja Elisabeth I surmaga lõppes inglise muusika kõrgaeg. Hääbus nii vaimulik kui ka ilmalik muusika. Uus valitseja Charles II võttis vastu mõjusid Prantsusmaa muusikaelust (eeskuju Louis XIV). Lavastati nii prantsuse kui ka itaalia oopereid,
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb...
Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid . Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt . Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt
modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid. Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus
tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo Pjotr Tsaikovski (1840-1893). Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23(1875) Allegro non troppo e molto maestoso Andantino simplice Allegro con fuoco Mihkel Poll (1986) klaver
võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõike novaatorlikum ooper. Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhtes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Võluflööt" Ooper "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõne dialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja vahel, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Wolfgang Amadeus Mozarti ausammas sünnilinnas - Salzburgis Tänan tähelepanu eest!
nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja. Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad. "Võluflööt" Võluflööt on laulumäng ja ka Mozarti üks tuntumaid teiseid. Avamäng on sonaat- allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskustele võitmisele ja tööga. Valisin selle oma lemmikteoseks eelkõige seepärast, et see on kuulus ja olen seda varem kuulnud. Meeloodia on laulev ning väga vahelduva rütmiga. Kuna autori
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (muusika, kirjandus, tants, kujutav kunst, näitekunst). Libreto ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria. Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel. 2 inimest duett; 3 inimest tertsett; 4 inimest kvartett; 5 inimest kvintett; 6 inimest sekstett; 7 inimest septett; 8 inimest oktett; 9 inimest nonett Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavateg...
Õpingud jätkusid Tallinnas, kus ta õppis 4 aastat Toomkiriku organisti Reinice juures. Tobias omandas piisavalt teadmisi, et jätkata haridusteed Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis orelimängu Homiliuse käe all ja kompositsiooni Rimski-Korsakovilt . Ta lõpetas konservatooriumi kuue aasta asemel neljaga. Tobias jäi siiski elama peterburi, mille Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani. Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng "Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest. Kantaat Johannes Damaskusest on Tolstoi samanimelise poeemi põhjal. See räägib pühak Johannesest, kes tahab minna kloostrisse. Seal ei tohi ta kloostriülema sõnul lugusid mängida ega kirjutada. Johannes lubab seda mitte teha. Mööduvad aastad ja sureb üks munk. Johanneselt paluti teiste munkade poolt kirjutada lugu surnud munga auks. Kloostriülemale aga see ei sobinud ja ta viskas Johannese kloostrist välja.
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Ta on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muusikalise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. Ta alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper "Orpheus". Selle tel...
Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia ...
ühendatud orkestriga ● 1939. aastaks oli Raadio-Ringhäälingu Sümfooniaorkestris 39 mängijat ● Nõukogude ajal nimetati orkester Eesti Raadio sümfooniaorkestriks ● Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri nime kannab orkester 1975. Aastast. ERSO-l on olnud oma ajaloo jooksul 9 peadirigenti, kellest viimane asus ametisse 2010 aastal ja selleks on Neeme Järvi. Praegune külalisdirigent on Olari Elts. 14. Esimesed sümfoonilised teosed eesti muusikas. Rudolf Tobias avamäng „Julius Caesar“ (1896) esimene Artur Kapp, avamäng „Don Carlos“ (1899) Aleksander Läte, avamäng „Kalevala“ (1897-1901) 15. Eesti tähtsamaid orkestrimuusika loojaid. 16. Eesti muusika eksiilis. Eduard Tubin-11 sümfooniat 1934-1982 Olav Roots-Sümfoonia (1967) Udo Kasemets- õppis Tallinna Konservatooriumus Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist. Seejärel suundus õppima Saksamaale, täiendas Darmstadtis, 1951 siirdus Kanadasse
Narva Eesti Gümnaasium 10.klass Katti Tsirkova Referaat Mihkel Lüdigist Juhendaja Tuuliki Jürjo Narva 2009 Mihkel Lüdig Elulugu Mihkel Lüdig sündis 9. mail 1880. aastal Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Juba lapsest saati tegeles Mihkel palju muusikaga kuna tema pere oli väga muusikat armastav ning Lüdigitel oli kombeks laulda nii kodus kui ka kooris, mängida pille ning nende perest oli organiseeritud koguni väike koduorkester. Muusikalise hariduse sai Lüdig algul tänu ühele Pärnu vabrikandile, kellele Mihkli oskusi tutvustati. Kuue ssataselt alustas Mihkel oma muusikaõpinduid Pärnu nimekaima muusiku, organist Max Petersi juures. Hiljem Lüdigit toetanud perekond laostus ja tema haridus jäi kohalike saksa seltskonnategelaste hoolde. Need nägis temas Nikolai kiriku organisti. Kuna aga Lüdig teatas, et soovib hoopis muusikaõping...
