Antonio Lucio Vivaldi (0)

Antonio Lucio Vivaldi
SuPeRjUuStUsAi
Sisukord
sissejuhatus
elulugu
looming
kokkuvõte
kasutatud kirjandus
sissejuhatus
Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741  Viinis , oli Itaalia  barokiajastu   helilooja ja viiulimängija.
Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris .
15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta.
Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà.
18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat , ning esinemiseks palju reisima .
Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis .
Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga. 40 aastaga jõudis ta kirjutada 770 teost, olles barokiajastu soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja.
elulugu
Pärit Genova prominentsest perekonnast oli Vivaldi enne muusikukarjääri pagar või habemeajaja . Ta ise oli viiuldaja Veneetsias Püha Markuse Katedraali orkestris.
Kuuest lapsest vanim ning ainus muusik , jäi ta pärast sündi haigeks ning ta elu oli nädalaid ohus, mistõttu ristiti ta alles kaks kuud pärast sündi.
esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit.
Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusse vastu 15-aastaselt, preestriks sai ta 23. märtsil 1703.Kaevates aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle, vabastati ta ametist. Õppides vaimulikuks vastu tahtmist arvatakse et ta teeskles haigust.
Samal aastal sai temast viiuliõpetaja Ospedale della Pietà tütarkaste lastekodus. Andes seal muusikalist haridust oli korralik haridus tolle aja Veneetsias haruldane privileeg .
Tüdrukud koondati orkestrisse ja koori, kus pidid tüdrukud laulma ka meeshääli.
Vivaldi tegeles aktiivselt ka heliloominguga, ning tema teoseid esitasid lastekodu lapsed kontsertidel.
18. sajandi esimese kolmekümne aasta jooksul, jagunes avalik muusikaelu kolme institutsiooni vahel: Püha Markuse Katedraali orkester , neli lastekodu ja mitmed ooperiteatrid, Juba 1711 . aastaks oli Vivaldi töötanud neist kõigis kolmes , viimasena ooperiteatris Teatro Sant ’ Angelo
1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte Itaalia linnades ja välismaal. Töödates vaheaegadega edasi ka lastekodus.
1713. aastal läks ta kuuks ajaks Vicenzasse, et tuua lavale oma esimene ooper "Ottone in villa". 
1717 . aasta lõpus kolis Vivaldi kaheks aastaks Mantovasse, kus temast sai kapellmeister Hessen-Darmstadti prints Philippi õukonnas . Ülesandeks tuua ettekandele oopereid, kantaate ja kontserte. Ta teosed valmisid sel ajal uskumatu kiirusega
1719. aastal valminud ooperi " Tito Manlio" partituuri juures märkus et see valmis viie päevaga.
1720. aastal viis elu Vivaldi taas Veneetsiasse, kirjutades oopereid Sant’ Angelo teatrile, tutvus ta laulja Anna Giraud’ga ja nad kolisid kokku. Vivaldi väitis, et tüdruk pole tema jaoks enamat kui majahoidja ja sõber, nagu Anna õde Paolina , elades kõik samas majas . Carlo Goldoni sõnul treenis helilooja preili Gireaud’d lauljaks. Nad elasid koos kuni Vivaldi surmani.
1718. aastas sagenesid reisid teistesse Itaalia linnadesse, käies seal, kus parajasti ta teoseid ette kanti . Tihti dirigeerides neid või olles viiulisolistiks.
1725. aastal anti Amsterdamis välja kogumik "Il cimento dell ’ Armonia e dell' Invenzione" kaheteistkümne kontserdiga, millest seitse olid programmilised: "Neli aastaaega "  "Torm merel", "Rõõm" ja "Jaht".
1730 . aastal läks Vivaldi Prahasse,  kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole.
Pärast Prahas elamist keskendus Vivaldi peamiselt vaid ooperite kirjutamisele: 
1733 –1735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitu Vivaldi uut ooperit, ka "L’Olimpiade"
1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras.
1738. aastal reisis Vivaldi Amsterdami, et võtta osa teatri Schouwburg van Van Campen 100. asutamisaastapäeva pidustustest. Dirigeerides pidustuste avakontserti ning olles viiulisolist D-duur concerto grossos (RV 562a). See oli esimene kord, kui Vivaldi Amsterdami külastas, olles seal väga menukas, tema kuulsus Veneetsias oli selleks ajaks hääbunud
enne oma surma müüs ta kõik teosed lastekodule. Plaanides minna koos Anna Giraud’ga elama Viini, kuhu nad 1740 . aasta aprillis ka läksid. Lõpetades teenistuse lastekodus.
Viinis oli ta viiuldaja Karl VI õukonnas. Kuid juba oktoobris 1740 suri Karl ning teda asendas troonil tütar Maria Theresia. Uus valitseja suhtus heliloojasse külmalt ning vaatamata vana kapellmeistri surmale 1741, ei saanud Vivaldi ikka seda ametikohta.
Ta suri 28. juulil 1741 Viinis astma tagajärjel. Ärasaatmine toimus Viini Püha Stephani Katedraalis, Pillava elustiili tõttu suri ta vaesena, kuigi elus tal rahalisi probleeme polnud. Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone.
looming
Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme žanri vahel: sonaat , kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat.
Ta sonaadid ei olnud kunagi kirjutatud ühele esitajale. Enim on tal soolisonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia - ja bassipilli  basso continuos. 
Vivaldi esimesed välja antud teosed on 12 triosonaati (1705). Triosonaat on teos, mis on kirjutatud kahele pillile ja basso continuole, loo mängimiseks oli vaja vähemalt nelja instrumenti.
Loomingu kontsertžanri jagatakse esituskoosseisu järgi kuueks: soolokontserdid (üks solist ), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (3–6 solisti), kontserdid kahele orkestrile solisti(de)ga, kammerkontserdid, kontserdid keelpilliorkestrile basso continuoga. Esimesed kaksteist kontserti anti välja ühtse kogumikuna 1711.a.
Ooperiavamängud, mida helilooja ise nimetas sinfoniateks, on sarnaselt kontsertidega kolmeosalised.
Esimese ooperi kirjutas ta aastal 1713. Kokku kirjutas ta 94 ooperit, kuid tänapäevani on säilinud umbes 20 ooperi terviklikud noodid ja umbes 50 libretod.
kokkuvõte
Vivaldi on kirjutanud soolo -, kaksik- ja ansamblikontserte, soolo- ja triosonaate, avamänge, oopereid, vaimulikke vokaalteoseid ja kantaate, kokku umbes 770 teost. Tuntuimad helitööd on neljast soolokontserdist koosnev "Neli aastaaega" ning "Gloria" koorile ja orkestrile. Paistes silma erakordse töötempo poolest: ooperi "Tito Manlio" kirjutas ta vaid viie päevaga.
Vivaldi elu ajal välja antud teosed on katalogiseeritud kronoloogilises järjekorras oopusenumbritega, kuid sellest loetelust jäävad näiteks välja tööd, mille manuskripte Vivaldi raha teenimise eesmärgil otse eraisikutele müüs. 
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Antonio_Vivald i
Vivaldi neitsid : romaan / Barbara Quick