Rudolf Tobiase ja Miina Härma elulootutvustus. (0)

RUDOLF TOBIAS (1833-1918)
Lapsepõlv ja Peterburi periood
Tobias sündis 1873 aastal Hiiumaal Käinas. Ta sündis vaesesse perre, mis oli suhteliselt vaene ning kus räägiti saksa keelt. Tema isa oli köster ja väga musikaalne mees. 1885 kolis pere Kullamaale, kus Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Õpingud jätkusid Tallinnas, kus ta õppis 4 aastat Toomkiriku organisti Reinice juures. Tobias omandas piisavalt teadmisi, et jätkata haridusteed Peterburi konservatooriumis, kus ta õppis orelimängu Homiliuse käe all ja kompositsiooni Rimski-Korsakovilt . Ta lõpetas konservatooriumi kuue aasta asemel neljaga. Tobias jäi siiski elama peterburi, mille Jaani kirikus teenis ta raha dirigendi ja koorijuhina kuni 1904 aastani.
Tähtsamad teosed: Konservatooriumi lõputööna valminud Avamäng " Julius Caesar" ja kantaat Johannes Damaskusest.
Kantaat Johannes Damaskusest on Tolstoi samanimelise poeemi põhjal. See räägib pühak Johannesest, kes tahab minna kloostrisse . Seal ei tohi ta kloostriülema sõnul lugusid mängida ega kirjutada. Johannes lubab seda mitte teha. Mööduvad aastad ja sureb üks munk. Johanneselt paluti teiste munkade poolt kirjutada lugu surnud munga auks. Kloostriülemale aga see ei sobinud ja ta viskas Johannese kloostrist välja. Johannes hakkas mööda ilma rändama oma loomingut inimestega jagama .
Tartu periood
1904 aastal suundus ta Tartusse , kus ta ühines A. Lätte orkestriga ning oli Reaalkoolis ja Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga. Siiski ei suutnud Tartu teda piisavalt köita ja 1908 aastal otsustas ta minna Lääne-Euroopasse.
Tähtsamad teosed: Koorilaulud, Noored Sepad, Varas , Kalevipoja põhjal valminud mitmed teosed.
"varas" on pühendatud Tobiase naisele.
Berliinis valmis teos "sest ilmaneitsist ilusast" mis põhineb " ilmaneitsi sõrmuse" põhjal. Lugu räägib sellest, kuidas Ilmaneitsi kaotab oma sõrmuse kaevu. Kalevipoeg läheb sinna sõrmust otsima , aga sortsilased tungivad talle kallale, veeretades kaevu veskikive. Kalevipoeg toob veskikivi veest välja sõrme otsas, küsides, kas see ongi otsitav Ilmaneitsi sõrmus.
Tobiasel oli algselt ka plaan kirjutada Kalevipoja põhjal ooper, selleni ta aga ei jõudnud.
Berliini periood
1908 aastal lahkus Tobias üksinda Pariisi, mille konservatooriumi ees tutvus ta kaasaegse muusikaga. Sealt edasi suundus ta Šveitsi, kuhu tuli järgi ka pere. Seal valmis oratoorium " Joonase Lähetamine". Edasi läks Tobias Berliini, kus ta leidis tänu oma suurepärasele saksa keele oskusele kergesti tööd mitmetes kohtades, näiteks Berliini kuninglikus muusikaülikoolis. Alates 1911 aastaast oli ta Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liige. 1913 aastal külastas Tobias Eestit, seoses Estonia kontserdimaja avamisega. See jääb tal ka viimaseks käiguks Eestis. 1914 sai ta professoriks ning ka saksa kodakondsuse. Tobias kirjutas Berliinis muusikaajakirjadesse mitmeid artikleid. 1915 aastal kutsutakse ta seoses I maailmasõja puhkemisega sõjaväkke, millest ta 1916 aastal pääses halva tervise tõttu. Tobias haigestus 1918 aasta septembris kopsupõletikku ja suri sama aasta oktoobris . Algselt maeti ta Berliini, kuid 1992 aastal viidi ta põrm üle Kullamaale, perekonna hauale.
Tähtsamad teosed: "Sest ilmaneitsist ilusast", oratoorium "Joonase lähetamine"
Joonase lähetamise on kindlasti üks suurejoonelisem teos Eesti muusikaajaloos. Selle esiettekanne Eestis oli 1989 aastal. Joonase lähetamine on kirjutatud Prohvet Joona raamatu põhjal. Teos ise koosneb 38 numbrist, ehk viiest pildist koos proloogiga kolmes osas. Kooseis : 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, orel , orkester. Oma helikeelelt on Joonase lähetamine sarnane Saksa klassikalise ja hilisromantilise muusikaga. Esiettekanne saksamaal ebaõnnestus täielikult mitmetel põhjustel. Esiettekandel osales 25 liikmeline sõjaväeorkester ning Tobias pidi ise juhatama koori, mis polnud just tema tugevaim külg. Samuti oli ka segavaks faktoriks Tobiase isa surm ning ei saa märkimata jätta ka halbu soliste. Kriitika "Joonase lähetamise" kohta oli hävitav.
Lugu räägib prohvetist, kes saab käsu jumalalt Niinivesse ja kuulutada selle hävingut, kui linna elanikud ei paranda oma meelt . Kuid Joonas tõrgub käsku täitmast ja püüab põgeneda. Ta läheb Jaffa sadamasse ja püüab laevaga põgeneda Tarsisesse. Merel puhkeb aga suur torm ja laevamehed tõmbavad liisku saamaks teada, kes neist on teeninud jumala meelepaha. Liisk langed Joonase peale ja ta tunnistab , et eiras jumala käsku ning palub, et meremehed ta üle parda viskaks. Joonase neelab alla aga suur vaal, kelle kõhus Joonas veetis kolm ööd ja kolm päeva. Viimaks palub Joonas andestust ja läheb Niinive rahvast hoiatama . Rahvas kahetseb pattu ja jumal andestab neile.
MIINA HÄRMA (1864-1941)
Miina Härma oli esimene kõrgharidusega muusik Eestis. Ta sündis muusikalisesse perekonda. Hariduse omandas ta K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. 1884 aastal tuli ta Tartusse ning moodustas siin Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Aastal 1903 siirdus Miina Härma Kroonilinna, kus ta osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Ta naases Tartusse 1917 aastal ning sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, kus ta töötas elu lõpuni.
Tähtsamad teosed:
Meeste laul
Tuljak
Lauliku lapsepõli
Ei saa mitte vaiki olla