Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romantiline ooper muusikaajalugu (0)

3 HALB
Punktid
Ooper on muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid kunstiliike ( muusika , kirjandus, tants, kujutav kunst , näitekunst ). Libreto – ooperi tekst, tuleneb itaaliakeelsest sõnast libretto, mis tähendab raamatukest. Ooper algab avamänguga (sissejuhatus ooperile, orkester koos dirigendiga, kõlavad peamised motiivid ooperist ). Võib järgneda vajadusel proloog (tegelased tutvustavad toimuma hakkavat). Ooperi tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja pildid stseenideks. Viimasele vaatusele võib helilooja soovil järgneda epiloog (järelselgitus). Solisti keerukas ooperilaul orkestri saatel on aaria . Kui laval laulab mitu inimest (12) korraga, siis on see ansambel . 2 inimest – duett ; 3 inimest – tertsett ; 4 inimest – kvartett ; 5 inimest – kvintett ; 6 inimest – sekstett ; 7 inimest – septett ; 8 inimest – oktett ; 9 inimest – nonett
Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavategevust.
Kõrge naishääl – sopran
Kõrge meeshääl – tenor
Väga kõrge sopran – koloratuursopran
Väga kõrge meeshääl – kontratenor
Keskmine naishääl – metsosopran
Keskmine meeshääl – bariton
Madal naishääl – alt ( kontraalt )
Madal meeshääl – bass
Esimene romantiline ooper Carl Maria von Weberi „Nõidkütt“ (müstilise sisuga).
ROSSINI
  • Itaalia helilooja
  • Pärit vaesest muusikute perekonnast
  • Oli muusikute laps, seega sattus lavale üsna varakult
  • Väga ilusa lauluhäälega
  • Õppis Bologna muusikalütseumis
  • Tal on 40 ooperit


BIZET
  • Prantsuse helilooja
  • Lapsena oli erakordsete muusikaliste võimetega
  • Õppis Pariisi konservatooriumis (juba 10-aastaselt)
  • Elu oli raske ja eduvaene
  • Looming ei saanud elu ajal tuntuks
  • 5 ooperit; 3 sümfooniat; 200 instrumentaalpala
  • Carmen “ – sisult traagiline; tehtud kirjanik Prosper Merimee samanimelise teose põhjal. Ooper on ebatavaline , sest kujutatakse lihtinimesi. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, kus hargneb mustlastüdruku Carmeni ja talupoisi Jose traagilise armastuse lugu. Carmen on ilus ja temperamentne mustlasneiu. Ta lakkab armastamast oma endist kallimat Jose’d ja kingib oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose läheb arust ära ja sunnib Carmenit surmaähvardusel enda juurde tagasi tulema , aga Carmen seda ei tee ja Jose tapab ta. Carmen kujutab endast võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Carmen filosofeerib armastusest, sõnades, et armastus on kui vaba lind. Esietendus aastal 1875 kukkus täielikult läbi, sest muusika oli piinatud ning igav. See võeti hiljem uuesti repertuaari ning siis tuli ka selle edu. Autor sai kuulsaks pärast surma.
VERDI
  • Itaalia helilooja
  • Suurim 19.sajandi helilooja
  • Tahtis astuda Milano konservatooriumisse, kuid ei saanud sisse – liiga vana (19), käte asend klaverimänguks vale ning välimus polnud vastav. Hiljem kui Verdi oli kuulus, sai konservatoorium tema nime.
  • Esimene ooper oli „ Oberto “, mis sai kuulsaks elu ajal
  • Vahel kirjutas ka kaks ooperit aastas
  • Lisaks ooperitele kirjutas ta ka reekviemi ( leinamissa , surnute mälestamiseks), mis sai samuti tuntuks.
  • 26 ooperit


  • Librettod olid võetud tuntud kirjanduslikest teostest – 1) Dumas „Kameeliadaam“ – „Traviata“ alus; 2) Hugo „Kuningas lõbutseb“ – „Rigoletto“ alus
  • Ooperid on lavalis-muusikalised (lavategevus ja muusika on võrdsel kohal)
  • Põhilised teemad – armastus, armukadedus , emotsioonid, vihkamine
  • Peaosatäitjad – põlatud tegelased: „Traviata“ – lõbutüdruk Violetta; „Rigoletto“ – küürakas õuenarr Rigoletto
WAGNER
  • Saksa ooperihelilooja, muusikakirjanik, libretist ja dirigent
  • Mõju avaldas Beethoven
  • Noorena meeldis talle teater ja kirjandus
  • 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks
  • Õppis Leipzigi konservatooriumis
  • Viis läbi ooperireformi
  • Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid – „Rienzi“ (eeskujuks saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid – „Tannhäuser“, „ Lohengrin “ (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid – „ Nibelungi sõrmus“; „Tristan ja Isolde “; „Nürnbergi meisterlauljad“; „ Parsifal
Ooperireform :
  • Kustutas saalis tuled
  • Saalipõrand ehitati kaldu
  • Orkester paigutati orkestriauku
  • Juhtmotiiv tegelastele
  • Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga
  • Loobus numbriooperist
  • Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised)
  • Peaosatäitjad – suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest)
  • Teemadennastohverdav armastus; kunst
  • „Nibelungi sõrmus“ – 4 ooperit, 4 õhtut – I eelõhtu „Reini kuld “; II 1.päev „Valküür“; 2.päev „ Siegfried “; 3.päev „Jumalate hukk“
Valküür – müütiline tegelane, võitluses langenud valhallasse ehk surnuteriiki
VERISM
Verism on Itaalias 1870.aastal tekkinud kirjanduse ja kunstivool , mis taotles elu reaalset kujutamist. 1890.aastal tungis Itaalia ooperisse. Pärit on prantsuse naturalismist (tõetruu kujutamine).
Esindajad muusikas: Mascagni („Talupoja au“ - ülestõusmispühad); Leoncavallo („Pajatsid“ – noore naise ja mehe armastus; päriselt saavad 2 inimest surma); Puccini .
Mascagni ja Leoncavallo teosed on lühikesed ning seetõttu esitatakse need koos ühel õhtul.
PUCCINI
  • Itaalia helilooja
  • Sündinud Lucca külas, kuid lahkus sealt
  • Õppis Milano konservatooriumis
  • 3 lühiooperit (ühevaatuselised) – triloogia – 1) „ Mantel “; 2) „Õde Angelika “; 3) „ Gianni Schicchi“

