See ajastu hõlmab ajavahemikku 14.- 16. sajand Ilmalik muusika Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna Jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga Keskaja ja renessansi muusika võrdlus Keskaeg Renessanss muusika seletamine teost saab seostada kindla matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga partiid komponeeritakse hääled jäljendavad teineteist, ükshaaval sellest sünnib imitatsiooniline partiid on iseseisvad polüfoonia Juhtivad muusikamaad
nimed koos aastaarvudega. Samuti võib tagakaanelt lugeda lühikest luulekogu tutvustust, mis annab teada, et luulekogu on Kristiina Ehini viiendana ilmunud luulekogu (2009.a), kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt ning, et luuletusi saadavad katkendid perepärimusest. Luulekogu seest on jagatud nelja suuremasse peatükki, mida siis illustreerivad Kristiina Ehini esivanemate mälestused koos piltidega. Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema loengut kuulamas, kus ta rääkis enda teostest ja enda elust lühidalt. Ta jättis mulle tagasihoidliku ja väga maalähedase ning folkloori armastava inimese mulje, kes on suuresti kiindunud eesti keelde, eesti traditsioonidesse ning kõike pärimuslikku. Võib-olla isegi veidi boheemlasliku muljel! Samuti oli ta veidi kohmetu ning mitte väga jutukas. Ootused, mis mul loomingu suhtes olid, toetusidki minu ettekujutusele temast.
arvamustega. Igale väitele ja arvamusele on toodud juurde ka näide, mis toetaks, kinnitaks või põhjendaks antud seisukohta. Küsimusele ,,Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad?", on toodud hulganisti näiteid, mis on omavahel hästi seotud ja arvesse võetud eriarvamused ja soovid, kuid nende seletamisel esineb lauseid, mida võiks vabalt välja jätta. Ei saa mainimatta jätta ka seda, et erinevate näidete kogumaht selles kirjatöös on natuke liiga suur. Autoriga võib nõustuda selles osas, et igal inimesel on mitu eesmärki, mõni küll suurem kui teine, mille suunas parajasti liigutakse. Aga kuna inimest ennast on ainult üks ja igas ööpäevas on sama palju tunde, siis peame prioriteedid paika panema, tegema valikuid ja jagama oma aega erinevate eesmärkide ja ülesannete vahel. Autor on ka välja toonud, mida saadakse eesmärkide püstitamisest ja nende saavutamise korral
Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägilas-, koha-, usundilisteks ja ajaloolisteks muistenditeks. Eestlane õpib lugema ja kirjutama 13. sajandil ilmusid Läti Henriku kroonika ja ,,Taani hindamisraamat´´. 16. sajandil ilmus Balthasar Russowi kroonika. 1520. aastal jõudis Eestisse reformatsioon. 1535. aastal tuli Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. 1632. aastal toimus Tartu Ülikooli Academia Gustaviana asutamine. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel
Charles Baudelaire ,,Kurja õied" Baudelaire'i 1857.aastal ilmunud luulekogus ,,Les fleurs du mal" sisaldub üle 120 luuletuse. Need kajastavad erinevaid teemasid, peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: ,,Spliin ja ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrr...
Kuningas istus väga lihtsal, kuid majesteetlikul troonil, riietatud purpurisse ja hermeliini. Kuninga üleolek, tähtsus ja upakus olid selle planeedi märksõnad. Minu arvates püüab autor selle planeedi olemusega öelda seda, et võim ja uhkus tekitavad inimeses mitmesuguseid tundeid, tekitavad soovi võimu juurde saada, teadmata, mis see kõik endaga kaasa toob ning millised on tagajärjed. Selle koha pealt nõustun ma väikese printsi ehk autoriga väites et suured inimesed on tõesti imelikud, omamoodi, seda muidugi erineval moel. Teisel planeedil elas uhkeldaja. Nagu juba iseloomust on aru saada, siis uhkeldaja hoolib vaid iseendast ning ei märka enda ümber toimuvat, aga kui märkabki, siis see ei oma tema jaoks mittemingit tähtsust. Selle asteroidi olemust on natuke keerulisem mõista, sest me saame asjadest mitmeti aru. Minu arvates üritas autor lugejale öelda, et meie ümber on
ilma järgneva analüüsita. Essees on küll palju tähelepanu pööratud meeleavadusele, kuid autor ei jõua kuidagi selle mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud. Minu arvades on Araabia kevad palju parem näide, kuidas kirjeldada ja analüüsida meeleavalduse algust, käiku ja mõju riigile ning tavakodanikule. Sellest sündmusest oleks saanud selgemad ja lihtsamad näited tuua lugejale. Ma nõustun autoriga selles osas, et meeleavaldused pevad olema selgelt suunatud kindla probleemi vastu. Meeleavadusel peab olema kogu rahval üks eesmärk ja probleem, millele lahendust saada loodetakse. Samuti ma usun, et ühtsuses peitub jõud ehk mida rohkem on inimesi väljas meelt avaldamas, seda tugevam on nende sõnum. Iga meeleavaldus suudab oma sõnumi edasi anda rahumeelselt ja puudub vajadus vägivallale. Vägivallatsevad
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis täh...
