Ferenc Lizst, Johannes Brahms, Chopin Berlioz (0)

Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist ,andekas helilooja , pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis . Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril , mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks šhowks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit .37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma . Kus temast sai Rooma -katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja . Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse-need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed kas palju suuri akorde, kiireid passaaže, topeltoktaveid. Kõik see nõudis suurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Teosed kogumik „Rännuaastad“, 19 Ungari rapsoodiat , „Poeetilised ja regilioossed harmooniad“, 2 klaverikontserti, u 400 klaveritranskriptsiooni. Sümfoonilised teosed Lõi uue žanri, üheosalise sümf. Poeemi(jutustav või kirjeldav teos)-kirj neid kokku 13. Tuntumad on „Tasso“, „Prometheus“ ja „ Hamlet “ ja 2 sümf kirj. Vaimulikud teosed Kantaadid , missad, oratooriumid ja reekviem .
Johannes Brahms(1833- 1897 ) Sündis Hamburgis,pärit selat. Elatise teenimiseks esines isaga kõrtsides ja bardellides.Tutvus seal erinevate muusika stiilidega(muusikutega). 20 a kohtus Robert Scumanniga, kes innustas teda heliloojaks hakkama. Brahms oli väga enesekriitiline. Kirj oma töid korduvalt ümber. Oma esimese sümf kirj 43-a. Looming tema muusika on ühendatud romantism ,barokkmuusika ja klassikalised vormid.Ta oli absoluutse muusika pooldaja.Tema looming on põhiolemuselt tõsine, kuid selle kõrval on ka tantsumuusikat. Žanrid *orkestriteosed- 4 sümf nt „ Akadeemiline avamäng“ ,* vokaalmuusika,*väljapaistev laululooja(avaldub tema melanhoolsem pool)-palju on looduslüürikat ja saksa rahvuslikke intonatisoone, *klaveriteosed nt „Ungari tantsud“ 4-le käele, klaverisonaadid ja klaverikontserdid.
Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid žanre: nokturn , etüüd, prelüüd, polonees . Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli (kvindiringist lähtudes on kasutatud kõiki helistikke). Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpalad. Paljudes tantsulistes teostes on lubatud tempo kõikumine. Chopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia . Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse.
Väikevormid: 1) 58 masurkat- masurka D- duur 2) 17 valssi -"Suur Briljant valss " Es-duur, valss A-duur, Valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss" , Valss op 64 nr 3 As-duur (1846–47; Pühendatud Poola krahvinnale Catherine Branickale, kes oli baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti tütar.) 3) 16 poloneesi- polonees As-duur 4) 21 nokturni- nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 5) 26 prelüüdi- Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" 6) 27 etüüdi- Etüüd nr 10 c- moll " Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi
Suurvormid : 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tšellole ja klaverile
Vokaalteosed : 17 laulu
Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e.banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837 .aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori.
Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, kuid Berlioz ise ei mänginud korralikult mitte ühtki pilli.
Tähtsamad teosed: 1)Ooperid- 1826 "Les francs-juges", 1837 "Benvenuto Cellini", 1858 "Les Troyens", 1862 "Béatrice ja Bénédict" 2) Uvertüürid- 1828 "Waverley", 1831 "Kuningas Lear ", 1844 "Le Corsaire", 1844 "Le Carnaval romain", 3) sümfooniad- 1830 "Symphonie Fantastique", 1834 sümfoonia " Harold en Italie", 1839 sümfoonia " Romeo ja Julia ", 1840 "Grande symphonie funèbre et triomphale"4)1837 "Reekviem" 5) 1841 laulutsükkel "Les nuits d'été" 6) 1854 oratoorium "L'enfance du Christ "