Muusik Rudolf Tobias (4)

Rudolf Tobias
(1873-1918)
referaat
Juhendaja :
2008
Sissejuhatus
Rudolf Tobias on tuntud vaid inimestele, kes huvituvad muusikast ja selle ajaloost, võime teda siiski näha rahatähel. Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse pannud eesti muusikasse ja selle arengusse. Referaadis seletan tema keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda, et paljulasetelistes peredes on isegi raskem toime tulla millegi saavutamisega, sest sageli ei jätku tähelepanu ja jaksu vanemate poolt. Sellegi poolest võib tema vanemaid pidada R.Tobiase muusikalise hariduse „hüppelauaks“.
Lapsepõlv, õpingu ja töö aastad
Tobias sündis Hiiumaal Käina Köstri peres, kus oli 13 last. Tema muusikaline andekus ilmnes varakult, juba 6 – aastaselt olevat ta isaga orelit mänginud. Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteosed komponeeris ta 9 – aastaselt. 12 koraaliprelüüdi. Tobias sai kodust tõsise suhtumise töösse, samuti huvi klassikalise muusika vastu. Õppides Haapsalu Kreiskoolis, käis ta pühapäeviti Haapsalu kirikus orelit mängimas. Seal pälvis ta ühe Saksa pianisti tähelepanu, kes hakkas teda klaveri mängus tasuta õpetama. Tollal komponeeris ta juba ka vokaalmuusikat orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines.
Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889. aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallinnas hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaal kammerteosed oreli saatel piibli tekstidele.
1893–1892 aastal õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski – Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius ). Ta sai küll stipendiumi, kuid majanduslik olukord oli siiski vilets. Seega teenis ta elatist klaverihäälestamisega ja ka tundide andmisega konservatooriumis paistis ta silma : ta suutis vabalt erinevates muusikastiilides improviseerida. Loomulikult tundis ta hästi muusikaliteratuuri, tal olnud erakordne mälu. Konservatooriumi ajal komponeeris ta rea teoseid, nende avamäng “ Julius Caesar “ (1896), mis on eesti esimene sümfooniline teos. Lisaks teoseid orelile ja konservatooriumi lõputööna kantaat “ Johannes Damaskusest “ 5 solistile sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfoonia orkestrile (A.Tolstoi poeemi alusel), mis on eesti esimene kantaat.
Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Tobias kuni 1904 aastani Peterburi elama, töötades sealse eesti Jaani kiriku organistina ja koorijuhina. Ta püüdis liturgilist muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut. Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri koraale teisiti harmoniseerida ja ka kiiremates tempodes mängida, mistõttu sai sageli teravat kriitikat. Oma kirikukooriga korraldas ta aastas umbes paar kontserti. Ta üritas teha suuri asju, aga koor ei tulnud alati toime. Tobias komponeeris ka ise kooriteoseid, näiteks Kyrie segakoorile ja sümfoonia orkestrile ( 1899 ), “ Eks teie tea “ meeskoorile ja orelile ( 1900 ), “ Otsekui hirv “ segakoorile ja orelile, ja Ecclesia segakoorile jm.
1904 aastal pöördus Tobias tagasi Eestisse, Tartusse . Seal töötas muusikaõpetajana H. Treffneri gümnaasiumis, Puskini nimelises tütarlastegümnaasiumisja reaalkoolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller . Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid (Näiteks: Händeli oratoorium Judas Maccabaeus). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita välismaale, et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a. jaanuaris sõitis ta Pariisi, et ennast seal täiendada ja kaasaegse Euroopa muusikaga kurssi viia. Seejärel, kevadel sõitis ta Saksamaale ja elas seal mitmes kohas. 1909 a. Leipzigis, alates aastast 1910 Berliinis. 1912 – 1918 töötas Tobias Berliini muusikaülikooli teooriaõppejõuna, korraldas 1909 a. Leipzigis ja 1914 a. Berliinis oma teoste ettekandeid. 1913 a. käis Tobias Tallinnas “ Estonia “ teatri avapidustustel
1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini.
Looming
Tartu aastate looming :

Koorilaulud “ Õõtsuv meri “, “ Varas “ ja “ Allik “ ( K. E. Sööt ), “ Noored sepad “ ( G. Suits ), “ Neenia “ ( F. R. Kreutzwald ) jm.

Melodraamad “ Kalevipoja unenägu “ (1905–1907) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile.

Klaveri – ja keelpillimuusikat

Oratoorium “ Joonase lähetamine “ 5 solistile, 3 koorile, orelile ja sümfoonia orkestrile – esimene eesti oratoorium

Walpurgi burlesk “ klaverile ( 1910 ) esimene eesti programmiline instrumentaalteos.

Klaverisonatiinid As – duur ja c – moll .

Ballaad “ Sest Ilmaneitsist ilusast “ sopranile ja sümfoonia orkestrile.

“ Kalevipoja epiloog “ deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile ( 1912 ).

Alustas 2 oratooriumit “ Sealpool Jordamit “ jm
Peterburi aastate looming :

Orelile, N : Fuuga d – moll, Koraalivariatsioonid orelile ja Sümfoonia orkestrile f – moll

Keelpillidele N : keelpillikvartetti d – moll, c – moll ja C – duur( viimane lõpetamata ), duett kahele viiulile

Klaverile, N : Concertstück ( d – moll, 1897, esimene eesti klaveri kontsert) “ Fantaasia eesti rahvaviisidele “ ( 1902 )
Rudolf Tobiase jälg Eesti muusikas
Heliloojana oli Tobias eesti instrumentaalmuusika alusepanija. Tema eeskujud heliloojad olid J. S. Bach , G. F. Händel ja L. van Beethoven . Oma loomelaadilt oli ta klassikalis – romantiline, kohati modernistlik ja impressionismi mõjutustega. Ta taotles rahvuslikku omapära, väljenduserksust, kritiseeris teravalt liedertafellikku sentimentaalsust. Sulemehena kirjutas Tobias artikleid nii eesti kui ka saksa perioodilistele väljaannetele. Ta oli üks eesti esimesi muusika kriitikuid, kes mõtiskles kunsti probleemide, rahvusliku omapära ja kunstniku isikupära üle. Rudolf Tobias oli eesti esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja , organist ja pianist ning ka veel muusika kriitik . Ta oli andekas ja omapärane muusik, keda võiks nimetada geniaalseks. Tobiasega algas uus muusika ajastu eesti muusikaloos – muusikažanrite avardumine suurteoste poole ( ta ei kirjutanud sümfooniat ega ka ooperit ). Ta oli uuemeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku kunsti eest ja diletantismi vastu. Ta oli seotud ka “ Noor – Eesti “ rühmitusega.
Kokkuvõte
Rudolf Tobias, kui eesti instrumentaalmuusika alusenijana on eesti muusika üks suurimaid suurkujusid. Paljulapselisest perest pärit andekas muusik, kes julges välja öelda oma põhimõtteid ja kritiseerida põhimõtteid, mis polnud tema arust õiged. Suurelt oli ta seotud ka kiriku ja orelimänguga. Mõtles oma tulevikuvaadetele ja ostustas edasi õppida ning töödata Berliinis, kus olid selleks soodsamad võimalused.