Lisaks olid ka autori neli peamist kasvatuspõhimõtet igati omal kohal. Lapsel peab olema oma oskustele sobivalt vabadust, nende puudumisel tuleb teda toetada vastavalt vajadusele, tehes vahet nende tahtmisel ja loomulikul vajadusel. Õppimise poole pealt olen nõus, et lapsega tuleb rääkida selgelt ja õigesti, suheldes temaga nagu omasugusega, andmata järele jonnile, olles samal ajal inimlik ja austades teda kui indiviidi. Ka usuõpetuse seisukohalt olen autoriga nõus. Minagi arvan, et lapsele ei saa usku peale suruda. Tal tuleb lasta ise otsustada, kui ta selleks vajadust tunneb. Lugemise osas ma vaidleksin vastu. Arvan, et lugema peaks õppima varem. Selleks ei peagi olema kindlat vanust, kuid mäletan isegi , millist sõõmu sain raamatutest ja kui õnnelik olin, kui neid lugeda oskasin. Ma olen nõus, et elavad näited on kasulikumad ja meeldejäävamad, kuid lugemine on väärtuslik vahend kõne arendamiseks
ilma järgneva analüüsita. Essees on küll palju tähelepanu pööratud meeleavadusele, kuid autor ei jõua kuidagi selle mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud. Minu arvades on Araabia kevad palju parem näide, kuidas kirjeldada ja analüüsida meeleavalduse algust, käiku ja mõju riigile ning tavakodanikule. Sellest sündmusest oleks saanud selgemad ja lihtsamad näited tuua lugejale. Ma nõustun autoriga selles osas, et meeleavaldused pevad olema selgelt suunatud kindla probleemi vastu. Meeleavadusel peab olema kogu rahval üks eesmärk ja probleem, millele lahendust saada loodetakse. Samuti ma usun, et ühtsuses peitub jõud ehk mida rohkem on inimesi väljas meelt avaldamas, seda tugevam on nende sõnum. Iga meeleavaldus suudab oma sõnumi edasi anda rahumeelselt ja puudub vajadus vägivallale. Vägivallatsevad
Leian, et mingil määral on ka J.Derwey´l õigus oma väites, et haridus on kasvamine nii arenedes kui ka kogemuste omandamise teel, kuid ei leia, et kasvamine oleks vaid kasvamise tarvis ega haridus vaid hariduse tarbeks. Kirjandi autor M. Volberg võtab oma kirjandi kokku sõnadega: ,,Mulle tundub, et haridus on hoopis eesmärk ja selle poole igikestev püüdlemine, püsiv ja aktiivne osalemine haridusprotsessis annab kõik need hüved, mis meil tänu haridusele on." Nõustun kirjandi autoriga selles osas, et enamus meie tänapäeva massiühiskonna hüvesid on meil tänu haridusele ning ühiskonna liikmetele, kes selle poole pidevalt aktiivselt püüdlevad seda igakülgselt täiendades. Kokkuvõte Haridus on tõepoolest tänapäeval ainuke edasiviiv jõud. Seda nii ühel kui teisel viisil. Platon näeb haridust kui vahendit eesmärkide saavutamiseks samas kui J.Derwey
2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus. Paljukõnelevad on ...
