Klassitsism (0)

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. 9  Klassitsism ( 18. saj lõpp ­ 19. saj algus) Klassitsismi ajastu koosnes kolmest perioodist: 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) Varaklassitsism 1760-1780 ­ uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming. 3) kõrgaeg 1780-1810 ­ parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v Nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes

Muusikaajalugu

14

doc

10. kl Õpimapp

dramaatilisemad ja jõulisemad. Tal õnnestus siduda üksikud ooperinumbrid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Oratooriumid olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks oli ingliskeelne tekst. Enamik orkestriteoseid on loodud pärast 1730. aastat, mil helilooja majanduslik seis oli raske ning ooperiteatrit kummitasid pankrotid. Klassitsismiajastu muusika (18.saj II pool- 19. saj I veerand) Klassitsism on tulnud ladina keelsest sõnast classicus ehk esmaklassiline, parim. Algas hilisbarokis, ja koosneb kolmest perioodist: · 1720-1760 Eelklassitsismi periood ­ tekkisid uued muusikavormid ja- zanrid  · 1760-1780 Varaklassitsismi periood ­ eelmisel perioodil tekkinud vormide ja zanrite kujunemine küpsele tasemele · 1780-1810 Klassitsismi kõrgaeg ­ Haydni ja Mozarti tähtsamate teoste valmimise periood. Beethoveni esimesed teosed.

Muusikaajalugu

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. KLASSITSISM · Sissejuhatus Klassitsism on 16.­19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi

Muusikaajalugu

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

 Teostest kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid  Sümfoonia ja keelpillikvarteti looja  Isa oli tõllasepp  Esimese sümfoonia teose kirjutas 27 aastaselt  Elas Viinis  Suri Viinis  Kirjutas sümfooniaid, kontserte(viiul, tšello, metsasarv, trompet, klahvpillid), oopereid, missasid  Keelpillikvartetid ja klaveritriod  Töötas Ungaris Esterházy õukonnas Klassitsism   Pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid.  Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust.  Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile.  Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku.  Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Klassitsism – muusika, mis kestab üle oma aja ning, mida järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad.

Muusika ajalugu

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h

Muusika ajalugu

29

doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND ­ 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)