k. eeskujulik, korrapärane · Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud · Vastandus barokile · Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika · Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat -- allegro · Uued vormid ja zanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne · Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel)
o [siia võib paigutada lisatantse, nagu menuett, gavott vms. ning ka mittetantsulisi osi, nagu näiteks aaria] o gigue (dziig) on 6/8 või 9/8 taktimõõdus Inglise meremeeste (soti hüppetants) Prantsusmaal ja Itaalias kirjutati süite tihtipeale ka fantaasiapalade vaba tsüklina. Süidi heliloojad kuulusid klahvpillikoolkonda: Bach ja Händel. Partita on Itaalia süit. · Orkestrisüit o Tähtis on majesteetlik avamäng overture o Olenevalt sajandist on orkestri koosseis erinev o Heliloojad: J.S.Bach (säilinud on 4) G.F.Händel (3 tükki, tulevärgimuusika) o Romantikud kirjutasid neid raamatute põhjal ,,Ameeriklane Pariisis" ,,Carmen" · Süidilaadsed teosed: o Divertisment meelelahutuslik muusika. Mozardi esimesed teosed.
töötlemise võtteid. Ometi on igal pool tuntav põhiline ehituskivi, läänemeresoome regiviis. Selle kaudu ilmneb omakorda soome-ugri ühiskultuur, monotoonsuse taha peidetud detailirikas maailm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid ning kõlas eesti esimene muusikateosena festivalil ,,Varssavi sügis". Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat. Rahvaviisi käsitlemises sai pöördeliseks teoseks viiest tsüklist koosnev sari ,,Eesti kalendrilaulud" (1966-1967) alaosadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud"
Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi väljendas ta äärmise avatusega isiklike hingelisi läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusevalu, unelmaid. Kõigest kumab läbi soov rebida enda kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Ta on kirjutanud et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ja rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub tema loomingus. Tähtsamad teosed- 6 sümfooniat, avamäng fantaasia "Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad "torm", "francesca da Rimini" , " Raalia capriccio" , 10 ooperit ( Jevgeni onegin, Jolanthe), 3 baletti( luikede järv, uinuv kaunitar, pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti , üle 100 klaveriteose ( tsüklid Aastaajad, lastealbum) Tema noorem vend Anatoli Tsaikovski oli Eestimaa asekuberner 18911892.Puhkas Haapsalus.. Tsaikovski esimene helitööde kirjastaja: Tallinna kaluri poeg Peeter Jürgenson
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
k. eeskujulik, korrapärane Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud Vastandus barokile Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat -- allegro Uued vormid ja zanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 11. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots), Kasutatakse mitme osalise teose ühe osa vormina. Nt sonaat, instrumentaalkontsert. 12. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 1. osa Allegro(kiire) 2
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane ...