Tütar vaatab ema süüdistava pilguga ning lahkub samuti ruumist. Kurt vanamees on tukkuma jäänud, autor kuulab lese juttu, sest tal pole valikut polkovniku lesk on tema kangelane. Naine jõuab järeldusele, et tema väimehel on NORMAALSUSE TÕBI selline külm ükskõiksus, et isegi tema, lesk, pole KUNAGI suutnud meest endast välja ajada. · Remark pole rahul, et temast välja ei tehta. Autor vihastab remargi jultumuse peale, remark lahkub lavalt. · Lesk on jäänud autoriga kahekesi ning räägib talle teisest diagnoosist, mis tohter naisele määras ning milleks oli: ,,Logorrhoea gradus gravis". Lesk tunneb diagnooside üle uhkust, polkovnikulegi oleksid need sõnad meeldinud. · Ainuke halb maailmas on inimesed ja arstid, arvab lesk. Üks suur rõõm elus on hea, uus haigus, mida pole kellelgi peale sinu, mille kunstnik ainult sulle joonistas. · Lese õnn on suur, ta on diagnoosidest niivõrd joobunud, isegi sõbrannad arvavad, et
lahkub samuti ruumist. Kurt vanamees on tukkuma jäänud, autor kuulab lese juttu, sest tal pole valikut polkovniku lesk on tema kangelane. Naine jõuab järeldusele, et tema väimehel on NORMAALSUSE TÕBI selline külm ükskõiksus, et isegi tema, lesk, pole KUNAGI suutnud meest endast välja ajada. Remark pole rahul, et temast välja ei tehta. Autor vihastab remargi jultumuse peale, remark lahkub lavalt. Lesk on jäänud autoriga kahekesi ning räägib talle teisest diagnoosist, mis tohter naisele määras ning milleks oli: ,,Logorrhoea gradus gravis". Lesk tunneb diagnooside üle uhkust, polkovnikulegi oleksid need sõnad meeldinud. Ainuke halb maailmas on inimesed ja arstid, arvab lesk. Üks suur rõõm elus on hea, uus haigus, mida pole kellelgi peale sinu, mille kunstnik ainult sulle joonistas. Lese õnn on suur, ta on diagnoosidest niivõrd joobunud, isegi sõbrannad
Augustus ja Hazel saavad kohe sõpradeks, sest poiss keskendub tüdruku haiguse asemel talle enesele tema iseloomule, huvidele, perekonnale. Kuigi Hazel on poisist lummatud, otsustab ta mitte armuda, et poisile mitte rohkem kannatusi põhjustada. Noorte ühiseks kiindumusobjektiks saab Peter Van Houteni raamat ,,Ilmotsatu kannatus", mis pajatab samuti toimetulekust lapse vähiga. Teose avatud lõpust saab Hazeli ja Augustuse jaoks lõputute arutluste allikas. Suur soov kohtuda lemmikraamatu autoriga viib noored Amsterdami, kus kirjanik elab. Reis kujuneb aga hoopis teistsuguseks, kui nad oleksid osanud ette arvata ning reisi lõppedes avastab Hazel, et Augustuse vähk on naasnud. Indianas alustatakse järjekordset Augustuse rasket vähiravi, mis kahjuks ei kanna vilja, sest kasvaja on vallutanud terve Augustuse keha. Probleemid: lõpetama teos, mis pakub noortele lõputut mõtlemist, hazeli vähk ning sellega kaasnev
luuletoimetajana töötatud aasta jooksul on mul rubriiki kokku pannes õnnestunud tutvuda üsna mitmete inspireerivate noorautoritega, kes on ühtlasi osutunud äärmiselt toredateks inimesteks. Tekkiv sünergia ongi vast kõige suurem boonus selle ajakirjatöö puhul.'' (Postimees. 1.12.2014) Lauri Eesmaa, peatoimetaja : ''Ajakiri Värske Rõhk koosneb kolmest suuremast osast luule-, proosa- ja kriitikarubriik, alati on ajakirjas ka intervjuu noore autoriga ning vahel ka esseed. Ajakirja valmimine võtab kokku umbes-täpselt viis kuud. Esimesed kolm kuud kuluvad tekstide väljasõelumisele, tellimisele ja toimetamisele, millele järgnevad küljendus, kujundus, keeletoimetus ja trükk. Ajakirja toimetajad vastavad kõigile autoreile ja nõustavad neid vastavalt vajadusele. See töö ei paista ajakirja lugejale küll silma, kuid on äärmiselt oluline ning võtab põhilise osa ajakirja luule- ja proosatoimetaja tööajast.
