Bach ja Händel (2)

JOHANN SEBASTIAN BACH ( 1685 -1750)
GEORGE FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759)
SARNASUSED:

• Mõlemad sündisid 1685. a
  
• Sünnikuupäevad lähestikku: Bach 21. märts, Händel 23. veebr
  
• Sünnilinnad lähestikku: Bach Eisenach, Händel Halle
  
• Mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli
  
• Mõlema tippteosteks olid vokaal -sümfoonilised suurteosed: Bach missa ja passioon , Händel ooper ja oratoorium
  
• Mõlema kunst sügavalt humanistlik
  
• Mõlemad surid pimedatena
  
• Ei kohtunud kunagi
  

ERINEVUSED:
BACH – tagasihoidlik , endasse tõmbunud, ei reisinud, abiellus, palju lapsi, majanduslik kitsikus, oma elu ajal tundmatu. Loomingus mõtiskleb elu igaveste kaaslaste üle: õnn, mure, rõõm, kannatused. Teoste kangelaseks tavaline inimene. Kasutab loomingus kiriku- ja Gregoriuse koraali ning saksa rahvalaulu. Tema muusika meeldib harva kohe, see nõuab süvenemist ja üksi olemist. Maetud Johannese kiriku surnuaeda, 1950 ümbermaetud Tooma kiriku kabelisse.
Polüfoonia – kõik hääled on iseseisvad. Lihtsaim näide on kaanon , keerulisem fuuga . Fuuga koosneb järgmistest osadest:

• I – ekspositsioon: meile tutvustatakse ühte teemat
  
• II – töötlus: teemaarendus (teised helistikud , tämbrid, rütm)
  
• III – repriis : teema kordus algkujul (nagu ekspositsioonis)
  
• IV – coda : lühike lisalõpp (ei pea alati olema)
  

Fuugale eelneb tavaliselt PRELÜÜD, FANTAASIA , TOCCATA.
Näiteks: prelüüd ja fuuga; toccata ja fuuga.
Anna Magdalena noodivihikud (2) – need kirjutas ta oma teisele naisele Anna Magdalenale. Kumbki sisaldas 12 lihtsat klaveripala.
Brandenburgi kontserdid – need 6 kontserti on kirjutatud krahv Brandenburgi tellimusel. 1720 – 1721 oli Bach Berliinis, et Köthenisse uut klavessiini tellida. Tal oli võimalus krahvile esineda, kes siis tellimuse esitas. Oma sisu ja sügavuse poolest on need ainulaadsed tolles ajas. Neid võib nimetada ka concerto crossodeks, olles varase klassikalise sümfoonia näideteks.
Orkestrisüidid (5) – need on täienduseks Brandenburgi kontsertidele. Bach ise nimetas neid uvertüürideks (avamäng). Need koosnesid rahvatantsudest, kontsertpaladest.
HTK I ja II vihik – hästi tempereeritud klaviir ( tempereerima – üks oktaav on jagatud võrdseteks pooltoonideks). Need teosed on loodud klaverile. Kumbki vihik sisaldab 24 prelüüdi ja fuugat. Igalt klahvilt üles ehitatud duur ja moll helilaadis prelüüd ja fuuga ( klaviatuuri ühes oktaavis on 12 klahvi – 7 valget ja 5 musta).
Näiteks:

C-duur prelüüd ja fuuga

c-moll prelüüd ja fuuga

D-duur prelüüd ja fuuga

d-moll prelüüd ja fuuga

jne
Kantor – suure kiriku muusikaelu juht. Bach töötas selles ametis Leipzigis Thomase kirikus, olles ka kogu linna muusikaelu eest vastutaja. Sel perioodil kirjutas palju vaimulikku muusikat. Suurteostest on tuntumad 2 passiooni: „Johannese passioon“ ja „Matteuse passioon“ (passioon – vaimulik suurteos, mis käsitleb Kristuse elu ja kannatusi).
**************************************************************************** * * * * * * * * * * * *
HÄNDEL – võimukas, julge, skandaalne, vallaline, rikas, väga kuulus, reisis palju. Teoste kangelasteks kuningad, väejuhid. Läks kaasa kõige uuega. 1710 kolis Inglismaale, sai Briti kodakondsuse. 1738 püstitati talle Thamesi jõe kaldale monument. Maetud Inglismaale kuulsate inimeste kalmistule – Westminister Abbey -sse.
Tulevärgimuusika – teos kõlas 1749 Green pargis Londonis Aacheni rahulepingu sõlmimise auks korraldatud pidustustel. Mängis 112 muusikut , kuulajaid 12 000. Koosneb 6 numbrist , igale osale vastab oma ilutulestik . Meelelahutuslik teos.
Veemuusika – kanti ette 1717 kuningas George I korraldatud pidustustel, mis algasid paadisõiduga Thames’i jõel. Meelelahutuslik teos.
Oratoorium – mitmeosaline vaimulik teos koorile, orkestrile ja solistidele. Tegelasteks juudi rahvas, kes oma kangelaste vägitegude kaudu loodab vabaneda ülekohtust. Järgnevalt mõned Händeli oratooriumid:
„ Jephta “ (1751) – Iisraeli väekuningas Jephta andis kergekäelise lubaduse, et vägede võidu puhul ohverdab ta Jumalale esimese, kes vastu tuleb. Selleks saab tema ainus tütar. Jumal näeb ta kannatusi ning loobub ohvrist.
„ Simson “ ( 1743 ) – Simson on Iisraeli vägede juht, kelle jõud peitub tema pikkades juustes. Teda reedab aga ta enda naine Delila, kes on vaenlase leeris. Ajal, mil Simson magab, lõigatakse tal juuksed ära ning ta kaotab oma jõu. Ent Jumal võtab ta palveid kuulda ja annab talle jõu tagasi. Vägilane vabastab juudi rahva oma elu hinnaga.
„ Messias “ ( 1741 ) – ta on Jumal-inimene, kes pidi päästma inimkonna ülekohtust. Legend pärineb I aastatuhandest, mil inimesed hakkasid uskuma, et neid päästab Messias. Tuntuim on koorilaul „Halleluja“. Traditsioon, et publik tõuseb sel ajal püsti, pärineb juba Händeli ajast.
Messias (heebrea k), Kristus (kreeka k) – salvitud, võitud.