Viini klassikud, klassitsism, võluflööt (1)

Klassitsism
16.-19.sajand
Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis . Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert ) ja kammerteoseid ( sonaat , trio, kvartett , kvintett ). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia . Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn , Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven . Keskusts olid Pariis, Viin , London.
Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus . Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika.
Kujunes välja klassikalise orkestri koosseis: keelpilid, puupuhkpillid ja vaskpuhkillid.
Täntsain vorm on SONAADIVORM :Koosned kolmest lõigust

Ekspositsioon : esitletakse teemasid .

Töötlus: arendatakse teemasid edasi, kuni pingestatud keskpunktini.

Repriis ehk lõpp: tasakaalustav osa.
Võib järgneda coda.
SONAAT: Instrumentaal žanr, põhineb sanaaditsükklil.
Žanrid, mis põhinevad sonaaditsükklil: sonat, trio, keelpillikvartett , instrumentaal kontsert, sünfoonia.
Viini klassikud
Joseph Haydn oli esimene kolmest Viini klassikust. Muusikat kirjutas ta ligi pool sajandit ning kõigis žanrites. Ta elas kõrvuti paljude eri rahvusest inimestega. Seepärast võib tema teostes ära tunda mitmeid rahvuslikke mõjutusi. Temalt õppis Haydn palju kompositsiooni kui ka laulmise alal. Koos temaga pääses noor helilooja ka kõrgematesse salongidesse. Sealt hakkas peale tema ulatuslikum tuntukssaamine. Haydn tegutses Euroopas 1750.a. lõpul. See ajajärk on tuntud ka uute instrumentaalžanrite tekkega. Sajandivahetuseks, mil Haydni tegevus lõppes, olid need žanrid välja arenenud.Seega tegi Haydn ligi poole sajandi vältel nende žanride arengu etappide kaupa kaasa, õigemini toimus areng suures osas just tema loomingus. Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale . Tuntud oli tema “Lahkumissümfoonia”. Ta oskas suurepäraselt liita helisid ning inimesed kuulasid suurima heameelega tema teoseid. Kammeržanritest viljeles ta kõige paremini keelpillikvartetti. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega ning oma hilisemates teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduslaadini.
Wolfgang Amadeus Mozart. Tema on lääne muusikaloo üks säravamaid tähti. Teda on nimetatud isegi imelapseks. Lapsepõlves kirjapandu pole muidugi võrreldav küpsete teostega, ent keerukuse kujunduslikkuse poolest ei erine ta teistest klassitsismi muusikutest. Esimesi palu mängis ta õe noodivihikust juba nelja-aastaselt. Hiljem, tuntumana, reisis ta ringi Pariisis, Londonis ja Itaalias. Teda saatis edu ning kuulsus aina kasvas. Siiski ei kaasnenud sellega erilist rikkust nimi vahete-vahel tuli raha hoolega kokku hoida. Žanritest hakkas ta keskenduma rohkem ooperile, mis teda kõige enam huvitas. Vaimulikest teostest oli kindlasti tähtsaim Reekviem . Legend räägib salapärasest võõrast, kes ennast tutvustamata olevat käinud heliloojalt surnumissat tellimas. Seda teost Mozart siiski lõpetada ei jõudnud. Ooperitest oli üks tuntumaid “Don Giovanni ”. Kuna lool on dramaatiline lõpp, ja mängus üleloomulikud jõud, pole see koomilise ooperi jaoks tavaline süžee. Da Ponte nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikalise opera buffa , operia seria ja singspieli stiili. See on vähene osa sellest, mida Mozart on arendanud. Tähtsal kohal tema loomingus oli ka sümfoonial.
Mozart on viimaste sajandite üks universaalsemaid muusikuid. Kujunenud pigem jäljendajana, jõudis ta küpses loomingus väga erinevate stiilide täiesti originaalse ühenduseni. Mozarti looming vastab kõige sügavamalt klassitsismiajastu esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat.
Ludwig van Beethoven.Tema on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda. Tema tegutsemisajaks olid uued žanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802- 1812 .Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel. Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile.
Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed žanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja.
Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad.
"Võluflööt"
Võluflööt on laulumäng ja ka Mozarti üks tuntumaid teiseid. Avamäng on sonaat- allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne . Laulumängudel oli kindel temaatika : võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskustele võitmisele ja tööga.
Valisin selle oma lemmikteoseks eelkõige seepärast, et see on kuulus ja olen seda varem kuulnud . Meeloodia on laulev ning väga vahelduva rütmiga. Kuna autori soov oli edasi anda hea ja kurja vahelist võitlust on dünaamika kord on cresendo ning siis jälle decrescendo. Just dünaamika toob välja selles teoses hea ja kurja.