olid kujunenud tootlike jõudude edasise arengu paratamatuks eelduseks. Mõisnikel ei olnud võimalik suurendada koormisi teoorjuse suurendamise teel talud oleks laostunud. Siit edasi väidab autor, et mõisasurve nõrgendas talusid, kuid samal ajal püüti neid talusid säilitada. Mõisad püüdsid taludelt võimalikult palju välja pressida, taludel aga puudus majandusliku tegevuse vabadus ja stiimul . Iseenesest võib autoriga siinkohal küll nõus olla, kuid Kahki peamised väited, nagu ei oleks suutnud väga suur osa majapidamistest enam teotööd teha ja talude majanduslik stabiilsus oleks olnud äärmiselt nõrk, on pisut ülepingutatud. Nõnda tuleb "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" esimest, olukorda kirjeldavat osa, lugedes olla seal toodud järelduste osas vägagi kriitiline. Teine osa, mis peaasjalikult deskriptiivses vormis proovib selgitada ja selgust tuua 19 .
Referaadi koostamise juhend Mis on referaat? Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali? Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokk...
Kui informatsiooni on palju, siis ei suudeta seda enam tajuda ja tehakse vigu Jõupingutuse efekt – väljendub tegevuse mõtestamises ja on seotud ettekavatsetud kuritegudega nagu nt. arvuti väärkasutamine kuritegelikel eesmärkidel Tekivad info kaitsmine, tarkvaraga seonduvad ja andmete töötlemisega seonduvad probleemid, töökoha ergonoomika ja arvutikuriteod. Informatsioon muutub hapramaks ehk elektroonilises vormis olevat infot on kergem autoriga kooskõlastamatult muuta. Plagiaadi ja omandiõiguse küsimused. Juht peaks läbi viima koolitusi ja seletama, kuidas ohtusid vältida. Ei tohiks salasõnu ja koode teisele nähtavasse kohta panna. Juht peab jälgima, et ei tehtaks vigu tähelepanematuse ja väsimuse tõttu. Töötajad ei tohiks teha ületunde. Finatsjuhtimise eetika. Eetilised lähtekohad – kompetentsus, seaduskuulekus, konfidentsiaalsus, ausus, objektiivsus Ohud – ümbrikupalk, maksupettused, muud skeemid
kiireim Egle Mätas, kes ajaga 38:36 platseerus naistearvestuses 4. ning üldarvestuses 56. kohale. Kokku registreerus tänavusele SEB Tallinna Maratonile 22 356 liikumisharrastajat, neist 2077 maratonile, 2728 poolmaratonile, 7689 10 km jooksu- ja 7201 10 km kõnnidistantsile (sh kepikõnd) ning 2661 Haribo lastejooksule. Sellise arvuga ollakse jätkuvalt suurim rahvaspordisündmus terves Baltikumis (SEB Tallinna Maratoni 10 kilomeetri jooksul tehti rajarekord, 2013). 6 Internetiallikas autoriga Kas teadsid, et meie peas on umbes 50 000 mõtet päevas? Kas me suudame kõiki neid mõtteid kontrollida ja positiivsena hoida? Ei, kahtlemata mitte. Küll aga suudame jälgida oma mõtlemise trendi, mille puhul on heaks indikaatoriks meie enesetunne. Kuigi oma mõtetega (eelkõige negatiivsete mõtetega) hakkama saamiseks on olemas palju erinevaid tehnikaid, on nende põhimõte kõikidel üks - hakata märkama hetki,
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 1. Carmen Kass....................................................................................................3 1.1 Modellina...................................................................................................3 1.2 Meedias......................................................................................................4 1.3 Ühiskondlik tegevus...................................................................................4 1.3.1 Jutt raamatust ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu".................................4 2. Analüüs............................................................................................................6 3. Kokkuvõte........................................................................................................7 ...
1.osa Kirjanik räägib enda esimesest ametist- joonistaja. Ta avastas selle enda jaoks 6 aastaselt, kuid ta loobus sellest kiiresti. Vanemad inimesed ei saanud aru, et ta on joonistanud kinnise boamadu, kes on elevandi alla neelanud vaid nad arvasid, et see on kübar. Kui ta joonistas neile lahtise boamao, siis öeldi talle, et ta pigem õpiks matemaatikat või geograafiat. 2.osa Autoriga juhtus Sahhaara kõrbes lennuõnnetus. Tema lennuk kukkus alla ja mootor oli rikkis. Tal oli ainult pudel vett, millega ta oleks suutnud elada ainult nädal. Ta hakkas lennukit parandama, ning ühel päeval ta märkas enda kõrval ühte Väikest printsi. Ta palus endale lamba joonistada, autor joonistas. Lammas tuli jube välja ning ta joonistas lamba, kes on kastis. Seega polnud teda näha, aga ikkagi oli seal lammas. 3.osa Väike prints rääkis, et ta on pärilt teiselt asteroidilt. Autorit huvitas see, milline ta planeet välja näeb ja kus see asub. 4.osa Väikse prints...
