10. klassi muusika seminari materjal (0)

1. BAROKK MUUSIKAS – 17-18 saj. algus. Rahutus , ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika , vokaalmuusika , instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus . Heliloojad : Bach , Händel, Mozart , Antonio Vivaldi jpt.
2. TANTSUSÜIT – (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust:
1) allemande – 4-osaline. Rahulik saksa sammtants
2) courante – 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants
3) sarabande – aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants
4) gigue – 3-osaline šoti hüppetants, kiireim osa
3. CONCERTO GROSSO – grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire
4. PRELÜÜD JA FUUGA – fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks.
5. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA:

• Tõsidus – Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi)
  
• Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides
  
• Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur
  
• Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule
  
• Ülekaalus vaimulik looming
  
• Viljeles kõiki omaaegseid žanre, väljaarvatud ooper !
  
• Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme)
  

6. BACHI LOOMING:

• Elas aastatel 1685 -1750, Saksamaal
  
• Klaveriteoste tsüklid: „Hästitempereeritud klaviir “(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C- duur ; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d- moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed kompositsioonid ükskõik, mis pillile). Orel- raskemeelsus
  
• 6 concerto grossot ehk Brandenburgi kontserti
  
• Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel), neist 20 olid ilmalikud (nt Kana-, Talupoja-, Kohvi-, Jahikantaat jt)
  
• 5 passiooni(- sisult erinev, kajastab kristuse kannatusi), nt Matteus, Johannes jt
  
• 6 oratooriumi(-suur kontsertteos koorile, solistidele ja orkestrile, arendatud sündmuste, süžee ja tegelaskonnaga. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega)
  
• Missad(-liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie
  
• Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 „Air“
  
• Koori- ja soololaulud
  

7. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA:

• Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk
  
• Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO- aariad , mis üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarega (väga aeglane tempo)
  
• Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensus
  

8. HÄNDELI LOOMING:

• Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias , Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt
  
• 45 ooperit, nt Julius Caesar , Xerxes, Alcina, Rinaldo jt
  
• 18 concerto grossot
  
• Orkestrisüidid, nt Veemuusika , Tulevärgimuusika
  
• Kontsertid orelile ja orkestrile
  
• Vokaalmuusika – soolo - ja koorilaulud
  

9. KLASSITSISM KUNSTIS:

• 18.saj. II pool – 19.saj. I pool
  

• Jäljendati antiikkunsti
  
• Palju loodi praktilise otstarbeta ehitisi (auväravad, võidukaared jms)
  
• Ehitised sümmeetrilised, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge
  
• Sambad, nt Brandenburgi väravad, Tartu Ülikool, Ühispanga maja Kuressaares, mõisad
  
• Kolmnurk viil sammaste kohal
  
• Maalikunstis ja skulptuuridel kangelaslikud stseenid antiikajast
  
• Veel näiteid: Valge Maja Washingtonis , Kuressaare vanalinn
  

10. KLASSITSISM MUUSIKAS:

• Classicus lad.k. eeskujulik, korrapärane
  
• Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud
  
• Vastandus barokile
  
• Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika
  
• Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat — allegro
  
• Uued vormid ja žanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert (instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett , trio, kvartett , kvintett jne
  
• Tuntumad heliloojad: HAYDN , MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud )
  

11. SONAAT-ALLEGRO – ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1. peateema ; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda (lad.k. sabaots), Kasutatakse mitme osalise teose ühe osa vormina. Nt sonaat, instrumentaalkontsert.
12. SONAAT – 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile . Nii vaimulik kui ilmalik.
1. osa Allegro(kiire) 2. osa Andante (aeglane tempo) 3. osa Menuett (tants) 4. osa Finaal( kiire tempo)
13. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos ; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis
14. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast: 1. Kiire 2. Aeglane 3. Tants 4. Kiire.
15. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA:

• Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva
  
• Rahvuslikkus, lihtsus
  
• Üllatusmomendid
  
• Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja
  
• Sonaadivormi rajaja
  

16. HAYDNI LOOMING:

• 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus , Lahkumine jne)
  
• 77 keelpilli kvartetti
  
• 5 oratooriumi(-ulatuslik kontsertteos solistile, koorile, orkestrile. Vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega. Esitati ülikute paleedes ja muudes esinduslikes ruumides) nt. Loomine, Aastaajad jt
  
• 20 klaverikontsertit
  
• 9 viiulikontserti
  
• 24 ooperit
  
• 14 missat
  
• Sonaadid jne
  

17. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA:

• Julge
  
• Itaaliapärane
  
• Järskude kontrastidega, keeruline
  
• Ülemäära kaunistatud
  
• Rõõmsameelne, positiivne
  

18. KEELPILLIKVARTETT:

• Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljas keelpillist
  
• Neli osa: Viiul 1, Viiul 2, Alt( Vioola ) ja Tšello
  

19. MOZARTI LOOMING:

• Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose
  
• Ooperid
  
• Vaimulik muusika: motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat
  
• Sümfooniaid on ligi 50, ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte
  
• Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja –fantaasiaid