Ooper (1)

Ande Andekas-Lammutaja
Muusikaajalugu - Ooper
Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna- kultus , tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süžee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman , Weber ning Wagner . Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi kohalikku, fantastikat ja midagi sündsusetut, balletinumbreid, publik armastas päästmisoopereid.
Carl Maria von Weber – Lavastaja, pianist , dirigent ja helilooja ; Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi alusepanija; Isa oli rändteatri trupi direktor . [„Nõidkütt“ (ooper), „Euryanthe“ (ooper), „Oberon“ (ooper)]
Richard Wagner – Kõige vastuolulisem isik muusikaajaloos, eeskujudeks Beethoven , Shakespeare ning Homeros, viis Saksamaal läbi ooperireformi (sõna ja muusika võrdõiguslikuks, terviklikkus, helilooja libreto autor; uued lauljad , lavastajad, dirigendid), kirjutab mütoloogia, ajaloo, vanade legendide põhjal, esimese ooperi 42 tegelast hukkuvad lõpuks. [„Tristan ja Isolde“ (ooper), „Lendav hollandlane “ [Romantiline ooper] „Nibelungide sõrmus“ (ooperitetraloogia, „Reini kuld “, „Valküürid“, „ Siegfried “, „Jumalate hukk “), „Parsifal“ (ooper), „Tännhäuser“ (ooper), „ Lohengrin “ (ooper), „Nürnbergi meisterlauljad“ ( koomiline ooper)]
Giuseppe Verdi – Rahvusliikumise juht, mitmed laulud tema ooperitest muutusid vabadusvõitluse lauludeks, libreto aluseks suurte näitekirjanike teosed, reformis ooperit (üritas kaotada primadonna-kultust ja rõhutas terviklikkuse tähtsust), muutis oma kunsti rahvusliku vabadusvõitluse relvaks , tihti oli teemaks ebaõigluse või võõra võimu vastu võitlemine. [„Aida“ (ooper), „ Othello “ (ooper), „ Rigoletto “ (ooper), „ Macbeth “ (ooper), „ Trubaduur “ (ooper), „ Traviata “ (ooper), „ Maskiball “ (ooper), „Don Carlos “ (ooper), „Falstaff“ (ooper), Reekviem ]
Jean Sibelius – Põhjamaade suurim sümfoonik, teosed seotud Soome muistendite või saagadega, eepiline väljenduslaad, vabadusvõitluse õhutaja, läbinisti soomepärane. [„Surm“ (programmiline sümfooniline süit), „ Finlandia “ (sümfooniline poeem )]
Edvard Grieg – Norra rahvusliku ärkamisaja laulik , tõstis Norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele, oli patrioot ja veendunud demokraat , kirjeldas muusikas oma kodumaad . [„Peer Gynt “ (süit), soololaulud , klaveri- ja orkestripalad]
Georges Bizet – Astus 10-aastaselt Pariisi konservatooriumi, elu kujunes raskeks. [„ Carmen “ (ooper)]
Mihhail Glinka – Klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas, taotles oma loomingus rahvuslikkust teadlikult, lõi muusikat kogu rahvale. [„Ruslan ja Ludmilla“ (eepiline ooper), „Ivan Sussanin“ (ooper)]
Modest Mussorgski – Tulihingeline demokraat, „Võimsa rühma“ liige, tõestas, et muusika on võimeline ühiskondlikes küsimustes kaasa rääkima, suurim kriitiline realist vene muusikas, helikeele uuendaja , oopereid nimetas muusikalisteks rahvadraamadeks, näitas minevikusündmuste kaudu olevikku. [„ Boriss Godunov“ (ooper), „Pildid näituselt“ (klaverisüit), „Öö lagedal mäel“ (programmiline orkestripilt)]
Nikolai Rimski -Korsakov – [„ Lumivalgeke “ (ooper), „Šeherade“ (sümfooniline pilt)]
Pjotr Tšaikovski – Kirjutas oma elu VI sümfooniasse, [„Jevgeni Onegin “ (ooper, sümfoonia), „Pähklipureja“ ( ballett ), „Jolanthe“ (ooper), „Uinuv kaunitar “ (ooper), „Padaemad“ (ooper)]
Franz Schubert – [„Ilus möldrineiu“ ( soololaul ), „ Talvine teekond “ (soololaul), „Lõpetamata sümfoonia“ (sümfoonia)].
Robert Schumann – [„Karneval“ (klaveriteos), „Kevadsümfoonia“ (sümfoonia), „Reini sümfoonia“ (sümfoonia)].
Ferenz Liszt – [„Rännuaastad“ ( klaveripala ), „Fausti-sümfoonia“ (sümfoonia), „ Dante -sümfoonia“ (sümfoonia), Ungari (sümfooniline poeem), „Prelüüdid“ (sümfooniline poeem)].
Johannes Brahms – [„Hällilaul“ (rahvalaul)].
Hector Berlioz – [„ Fantastiline sümfoonia“ (sümfoonia; dies irae )].
Fryderyk Chopin – [„Revolutsiooniline etüüd“ (klaveriteos), „Vihmapiiskade prelüüd“ (prelüüd), „Soov“ (soololaul)]
Avamäng on lavateost või suurt vokaalsümfoonilist teost sisse juhatav instrumentaalhelitöö, ka iseseisev heliteos . Libreto on vokaalmuusikalise lavateose tekst. Programmilise muusika puhul püüab helilooja muusikaga edasi anda kindlat sisu, jutustust. Kasutatakse kirjanduslikke teoseid. Oratoorium on koorile, solistidele ning sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline, tavaliselt dramaatilisel süžeel põhinev piibliaineline heliteos. Passion on evangeeliumitekstil põhinev koorile, vokaalsolistidele ning orkestrile või orelile kirjutatud dramaatiline heliteos. Süit on mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku, kuid samas tonaalsuses tantsupala hõlmav instrumentaalteos. Kontsert on ühele või harvemini mitmele solistile ja orkestrile kirjutatud suur heliteos, harilikult kolmeosaline. Idee fix on juhtmotiiv , lühike ja lihtne viisilõik, mis iseloomustab ooperi üksikuid tegelasi. Partituur on heliteose koondnoodistik . Dies irae on viha päev; viis sai romantikute loomingus surma sümboliks. Reekviem on mitmehäälne tsükliline kooriteos, katoliiklik surnumissa. Leitmotiiv on tegelaste varustamine mingi muusikalise motiiviga. Tsükli puhul on teose osad omavahel sisuliselt seotud.