Kuidas referaati kirjutada Mis on referaat? Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand, milles võib kogu jutu kirjutada oma peast. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Üldjuhul on referaat 10 lk pikk: Referaat koosneb järgmistest osadest: 1.lehel: Tiitelleht 2.lehel: Sisukord 3.lehel: Sissejuhatus: 4.-8.lehel: Sisulised peatükid 9.lehel: Kokkuvõte 10.lehel: Kasutatud materjalid Referaat põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõiste...
küsimus on määras ja kavatsustes. Ilmseks üheks oluliseimaks kokkuvõteks on autori enda lõpusõna, kus ta mainis, et võime püüda maailma parandada ent võimatu on pöörata see tagasi kujuteldud paradiisiaega. Lõpuks saame vaid aksepteerida oma vastuolulist loomust. Küll aga võime püüda kahjustada kaasinimesi ning teisi looma- ja taimeliike, kellega me jagame seda väikest planeeti. Reaktsioonid. Dialoog autoriga. Kommentaarid teose väärtusest Sinu eriala kontekstis. Leian, et tegemist on fantastilise raamatuga. Lihtne struktuur ja kirja vormis paberile pandu on just see, mis teose omapäraseks teeb. Selle lihtsus ning isiklikkus teevad köite veelgi huvitavamaks ja kaasahaarvamaks, muidugi annavad omalt poolt juurde ideaalselt illustreerivad tsitaadid. Antud raamatu lugemine andis mulle kindlasti palju selgema pildi mida õigupoolest antropoloogiline
Odüsseuse naise Penelope ümber käivad võitlused, õnnelik lõpp. Eeposed on hinnalised ajalooallikad. Mütoloogia lastekirjanduses. Kas on vaja mütoloogiast teada? Jutud käsitlevad maailma tekkimise ja eksisteerimise seaduspärasusi, neis räägitakse sündmustest, mis on toimunud minevikus need korduvad ilmaelu igaveses ringkäigus. Osalisteks on jumalad ja esiisad, kollektiivides säilised need rituaalide abil. 2. HOMEROSELE OMISTATUD EEPOSI, PROBLEME AUTORIGA Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. Sandralt: Mitu eepost on vaja Homeroselt peale eelmainitute teada? Milliseid tead? 3. ÜHISEID JOONI ILIASE JA ODÜSSEIA ÜLESEHITUSES ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on vormilt eepilised poeemid. Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende
Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja mis tundub mittepiisavalt argumenteeritud, põhjendamata jmt. Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument.
Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja mis tundub mittepiisavalt argumenteeritud, põhjendamata jmt. Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument.
See on autori seisukoht. Järgmisena jõudis ta Jumala tõelisuse juurde tema võimest tekitada tunnet kuidas ma midagi tajun. Jumala olemasolus on Descartes täiesti veendunud. Seegi on teema millele olen palju mõelnud. Kui see kõik mis meid ümbritseb, meid juhib, meie üle otsustab on olemas võib sellele ju nime anda. Ma arvan, et iga inimene usub millessegi või kellessegi. Keha ja vaimu koos eksisteerimine on mõeldav ja olen ka siin autoriga ühte meelt. Kui keha ei oleks enam täiuslik jääks vaim siiski tervikuks. Ja tunnetus kaoks, kui puuduks aju. Ka loomuse nõrkus on meile omane. "Mõtlen järelikult olen" on autor öelnud oma kuulsas lauses jõudes selleni läbi teadvuse intuitiivse tunnetuse. Selline teadvuse tunnetamine on autori viinud kindla veendumuseni, mis on kandnud teda uue aja filisoofiasse.
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samas ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja. Iseloomulik näide, kui tõsiselt eesti rahvas Mikitat võtab, on ühe kirjandusteadlase kurtmine, et Mikita ei tugine igal pool faktidele ja läheb kultuurilmas kokku lepitud tõdedest vahel ülima kergusega m...