ROSSINI
BIZET
VERDI
WAGNER
MASCAGNI
LEONCAVALLO
PUCCINI
„Tuhkatriinu“
„Sevilla habemeajaja“
„Tancredi“
„Wilhelm Tell“
„Othello“
„Carmen“
„Rigoletto“
„Trubaduur“
„Traviata“
„Maskiball“
„Don Carlos“
„Aida“
„Othello“
„Nabucco“
„Falstaff“
„Macbeth“
„Oberto“
„Rienzi“
„Tannhäuser“
„Lohengrin“
„Tristan ja Isolde“
„Nürnbergi meisterlauljad“
„Parsifal“
„Nibelungi sõrmus“
„Reini kuld“
„Valküür“
„Siegfried“
„Jumalate hukk“
„Talupoja au“
„Pajatsid“
„Boheem“
„Tosca“
„Madame“
„Turandot“
„Butterfly“
„Mantel“
„Õde Angelika“
„Gianni Schicchi“
Kuulamine !
Verdi. „La donna e mobile “. „Rigoletto“
Verdi. „Joogilaul“. „Traviata“
Bizet. „ Avamäng “. „Carmen“
Bizet. „Habaneera“. „Carmen“
Wagner. „Valküüride lend“. „Valküür“
Rossini. „Figaro aaria“. „Sevilla habemeajaja“
Mascagni. „Intermezzo“. „Talupoja au“
Puccini. „Nessun dorma“. „Turandot“
Puccini. „O mio babbino caro“. „Gianni Schicchi“
Romantiline ooper muusikaajalugu #1 Romantiline ooper muusikaajalugu #2 Romantiline ooper muusikaajalugu #3 Romantiline ooper muusikaajalugu #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k2triinm Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

MUUSIKAAJALUGU
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' ­ iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan ­ Viktor Hugo · Luule ­ Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast.

Muusika
Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming
7
docx

"Itaalia ooperiheliloojate elulugu ja looming"

ooperiga ning kirjutas just noorena palju homotonaalseid teoseid. Vanemaks saades kasutas ta enam barokkharmooniast saadud eeskujusid ja kontrapunkti. Ta kirjutas oopereid kõigis tolleaegsetes põhižanrites: koomiline (“Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Nii teevad kõik”/ “Così fan tutte”), tõsine (“Idomeneo”), Singspiel “Võluflööt”). Oma hilisemates ooperites muutusid žanripiirid hägusemaks ja karakterid sügavamateks, nagu ka muusika, mis andis täpsemini edasi tegelaste hingeliigutusi, mida rohkem ta õppis orkestri kõlavärve ja võimalusi tundma. Mozart oli eeskujuks endast 15 aastat nooremale Viini koolkonna esindajast Ludwig van Beethovenile. Giuseppe Verdi (1813 Busseto – 1901 Milano) oli itaalia romantismiajastu ooperihelilooja koos Gioacchino Rossini, Gaetano Donizetti ja Vincenzo Bellini´ga. Ta oli ka aktiivne rahvuslikus liikumises osaleja (il “Risorgimento”) ning armastatud

Ooper
Romantismiaja muusika 19-sajand
6
docx

Romantismiaja muusika 19. sajand

K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks ­ vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid ­ hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus ­ sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökpille,suurendatakse vaskpuhkpillide osakaalu), suurendatakse tunduvalt orkestri koosseisu ­ neljane koosseis (igat puhkpilli 4 ja ka keelpille poole rohkem) Luuakse nn programmilist instrumentaalmuusikat ­ muusika kirjeldab midagi muusikavälist, elulist. Muusikal võib olla arenev sündmustik, ta võib olla seotud kirjandusteose süzeega Luuakse uus muusikateose liik ­ sümfooniline poeem ­ mahukas üheosaline poeetiline programmiline teos (pealkirjastatud) sümfooniaorkestrile, tavaliselt sügavmõtteline. Eelmiste sajandite armastatumaks tantsukarakteriks oli menuett, siis 19.saj tantsuks saab valss. Nagu

Muusika
Romantism muusikas
6
docx

Romantism muusikas

Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur

Muusikaajalugu
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest
4
doc

Ülevaade romantismiajastu heliloojatest

Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu

Muusika
Muusika kodutöö nr4-Audentese e-õpe
6
docx

Muusika kodutöö nr4 (Audentese e-õpe)

Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5)

Muusikaõpetus
Ooper
1
doc

Ooper

Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa

Muusika
Ooper-operett ja muusikal
8
rtf

Ooper, operett ja muusikal

ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf olla abiks lavakuju füüsilise oleku loomisel, tegelasele sobiva kehahoiaku ja liigutuste vormimisel ning mõnikord ka lavastuse terviklikkuse kujundajana näiteks läbiva liikumisjoonise abil

Muusikaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun