Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga
Antonio Lucio Vivaldi Antonio Vivaldi (Antonio Lucio Vivaldi) ,elas aastatel 1686 1741, oli itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija . Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, mil Veneetsiat tabas maavärin, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik . Pärast sündi jäi Vivaldi kohe haigeks ning tema elu oli nädalaid ohus. Seepärast ristiti ta alles 4. mail enam kui kaks kuud peale oma sündi. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693, millega kaasnes ka pea kiilaksajamine. Kõik Vivaldi seisusetõstmised on tänaseks teada kuupäeva täpsusega, preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Vivaldi kaebas aga vähem kui aasta pärast
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus....................................
. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi, rahaliselt ei oldud nii hästi varustatud, hakati kokku hoidma koori arvelt, orkestri pealt. Dekoratsioonid olid tüüpilised, riietus pidulik, ajaloolist tõepära ei järgitud. Antonio Cesti- ,,Kuldõun" Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraartidele. Kirikumuusika zanrid: Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus 17. sajandi esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi baso continuo või väikese ansambli saatel. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Kantaat- algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti
tantsulisest osast. Klassikalised näited mõlemad tüübist on loonud A. Corelli. Kesk-Euroopa väljapaistvaim viiuldaja-helilooja oli H.I. F. Biber. Kontsert-koosmäng või ansambel.Eristati 3 kontserditüüpi: 1.Mitmekooriline kontsert-kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühme. 2. Concerto grosso-barokktriole on lisatud suurem ansambel(concerto grosso) 3. Soolokontsert-vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Kontsert on reeglina 3-osaline. Peamine helilooja Antonio Vivaldi. Tema tuntum teos on „Aastaajad“. Temalt on tuntud 770 teost. Ühe ooperi „Tito Manlio“ kirjutas ta 5 päevaga. Süit-eri karaktereis tantsudest, kui ka instrumentaalpalade tsükkel. 17. sajandil kujunes süidile Saksamaal ka kindlam vorm: 1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2. courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3. sarabande-aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4. gigue-soti hüppetants, süidi kiireim osa.
Kõik kommentaarid