Soomeski on peaasjalikult vaid kaks nime, kes maailmaluule antoloogiais esindatud Saarikoski ja Haavikko. On see hea või halb, ei ole võimalik erapooletult otsustada. Ainus võimalus on kirjutada paremini kui need kaks, kirjutada teisiti. Kasvõi enda peale viha tõmmates. Millele ja kuidas oleks praegu võimalik oma loominguga truudusevannet anda? Jõle oleks muidugi kujutleda mõnd oma luulekogust pärit rida kaerahelbepakil (iseasi on tasuline koostöö elava autoriga, mille puhul autor on teadlik, et värsistab putru). Sibelius armastatud helilooja Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, põhiliselt 7 sümfooniat ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest
Haridustehnoloog · Infotehnoloogiline tugi (uurimistööde arvutiga vormistamise nõustamine) · Valitud õpikeskkonna haldamine · Valminud uurimistööde elektrooniline vastuvõtt Õpetajad ja kooli töötajad · Uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine · Emakeele ja inglise keele õpetajad: uurimistöö resümee koostamise juhendamine ema- ja võõrkeeles Uurimistöö juhendaja peamine kohustus on koostöös töö autoriga reaalselt teostatava ja kaitsmiseks sobiliku teema formuleerimine. Juhendaja aitab määratleda uuringu põhiprobleemid ja metodoloogia ning töö etapid ja stuktuuri. Juhendaja juhendab uurimuse praktilist läbiviimist, vastab uurimistöö käigus ja koostamisel üles kerkivatele küsimustele, abistab õpilast vajalike allikate leidmisel. Juhendaja otsene ülesanne ei ole töö keeleline toimetamine ega stiililiste või grammatiliste vigade parandamine.
...................................................... 6 4. Tegelaskonna iseloomustus................................................................................................ 9 5. Teose stiil.......................................................................................................................... 10 6. Oma arvamus.................................................................................................................... 11 7. Seostamine tänapäevaga ja mõne teise autoriga.............................................................. 12 Kokkuvõte............................................................................................................................. 13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 14 Sissejuhatus "Sinuhe" on Mika Waltari kirjutatud ajalooline novell, mida peetakse auroti kõige tuntumaks ja edukamaks teoseks novellide seas
järgmise algusvärsiks, kusjuures sonetti siduvatest värssidest moodustatakse omakorda uus luuletus- MAGISTRAAL e JUHTSONETT. Vajab paarikümne kaupa riimsõnu, mida eesti keeles eriti ei ole. PROOSA Autor! Lugeja--> Kirjandussituatsiooni tuum. Autor kirjutab teose-> see jõuab lugejani-> kirjandus Teos! Kirjandusteose analüüsikese võib asuda kas autoris, toses või lugejas. Erinevad lähenemised: Autorikeskne- seob teose tähenduse autoriga. --> Teos on autori maailmavaate ja elukogemuse kajastus, otsib teosest autori sõnumit. Mida on autor tahtnud oma teosega öelda? Millised olid teose loomistingimused? (Kus teos valmis, kui pika aja jooksul?) Kuidas peegeldub teoses kirjaniku elukogemus (lapsepõlv, haridus, kodu jms)? Teosekeskne- teos on iseseisvat elu elav tähenduslik tervik. --> tegeleb teose tegelaste, kompositsiooni, ideestiku jms analüüsiga, püüdmata seda autori isikuga siduda.
Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sissevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Sageli lugeja võtab omaks autodiegeetilise jutustaja positsiooni. Annab hea sissevaate peategelase maailma. Tuleb ette ka realistlikes romaanides. Tema teadmised võivad olla samasugused nagu heterodiegeetilisel jutustajal. Kerge on samastada jutustajat autoriga (samas see ei tohiks päris nii olla). 22.1.Kõiketeadev jutustaja. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev Heterodiegeetiline jutustaja võib olla ka kõiketeadev jutustaja aga ei pruugi. Kõigeteadev jutustajal on kui jumalik pilk, millega ta jälgib kõiki sündmusi ja ta vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida või vastupidi, ta võib
ärakasutamine. Hilisem analüüsimine baseerub metafoorses vormis. Teksti analüüsitakse autorist lähtuvalt(aeg, ajastu). Küsimused: Millised on ühe või teise teksti loomise tingimused? Kuidas peegeldub ühes või teises tekstis autori elukäik? Aeg, ajastus esindab suhtumist üldisesse atmosfääri. Moodsam käsitlus räägitakse tekstuaalselt autorist - teksti lugedes tekib pilt sellest, milline on autor. Reaalselt lugeja ei puutu autoriga kokku. Idee autorist on vihjeline lugejal tekkib pilt autorist. Ebamugavus kui autorit pole nimetatud. Autori ülestõusu toonitavad need teooriad, mis tegelevad näiteks mustade kirjandusega, mitte Euroopa kirjandusega, seksuaalvähemuse kirjandusega. Kirjandus on muutunud oluliseks kaubaks. Autori positsioon on oluline. 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandusliku kommunikatsiooni keskne liik.