jäi perekonna suuruse tõttu (Rudolf oli teine laps kolmeteistkümnest; vanuse järgi on nende nimed Mary, Rudolf, Ferdinand, Klara, Elisabet, Berta, Johanna, Katarina, Margarete, Ernst, Sara, Agnes, Andreas) minimaalseks. 1897.a. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi professor L. Homiliuse oreliklassi ja professor N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. Lõputöödena esitatud kantaat "Johannes Damaskusest" (A. Tolstoi poeemi järgi) ja avamäng "Julius Caesar" ongi eesti esimesteks arvestatavateks suurvormideks . Pärast lõpetamist töötas Rudolf Tobias 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus ka pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. Muuhulgas on Peterburi ajajärgust pärit ka Rudolf Tobiase Klaverikontsert c- moll ja populaarseks saanud kooriteos "Eks teie tea". 1904
Tema helilooja võrreldes Elleriga . Kuna juba muusiku tee sai alguse ka vaiksemalt kui tema noorpõlvest leiab soololaule Kapi oma , näiteks Rudolf Tobiaselt sai ta "Metsateel" , "Pilvedel" , "Kütkes" . Peale ainult mõne muusikateooria tunni. Kuid orelisonaadi on õpilasaastail loodud veel tema teoseid mängiti 1920.-1930. aastatel sonaat viiulile ja klaverile , prelüüd ja 14 välisriigis , mis on päris hea saavutus . fuuga orelile, avamäng sümfooniaorkestrile Nii Eller kui ka Kapp ,. Mõlemad on "Don Carlos". Peale konservatooriumi tegelenud pedagoogitööga. Elleri juures lõpetamist järgnes praktiline muusikutöö õppisid muusikateadlased ja interpreedidki , Peterburis(organistiamet,orelikontserdid,era ta oli pedagoogitöös väga nõudlik. Ta tunnid,sümfooniakontserdite juhatamine) nõudis , et kõik mis noodipaberile jääb , Selle kõrval valmisid orkestriteos
"Don Juan" Selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on
Rudolf Tobias (1873-1918) referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Rudolf Tobias on tuntud vaid inimestele, kes huvituvad muusikast ja selle ajaloost, võime teda siiski näha rahatähel. Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse pannud eesti muusikasse ja selle arengusse. Referaadis seletan tema keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulasetelistes peredes on isegi raskem toime tulla millegi saavutamisega, sest sageli ei jätku tähelepanu ja jaksu vanemate poolt. Sellegi poolest võib tema vanemaid pidada R.Tobiase muusikalise hariduse ,,hüppelauaks". Lapsepõlv, õpingu ja töö aastad Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteose...
Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt .Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Ees...
Selle teose probleemistik koondub nimikangelase võluva elunautija ja seikleja ümber. "Don Juan" on Mozarti kõige novaatorlikum ooper. Selle ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi jooned. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega, kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites. ,,Võluflööt" (1791). Laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga." Mozarti muusika on mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi.
Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1 1906
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga. 40 aastaga jõudis ta kirjutada 770 teost, olles barok...
Koorijuht Würtsburgi teatri juures. Muinasjutulise sisuga esiooper ,,Haldjas". Tajus Saksa ooperi puudust. 1834 artikkel ,,Saksa ooper"->väga kriitiline. Ooper ,,Armastuse kuld" Itaalia eeskujudel. Oli Magdeburis linnaooperi teatris dirigent. Kööningsberg-> Riia (1837, ooperiteatri muusikadirektor) ->"Rienzi" idee leidmine (Prantsuse Suur ooper). 1839 põgeneb Riiast. Pariis 1839-1842 ,,Lendav Hollandlane" loomise idee. Ooperikuningas Mayerbeer. Lõi aktiivselt muusikat- avamäng "Faust", romansid, ooper ,,Lendav Hollandlane" 1840-42 ilmus 24 kriitilist artiklit.Hakkas maailma nägema auahnena, hakkas rohkem rõhku pöörama sotsiaalsetele väärtustele. Kirjutiste toon terav. Treesten 1842-49 Õukonnaooperiteatris dirigent, lavastus ,,Lendav Hollandlane" , ,,Rienzi" Üritas läbi viia ooperi reformi. Intriigid lauljate ja orkestritega kuna ootas kõrget tulemust. Ooperid Tannhäuser 1845, ,,Lohengerin" 1848
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
