LIITSUBSTANTIIVID (0)

LIITSUBSTANTIIVID
… ehk liitnimisõnad on liitsõnad , mille põhiosaks on nimisõna . Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend - ja rindliitsõnadeks.
Laiendliitnimisõna
Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad.
Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi”
Käändsõnaline laiendosa
Käändsõnalise laiendosa vormi järgi eristub kolm produktiivset liitmismalli: moodustustüveks (NB! Liitsõna laiendosana esinev tüvekuju on moodustustüvi.) on nimetav (nt kuldkala , juurvili), omastav (nt söögilaud, miljonilinn ) või lühenenud konsonanttüvi (nt naisõpetaja, välismaa).

• Moodustustüve tüüpiline vorm on omastav (nt ajalugu, veresoon, omavoli, laiatarbekaup).
  
• Nimetavalise moodustustüvega on laiendosana nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad.
  

• Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti , piltkiri, okaspuu ).
  
• Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees , vedelkütus , külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht).
  
• Laiendosaks võib olla ka nimetavaline arvsõna (nt üksmeel, nelinurk , kolmkõla).
  
• Kui laiendosaks on võõrsõna, on see nimetavas (nt kontsertmeister, sportauto, neoonvärv).
  
• Kui laiendosaks on tuletis, oleneb liitmismall tuletustüübist:
  

nimetavas on us-lõpulised 3s, us-lõpulised 2s III-vältelised, ik-lõpulised arvsõnatüvelised + mitmik ja tervik (nt haridusamet, looduskaitse, kolmikhüpe, tervikpilt).

omastavas on mõned us-lõpulised 2s III-vältelised, us-lõpulised 2s II-vältelised, e-lõpulised, deverbaalsed nimisõnad (nt uhkuseasi, katusekorter, lõhkekeha, säästupirn).

• Kui laiendosa on lühitüveline, oleneb liitmismall moodustustüvest:
  

lane-, line- ja mine-liitelistel nimisõnadel on moodustustüveks s-lõpuline konsonanttüvi
(nt vägilasmuistend, töölisklass , magamistuba).
2) ne-lõpulised nimisõnad liituvad omastavas (valdajatähis) või lühenenud tüvega (materjal,
sugu, samastamine ) (nt naisevanemad, rebaseurg, naiskoor, sulaspoiss).
3) ne-lõpulised omadussõnad liituvad s-tüveliselt, v.a viimnepäev, vaenelaps, teinepool (nt
karusmari , isasloom, ühiselamu).
4) tuletisesarnased kas-lõpulised sõnad liituvad lühitüvega või omastavas (nt ristikhein ,
maasikmari, allikavesi , kuningatroon).
5) 2s e-lõpulised omadussõnad liituvad lühitüvega või nimetavas (nt julgeolek, kiirtee).

• Muid käändevorme esineb liitsõna laiendosana juhuslikumalt (nt poistebänd, emadepäev, kartulipõld, maatamees, tuhkatriinu , meelespea).
  

Pöördsõnaline laiendosa
Verbitüvelise laiendosaga liitsõnad vastavad kesksõnalise täiendiga nimisõnafraasile (nt ronitaim – roniv taim, leidlaps – leitud laps). Moodustustüveks on 2s I-vältelise verbi vokaaltüvi (a) või III-vältelise verbi 1s konsonanttüvi (b) (nt (a) avamäng, ronitaim, küsimärk, (b) murdvaras, leidlaps, taandrida ).
Muutumatu sõna laiendosana
Tegemist on tüviliitsõnadega ehk sõnade ühend pole fraasina võimalik (nt allkiri, eesnimi , tagahoov, kõrvalosa, vastaskallas, vastumürk, eelnõu, järeleksam, püstkriips, ümbermõõt , kaldkiri).
Kinnistüveline laiendosa
Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga (nt kellassepp , maantee, punapea , umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst, hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink).
Osa laiendeid on aga prefiksilaadsed sõnaosad ja kinnistüved, mis ei seostu ühegi sõnaliigiga (nt alaliik , libahunt , piibeleht, ulgumeri , padujooming, ülikool, vaegkuulja, segamets ). Nende hulgas on ka võõrtüvesid (nt superhind, antikeha, eksmees, miniseelik, pseudomure, küberrünnak, retroviirus ).
Kinnistüvena ja lühitüvena tõlgendatavate moodustustüvede piir on ebakindel.
Deverbaalne põhiosa
Deverbaalse põhiosaga liitnimisõnad moodustavad kontiinumilaadse rühma liitsõnatuletistega. Enamik deverbaalseid liitsõnu on moodustatud objektgenitiiviga (nt tööotsija, lõhepüük, maadevahetus, asjadevalitseja, rahapesu).

• Deverbaalse nimisõna laiendosaks võib olla ka alusverbi laiendav ma-tegevusnimi või selle käändevorm (nt liikumahakkamine, magamaminek, istumajäämine, olemasolu), da-tegevusnimi on harvem (nt loodab võita > võidulootus, idee kinno minna > kinnominekuidee).
  
• Enamik määrsõnalise laiendosaga deverbaale on ühendverbituletised (nt laialivedu, ettekirjutus, ettepanek, etteütlus, ettevalmistus, mahajääja, allaandmine), vahel moodustavad ka alusverbi laiendavad vabad määrsõnad deverbaaliga liitsõna (nt jällenägemine, siiajäämine, teisitimõtleja).
  
• Deverbaalse liitnimisõna laiendosa võib olla ka omadussõna või selle lihttüvi (nt väärkohtlemine, kiirtöötlus, kiiruisutamine).
  

Rindliitnimisõnad
... on ühendava e aditiivse tähendusseosega liitsõnad: koosnevad kahest või enamast võrdse kaaluga moodustusosast, mis on üksteisega samasuguses süntaktilises seoses nagu rindfraasi liikmed ning need kirjutatakse kokku või sidekriipsuga (nt kööktuba = köök ja tuba, katuslagi , aedkool, saun -suvila, kapplaud, insener- jurist , kirjanik- tõlkija , näitleja-laulja-turundusjuht).
Rindliitsõna moodustusosadeks võivad olla lihtsõnad (nt ööpäev), tuletised (nt näitusmüük), liitsõnad ( lasteaed - algkool ). Harvem tekib ka selliseid rindliitsõnu, kus moodustusosa koosneb kahest eri sõnast (nt juhataja-peadirektori asetäitja).
Rinnastusseosega paarissõnad
Rinnastusseosega paarissõnade osad kirjutatakse sidekriipsuga ja on tavaliselt mitmuses (nt naised-lapsed, õed-vennad, sukad - sokid , leib-sai). Kindlat mõistet tähistavatest rindliitsõnadest erinevad nad rindfraasilaadse muutmisviisi tõttu (nt naistele-lastele [vrd lasteaed-algkoolist]).
Rindliitsõna ei esine harilikult laiendliitsõna moodustusosana, aga laiendosaks võib olla mõni ilmne paarissõna (nt soolaleivapidu, ostu- müügileping ).
Paarisnimisõnade hulka kuuluvad ka kordussõnad e reduplikatiivsed liitsõnad (nt kila- kola , kribu- krabu , surimuri, tingeltangel). Enamasti kirjutatakse need sidekriipsuga, kuid mõned kordussõnad kirjutatakse ka kokku.