Eesti muusika (3)

Eesti muusika
Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad.
1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud ; 3-l võistulaulmine kooride vahel.
Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja , soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav.
2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj.
3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Eestit
4. lp 1891 Tartus, u. 2700 , huvi oli kerkinud, sest vahe ju eelmisega 11 a., laulupeo presidendiks määrati esmakordselt eestlane Johann Köler. Lp korraldaja oli Eesti Kirjameeste Selts. Klassikute osatähtsus tõusis repertuaaris (Hayden, Mozart, Beethoven). Popid olid rahvalauluseaded. Esmakordselt lubati ametl. laulma segakoorid, ka keelpilliorkestrid.
5. lp. 1894 Tartus – korraldaja Vanemuise Selts ja Käsitööliste abiselts, osavõtj. 3951. Ülekaalus eesti heliloojate looming, rahvalaulud olid populaarsed “Sokuke” ja “Üles” UUS: 1. korda võtsid osa venemaa kaugemate kubermangude eesti koorid ja toimus ka solistide kontsert (Aino Tamm- laul ja metsasarve mängija Jaan Tamm)
6. lp. 1896 Tallinnas, korraldaja Estonia Selts, Lootuse Selts. U. 5680 osavõtjat. 1-st korda ametlikult naiskoorid ( Jakobsoni eestvedamisel). Ei esitatud ühtegi varasemat laulu. Tekkisid esimesed eesti proffessionaalsed heliloojad . 1.st korda kanti ette eesti helilooja Miina Härma kantaat “Kalev ja Linda”.
7. lp. 1910 Tallinnas, 10100, kava koosnes ainult eesti heliloomingust. Toimus eesti esimene sümfooniakontsert, kus esitati kogu selle ajane eesti sümfooniline looming. Esmakordselt võtsid osa lastekoorid. 1 mees, kes pidas vastu kõik 7 laulupidu oli pasunakoori juhataja David Otto Wirkhaus
Karl August Hermann
1851-1909 Pärineb Põltsamaa lähistelt. Läks Leipzigi ülikooli, oli TÜ õppejõud, professoriks ei saanud. 18821-st alates “Postimehe” peatoimetaja. Tema ajal sai PM-st 1. päevaleht. 1885- 1897 andis välja PM lisalehte “Laulu- ja mängujuht”. Seal olid heliloojate elulood, prooviti valjustada muusikasündmusi, info eesti kollektiivide kohta, kes mida kirjutas, kes kus kontserti andis. Andis ka noodiõpetust ja seletas lihtsamalt termineid. Andis välja ka viiuliõpetust ( Tammsaare õppis selle järgi viiulit mängima). Järgmine muusikajuht tuli alles 20 a pärast.
Lauludes “Uku ja Vanemuine” -> laul “Kungla rahvas”. Oli ka mingil määral keeleteadlane ja helilooja, tema parimaks lauluks peetakse “Isamaa mälestus” (Kreutzwaldi textile Kalevipoeg) Oli veel laulupidude üldjuht, koorijuht. 1923 pandi talle mälestuskivi Eesti Üliõpilaste Selts korjas raha ja organiseeris. Lõi esimese eesti keele grammatika, tegi eesti-vene sõnaraamatu. Esimesene plaanis teha entsüklopeedia . On teinud esimesena eesti kirjanduse ajaloo.
Muusika .
Bach, Beethoven, Braums. Rudolf Tobias. 1873-1918. On pärit Hiiumaalt. Käina pastori poeg. Peres oli 13 last, Tobias oli 2. Poisipõlve veetis Kullamaal, koolis käis Haapsalus. Võttis seal peanistilt klaveritunde, kes aitas ka majanduslikult. 10-aastaselt tutvus Peterb. konservatooriumi õppejõuga, kes kutsus ta sinna. Maj. põhjustel ei läinud. Peale kooli läks Tallinnasse, kus tahtis saada koduõpetaja paberid. 20-aastaselt läheb Peterburi konservatooriumisse, kus õpib kõik ära 4 aastaga. (1893-1897). On esimene eesti helilooja, kes põhierialana õpib kompositsiooni (orkestripillid, vormireeglid, muusika töötlemisvõtted), õpetajaks Rimski-Korsakov (mereväelase haridusega) ja õppis ka orelit. Mart Saar, Rudolf Tobias- suurepärased orelil improviseerijad, Pet. kons.-s. Peale kons. jääb mõneks ajaks Peterburi, kus on kohalik eesti kogudus . Tobias on Pet-s Jaani kiriku organist. 1904 tuleb Tartusse, looming on üsna väike, sest oli tütarlaste gümnaasiumis ja Treffneris muusikaõpetaja. Koos Aleksander Lättega (paneb eestis kokku esimese sümf . orkestri) hakkab kontserte andma, missasid jne., kus on koor, orel ja solistid . Tobias paneb Treff. gümnaasiumsi kokku eesti esimese keelpillikvarteti (I ja II viiul , vioola, tðello). Viiulit mängib selles Heino Elur. Profi viiulimängijat eestis polnud. Tobias annab ka eratunde.
1908 tahb Tartust ära minna, sest seal on ka Miina Härma. Läheb Berliini, mis on tema elukohaks kuni surmani. Kirjutab oratooriumi “Joonase lähetamine”, mille kannab ette Saksamaal (vilets koosseis). Kritiseeriti negatiivselt esitust, keegi ei kirjuta, et teos on kehv . Läheb teosega ülikooli rektori juurde. 1912 kutsutakse Berliini konserv-sse asendama üht õppejõudu, 1914 saab Saksa kodakondsuse, on Berliini konservatooriumi täieõiguslik professor . Kehva tervise tõttu sõjaväkke ei lähe, sureb 1918 kopsupõletikku. TÄHTSUS: on 1, kes hakkab eestis kirjutama sümf. muusikat. Esimesena kirjutas: 1)Pet. lõputööks kirjutab 1897 sümf. kantaadi ( Tolstoi tekstile) “Johannes Damasuusest”. Kantaat – mitmeosaline suurvorm solistidele, koorile, orkestrile. 2)Klaverikontsete (1897) (klaver+ork).
Miina Härma
1864-1941. On Peterburi konservatooriumis lõpetanud organisti eriala, õpetaja oli Homilius. Pärast oli tugev organist, on andnud kontserte ka Saksas ja Venemaal. Oli Tartus muusikaõpetaja. Oli aktiivne koorijuht, pani kokku segakoori (3. laulupidu) võistulaulmiseks. On olnud laulupeo üldjuht, helilooja (koorilaulud). Laule jagatakse 3 gruppi: 1)patriootilised, isamaalised- “Meeste laule”, “Isamaa, õitse sa”; 2)lüürilised “Ei saa mitte vaiki olla”; 3) rahvalauluseaded “Tuljak”, “Pidu hakkab”. On kirjutanud kantaadi “Kalev ja Linda”. MH kantaadis orkestrit pole.
1899- esimene keelpillikvartett eesti muusikas. 4) I oratoorium 1909 “Joonase lähetamine”, alustas ka II “Sealpool Jorjanit”, kuid selle lõpetas keegi teine. Oratoorium- mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile, on kindel sisuline tegevus, nagu ooper , ainult loovalist tugevust pole. 5)I sümf. avamäng- 1896 (Pet.k-s) “Julius Lavasar”. Peale selle on orelilugusid (koraalieelmängud jt.), klaverilugusid. Tal oli idee kirjutada ooper kalevipojast, valmis jõudis vaid mõned eraldi pealkirjaga . Ballaad - sopranite ja orkestrite pealkirjaga “Sest Ilma