Pjotr Tšaikovski "Pähklipureja" (0)

Minu muusikaelamus
Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “ Pähklipureja ”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika , mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski , kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent , pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22. juunil 1980on eesti dirigent ja laulja, kontratenor. „Pähklipurejas“ esitati instrumentaalmuusikat, puudus solist ja koor. Edasi räägin oma kogemusest ja elamusest.
Otsustasin minna seda vaatama, et tekitada endas jõulutunne. Ma ei pidanud pettuma, sest tunne, mille ma sain balletist “Pähklipureja” oli magus ja jõulune. Muusikal oli värvikas tundeküllane harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, väljendusrikas meloodia. Esinesid dissonantsid. kasutati dünaamilisi äärmusi ja vastandati neid kontrastidena. Lisaks oli muusikas ka huvitavad värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Tempo oli vahel kiire. vahel voolav ja lüüriline . Selles balletis vahelduvad pildid tegelikkuse ja unenäo vahel- seetõttu on ka kontrastide vastandus. Kui tegelaseks oli tütarlaps Klara oli muusika kõrgem ja rõõmsam , kuid kui tegelaseks oli tinasõdurid oli muusika palju kuninglikum ja jõulisem. See väljendas tegelaste iseloomu ja karakterit. Minu jaoks oli kontsert meeldejääv, kuna Tšaikovski muusika on vaimustav. Mulle meeldib Tšaikovski ning see paneb mind mõtlema tema kurva elu üle. Ta suutis nii head muusikat kirjutada, kuid sisemiselt oli ta väga katki. Eriliseks teeb selle kontserdi balleti tantsijad, kelle kostüümid olid ilusad ning, kes kõik ühes rütmis tantsisid. See oli minu arust väga üllatav, kuna ma polnud varem balleti vaatamas käinud. Minu lemmikpala on „Avamäng“, sest juba esimestel minutitel tundsin ennast lõbustatuna. See muusika oli minu jaoks tuttav ja tantsijad tantsid väga ilusasti. Mulle meeldib, et Tšaikovski ballett hakkas kohe rõõmsal toonil ja tegi tuju heaks. Mulle meeldis pillimängijate esitlus, kuna nad kõik tundusid väga kirglikud selle suhtes. Ma kujutan ette, et see võib olla juba väga mitmes kord, kui nad seda esitavad , kuid siiski tundusid kirglikud. Lisaks mulle meeldis vaadata dirigenti ja kui ta oma keppi liigutas, kuidas kõik hakkasid ühel ajal pilli mängima. Mulle jäi eriliseliselt meelde peategelase Klara tantsija, kuna tema roosa kleit oli eriline ja tema tantsuliigutused vapustavad.
Kostüümid olid vägagi kenad. Hõljuvad kangad iga haldja seljas, kroonlehed lilleprintsessidel, säravad kuldnööbid tinasõduritel ning ajastuhõngulised kostüümid perekonnal. Laval olid ka hiired, kes olid nii õudsed, et ajasid isegi täiskasvanutel kananaha ihule. Sellepärast, et neil oli elusuuruse hiire karvkate, nende jubedad hambad või tõeline rotisaba. Igal juhul olid need hiired kõige huvitavamad. Kõikide kostüümide kvaliteet oli kaugelenäha korrektne. Lava oli suurepärane. Hiigelsuur kamin, mis põles usutavalt, väikesed kirstud, kust tinasõdurid välja marsissid, suur trepp, millel käidi , ilusad kardinad, mis lehvisid ja jõulukuusk. Kaunistused olid imeilusad ja jõululikud.
Estonia teatrist võisin välja astuda rõõmutundega, kuna ballett oli tekitanud minus mõnusa jõulutunde. Lisaks meeldis mulle väga Tšaikovski rõõmsameelne muusika. Elamuse tegi eriliseks ka see, et ma polnud kunagi enne balleti vaatamas käinud. Saan seda kogemust võrrelda Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdiga, mida ma külastasin 2 aastat tagasi. Ballett oli palju rõõmsam ja palju seotum võrreldes Sümfooniaorkestri kontserdiga. Sümfooniaorkestri muusika oli minu arvates palju igavam, kuna muusika ei olnud tuttav mulle, kuid Tšaikovski muusika oli meeldivalt tuttav. Uut informatsiooni sain Tšaikovski elu kohta ning tema loomingu kohta. Ma polnud ammu käinud Estonias ning ei mäletanud, et see nii suur oli. Ma oleksin väga teada tahtnud Tšaikovski inspiratsiooni kohta ja oleksin tahtnud teada tantsijatelt kaua nad seda tantsinud on ja kaua nad seda õppisid. Minu ettepanek oleks teha enne kontserdit väike kokkuvõte helilooja elust, kuna usun, et see paneb inimesi tema loomingu kohta rohkem mõtlema.