Konspekt tähtsast romantismi kohta (0)

Konspekt
1. Euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18.saj lõpp ja 19.saj algus, mis lähtub looja tunnetest. Vastandub teravalt klassitsismile, mis seadis esikohale inimmõistuse.
2. Kunst avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas, kasutati vähem skulptuure. Ainestik: kirjandus teosed, eksootilised maad. Ei moodusta ühtset stiili. Nt. William Turner (1775- 1851 ) „Matused merel”.
Kirjandus: sõna „romantism” tuleneb 17.-18.saj kirjandusest, seondus nüüdki romaaniga.( fantastika , tundelisus) Saksamaal tegutsesid kirjanduslikud liikumised. Huvi rahvapärimuste vastu. (Vennad Grimmid ) Kirjanikud : Balzac , K.J. Peterson , A. Puskin .
3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann , Brahms, Wagner .
Rahvuslikud koolkonnad : Poola ( Chopin ), Ungari ( Liszt , Kodaly, Bartok), Tšehhi ( Dvorak , Smetana), Põhjamaad ( Grieg , Nielsen, Stenhammar, Sibelius ), Vene ( Glinka , Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed . Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida.
4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus . Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon.
5. Franz Schubert (1797-1828)
Looming: üle 700 soololaulu, 9 sümfooniat, ekspromtid,
Uuendused: soololaulud kontsertteosteks, kirjutas esimesed soololaulutsüklid, tähtsustas lühipalasi, mis väljendasid hetkemeeleolusi.
Tähtsus muusikaajaloos: tänu temale soololaulust kontsertžanr.
6. Schumanni muusikuteed ja loomingut on mõjutanud tema ema, kes tahtis, et Schumann läheks juurat õppima. F. Wieck, kelle käe all õppis ta meisterlikku klaverimängu. N. Paganini , kes innustas noort muusikut virtuooslikkusele.
7. Robert Schumann (1810-1856)
Looming: peamiselt kaks valdkonda: klaverimuusika ja laulud. Inimtunded, psühholoogia.
Uuendused: Novaatorlike ideede pooldaja .
Tähtsus muusikaajaloos: hakkas avaldama muusika ajakirja. Schuberti senitundmatute käsikirjade esitamine.
8. N. Paganini (1782-1840) oli 19.saj viiuli- ja klaverivirtuoos. Ta mõjutas oma virtuossuusega paljuid romantismi heliloojaid, nt. Chopin ja Liszt.
9. Fryderyk Chopin (1810-1849)
Looming: rikastas klaverimuusikat uue sisu, uue poeetilise ja meloodilise väljenduslaadi ja mängutehnikaga. Aluseks Poola rahvamuusika ja Poola rahvusliku koolkonna rajaja. Muusika rahvuslik, tantsud, nokturnid, etüüdid, prelüüdid , valsid, ballaadid . Mõjutajateks vanemad.
10. Ferenc Liszt (1811- 1886 )
Helilooja , pianist , pedagoog, muusikakriitik, dirigent, organisaator , kunstilise tõe eest võitleja.
Esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi. Sageli improviseeris. Püüdles klaverimuusikaga orkestrisarnase, jõulise ja värvika kõla poole.
11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907)
Sibelius kirjutas programmilisi sümfoonilisi teoseid, kuid Krieg oli tuntud kui arvukate omapäraste lühipalade kirjutajana. Sibelius kirjutas Soome rahvale vabadushõngulisi teoseid, mis muutsid rahva kokkuhoidvaks, seda rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest.
12. Ooper : Vaatus -> Pilt -> Stseen

Näitekunst

Muusika

Kujutavkunst

Kirjandus

Koreograafia
13. 19.saj oli ooperi kriisiaeg. Itaalias bel canto (tegevus tagaplaanil), Prantsusmaal liiga pikad balletinumbrid, Saksamaal alternatiivsem Singspiel.
14. Verdi ooperid:

„ Rigoletto ” - Victor Hugo

„Trubaduur” - Antonio G. Guttierrzi

„ Traviata ” - Alexandre Dumas

„Don Carlo ” - Schilleri samanimeline teos

„Aida” - Antonio Ghislanzoni

„Falstaff” - Shakespeare
15. Giuseppe Verdi (1813-1901)
Ooperite süžeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel, eripäraks on meloodiarikkus, jõuline rütmika , meeldejäävad motiivid ja laulja hääle valitsemine orkestri üle.
26 ooperit, kantaatid, hümnid , laulud ja vaimulik muusika.
16. Kaks teatritüüpi: õukonna- ja linnateater . Õukonnateatrit finantseeris õukond ja publikuks õukondlased. 18.saj lõpus levis linnateater. Publikuks keskklass . Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad . Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid .
17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama , poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid.
18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium.

„ Lendav Hollandlane”

„ Tannhäuser ”

„Lohengrin”

„ Valküürid ”

„Tristan ja Isolde ”
19. „Fantastiline sümfoonia ”
Hector Berlioz
Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil.
Esmakordselt: siiani vaid soololaulule omane intiimne lüüriline pihtimus sümfoonias, programmiline.
20. „ Carmen ”
Georges Bizet
Prosper Merimee samanimeline jutustus
Carmen, Don Jose, Micaela, Escamillo
Avamäng, Toreadoori kuplee, Habaneera