Haydn hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ta ka mõned oma esimesed muuiksapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Noormees mõistis, et kui ta tahab heliloojaks saada, tuleb tal visalt õppida. ta hakkas uurima muusikateooriat, sealhulgas Johann Matthesoni ja J.J. Fuxi töid. Tulusaks osutus koostöö Viini koomiku Johann Joseph Kurz-Bernardoniga - tol ajal Viinis väga populaarse andeka näitleja ja farsside autoriga. Haydniga tutvunud Kurz-Bernardoniga nägi noormehes kohe vajalikku sädet ja pani talle ette kirjutada muusika tema enda loodud koomilise ooperi libretole "Kõver kurat". Haydn jäi nõusse, kuid kahjuks ei ole need noodid tänapäevani säilinud. Seda mängiti talvel 1751-1752 Kärnteni väravate juures asunud teatris ja sel oli menu. Haydn sai oma töö eest 25 tukatit ja tundis end väga rikka mehena. Haydni loomingulise nooruse viimase etapi- enne seda, kui temast sai iseseisev helilooja-
Et maailm on pärast ühe raamatu kirjutamist teistsugune, et teda on rohkem, ta on suurem. Ma ei ole kunagi tahtnud muud kui suuremat maailma, rohkem vabadust, piiride sulamist ühes suures maailmas, nii nagu maastiku piirjooned muutuvad pehmeks ja sulavad taevaga ühte suures kevadvalguses. Ma tahan kirjutada raamatuid, mis loovad juurde vabadust, raamatuid, mis ei defineeri meie identsusi, vaid avardavad neid lõpmatuseni." Ma nõustun autoriga ja arvan samuti, et piiririigiks ei saa nimetada ühtegi maad ega piiriks ühtegi tara või okastraati. Piiririik on meis endis, kuna me kõik oleme isiksused oma valikute ja võimalustega. See Õnnepalu teos on aidanud mul vaadata maailma veidi teise pilguga ja pannud mu mõistma, et tegelikult elame kõik ühes ja samas suures maailmas, kus meil kõigil on võrdsed õigused. Ma soovitan seda raamatut kõigile kõrgetasemelise kirjanduse huvilistele
Me saame seda kogeda just sel hekel, kui see toimub ja näha nende tundeid selsamal hetkel. See kõik on väga kunstiline. Kunstiga seoses meenuvad mulle veel kirjandusteosed, mis on kunstilise väärtusega. Näiteks võin ma üheks oma lemmikteoseks nimetada A.H. Tammsaare ``Tõde ja Õigus``. Minu jaoks on see tõeline kunstiteos, mis on täiesti aegumatu. Tammsaare on selles raamatus öelnud, et Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu. Ma nõustun täielikult tsitaadi autoriga. Ma ei kujutakski ette elu ilma kunstita. Või, kui ei oleks kunsti, siis oleks elu sünge ja igav. Kuid see on jällegi ainult minu arvamus. Ma ise ei suudaks näiteks elada ilma värvideta. Isegi loodus on minu jaoks üks lõputu kunstiteos, võrreldes omavahel talve, kevadet, suve ja sügist. See värvidemäng muudabki selle kõik nii eriliseks, et silmadel on seda kõike kaunis vaadata. Ka Tammsaare teosest ``Tõde ja Õigus`` võib välja lugeda erinevaid värve
George Byron (1788-1824) Eelnev kirjas vihikus... Ülevaade elust ja loomingust Aastatel 1811-1816 on Byron Inglismaal kuulsuse tippaeg. Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga. Varjab seda suhet, abiellub ebaõnnestunult 1815 Annabella Milbenke'iga, sünnib tütar Augusta Ada. Avalikkuse hukkamõist, süvenev süütunne, poeemid on tulvil melanhooliat ja traagikat. Lahkub Inglismaalt. 1816 aastal elab Sveitsis, Genfi järve ääres, kus kirjutab ,,Childe Haroldi palverännu" III laulu, kohtub Shelly ja tema naise Maryaga. Byroni ettepanek võistelda õudusjuttude kirjutamises, M Shelly ,,Frankenstein". Byron külastab Chilloni lossi, kus XVI sajandil oli vabariigi nimel vaevelnud Genfi patrioot Bonivard. Byron kirjutab (1816) võimsa vabadusaatelise poeemi ,,Chilloni vang". Aastatel 1817-1820 elab...
