Antonio Lucio Vivaldi (0)

Antonio  Lucio  Vivaldi
4. märts 1678 Veneetsias – 28. juuli 1741  Viinis
Itaalia  barokiajastu   helilooja  ja viiulimängija
Elulugu
Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli 
hiljem ametilt  muusik .
Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle  viiulit .
Enne muusikukarjääri oli ta eri allikate andmetel kas  pagar  või habemeajaja.
Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693.
Preestriks sai ta 23. märtsil 1703.
Viiuldaja  ja õpetaja
Temast sai viiuliõpetaja lastekodus Ospedale  della  Pietà.
Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka 
heliloominguga,  1711 . aastaks oli välja antud juba 36 
Vivaldi teose  noodid .
Vivaldi töötas kõigis tolleaegsetes institutsioonides.
Arukad  reisid
Pärast 1711. aastat hakkas Vivaldi  reisima , andes kontserte 
nii teistes Itaalia linnades kui ka välismaal. 
Sellegipoolest töötas ta vaheaegadega  1740 . aastani – 
aastani enne oma surma – edasi ka lastekodus.
1713 a. – oli kuu aega Vicenzas, et tuua lavale oma esimene 
ooper „Ottone in villa.“
1717  a. lõpus kolis Vivaldi kaheks aastaks Mantovasse, kus 
temast sai kapellmeister Hessen-Darmstadti  prints  Philippi 
õukonnas.
1720 a. kolis taas eneetsiasse, kus kirjutas uusi oopereid Sant 
Angelo  jaoks.
1723 -1724 oli Vivaldi Roomas, kus leidis endale metseeni.
1725. aastal anti  Amsterdamis  välja kogumik "Il cimento  dell ’ 
Armonia e dell' Invenzione" kaheteistkümne kontserdiga.
1730. aastal läks Vivaldi Prahasse, mis oli tol ajal muusikat, eriti 
aga ooperit armastav linn.
1731. aastal naases ta taas Veneetsiasse, et juba aasta hiljem 
minna Mantovasse ja Veronasse.
1718. aastas sagenesid Vivaldi reisid teistesse Itaalia 
linnadesse veelgi. Ta käis seal, kus kanti  tema teoseid ette. 
Viimased  aastad
Pärast Prahas elamist keskendus Vivaldi peamiselt vaid ooperite kirjutamisele.
Instrumentaalmuusikast anti veel välja vaid mõned tema tšellosonaadid.
Kontserte kirjutas ta veel lastekodu jaoks, mis hakkas 1735. aastast maksma kindla 
palgana 100 tukatit aastas, ning käsikirjade müügiks eraisikutele.
Vivaldi sõnul teenis ta käsikirju eraisikutele müües rohkem, kui lasta kirjastustel 
teoseid välja anda.
Vivaldi oli kuulus üle Euroopa, mistõttu võis ta oma teoste eest küsida kõrget hinda. 
Kasulik oli talle ka tema töötempo.
1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri  impressaario  ja kunstiline juht Ferraras. 
1738. aastal läks Vivaldi Amsterdami, et võtta osa teatri Schouwburg van Van 
Campen 100. asutamisaastapäeva pidustustest.
Mõned aastad enne oma surma müüs Vivaldi kõik oma teosed lastekodule. Ta 
plaanis minna koos Anna Giraud’ga elama Viini, kuhu nad 1740. aasta  aprillis  ka 
läksid.
Viinis oli ta viiuldaja Karl VI õukonnas. Kuid juba  oktoobris  1740 suri Vivaldit kõrgelt 
hinnanud Karl ning tema ase
Vivaldi suri 28. juulil 1741 Viinis, Stephani kiriku registri järgi "sisemise tule" 
tagajärjel. "Sisemine tuli" oli ilmselt astma, mis vaevas Vivaldit sünnist saati. 
Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone.
Loomingu taasavamine
Pärast Vivaldi surma tema looming, mille menukus oli selleks ajaks niigi 
madal, unustati.
1926. aastal soovis üks Piemonte  klooster  maha müüa ühe 
muusikakollektsiooni ning võttis ühendust Itaalia Rahvusraamatukoguga. 
Kollektsioon koosneb 478  kontserdist , millest 110 on viiuli- ja 39 
fagotikontserdid, 80 sonaadist, 15 ooperist – see kollektsioon moodustab 
90 prodsenti tema loomingust.
1939. aasta septembris toimus kuue päeva jooksul  festival , kus esitati 
vaid Vivaldi muusikat.
Vivaldi teoseid avastatakse ka tänapäeval: ooperi "Argippo" manuskript 
avastati näiteks aastal 2006 ja ühe flöödikontserdi trükitud  noot  aastal 
2010.
Looming
Loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis . 
Paistis silma produktiivsuse ning töötempoga
40 aastaga jõudis kirjutada 770 teost
Barokiajastu soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja
Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme žanri vahel:  sonaat , kontsert  ja 
sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks  on säilinud 92 sonaati, 474 
kontserti ja 14 sinfoniat.
Kõige rohkem on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: 
soolopilli ning  harmoonia - ja bassipilli.
Vivaldi loomingu kontserdižanris saab esituskoosseisu järgi jagada kuueks: soolokontserdid (üks 
solist ), kaksikkontserdid (kaks  solisti ), ansamblikontserdid (3–6 solisti), kontserdid kahele orkestrile 
solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso  continuoga.
Vivaldi ooperid, nagu barokkajastul kombeks, põhinesid enamjaolt vanakreeka ajalool ja mütoloogial, 
kuid võrreldes algallikatega olid ooperite süžeed pisut vähem avameelsed.
Vaimulikuks muusikaks võib pidada suurt osa Vivaldi loomingust. Lastekodus töötades kirjutas ta 
jumalateenistustel esitamiseks  missasid, psalme, hümne, kuid ka mitteliturgilise tekstiga  teoseid: 
motette ja oratooriume.
Teoseid
Viiuli-, oboe -, fagoti-, tšello-, flöödi-, plokkflöödi-, klavessiini-, 
naturaalsarve-,  lauto -, mandoliini-, Viola d’amore kontserdid
94 ooperit
92 sonaati
4 oratooriumi
avamängud
kantaadid
missa osad
motetid
Kasutatud kirjandus
URL=  http://et.wikipedia.org/wiki/Antonio_Vivaldi  (01.03.2014)
URL=  http://www.slideshare.net/tiiatarto/vivaldi-2420768  (02.03.2014)
URL=  http://www.kultuur.info/syndmus/antonio-vivaldi-aastaajad/  (01.03.2014)
Täname kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Elulugu
• Viiuldaja ja õpetaja
• Arukad reisid
• Slide 6
• Viimased aastad
• Slide 8
• Loomingu taasavamine
• Looming
• Slide 11
• Teoseid
• Kasutatud kirjandus
• Täname kuulamast!