kui seljal on tunda suurt sinist silma ja hoolega tähele pannes http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EEAC333A1530B0E4C225709300499C79 (07.10.2005) Tema varajasemas luules on kindlasti natuke rohkem teravust ja vähem sujuvust, mis kõik eksisteerivad tema viimases teoses. Ei saa otseselt välja tuua erinevusi tema luuletustes läbi aja, kuna tegemist on väga noore autoriga, aga see kindlasti eksisteerib ja seda pigem tunneb kusklil närvikõdina, kui kindlalt näeb. 5 Andra Teede Takso Tallinna taevas Tegemist on A. Teede esimese ainult temapoolt kirjutatud kogumikuga. See on hästi isiklik linnaluule, kus on üksindust, kurbust, huumorit, vabaduseiha, pidutsemist,
Käsikiri Tallinna Tehnikaülikoolis. või Kuusik, E. 1996. Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine. Magistritöö. Käsikiri Tallinna Tehnikaülikoolis. Viide tekstis: (Kuusik 1996: 4). Liiv, Jakob 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Või 19 Liiv, J. 1960. Valitud teosed. Koostanud Oskar Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Viide tekstis: (Liiv 1960: 4). Mitme autoriga teos Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Viide tekstis: (Erelt, Leemets , Mäearu, Raadik 2006: 4). Kui uurimistöö autor kasutab mitme autoriga teost ja näidises toodud varianti, siis tuleb bibliokirjes kasutada kõigi autorite puhul eesnimetähte ja lisada punkt. Kogumik, millel on koostaja või koostajad, mitte autor Vanasõnaraamat. 1984. Koostanud A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv
ulatuses, loomingust ning mõjutustest, tema maailmavaadetest ja ideaalidest. Analüüsisin tema üht tuntuimat näidendit ,,Preili Julie" ning selle tegelasi. Tõin välja Strindbergi tähtsuse nii rootsi kui ka maailmakirjanduses. Kokkuvõttes võin öelda, et Strindbergi kohta referaadi tegemine ning tundma õppimine äratas minus tahtmist ka tema teisi näidendeid ja teoseid lugeda ning arvan, et töös on palju huvitavat ja harivat materjali autoriga lähemalt tutvumiseks ka teistele huvilistele. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index? valik=otsing&paring=august+strindberg&otsi.x=0&otsi.y=0 2. http://en.wikipedia.org/wiki/August_Strindberg 3. http://www.kirjasto.sci.fi/strindbe.htm 4. http://www.tensireisid.ee/?nodeid=4&lang=et&tripId=811 5. http://www.poemhunter.com/august-strindberg/biography/ 6. Algulin Ingemar
Kõik me tahame elus juhtida . Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Kes on üldse juht ? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht ?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab teistega ning kohtleb kõiki võrdselt. Juhi jaoks peab olema esmane soov inimesi arendada ja suunata, mitte endaga võrrelda ja maha teha (Artikkel: Heli Lehtsaar, "Hea juht jääb alati ausaks" 24.11.2003 www.epl.ee) Hea juht oskab näha inimesi teise inimese silmaga ehk olla empaatiline. Samuti oskab näha inimestes potentsiaali. Kui inimestele öelda sõna juht siis enamus inimesi ütleb, et juht on inimene, kes ei teegi tööd
tähistatavaga, kirjutuse sulgemist. Selline lähenemisviis sobib väga hästi kriitikale, mille peasihiks on avastada teose tagant Autor (või tema hüpostaasid: ühiskond, ajalugu, psüühe, vabadus) -- niipea kui Autor on leitud, on tekst ,,ära seletatud" ja kriitik võitnud; seega pole midagi imekspandavat selles, et ajaloolises plaanis oli Autori valitsusaeg ühtlasi ka Kriitiku valitsusaeg, nagu selleski, et üheaegset Autoriga on praegu kõikuma löönud ka kriitika (olgu ta või ,,uus"). Mitmemõõtmelises kirjutuses vajab kõik lahtiharutamist, aga mitte lahtisifreerimist; struktuuri võib järgida, ,,üles võtta" (nagu öeldakse jooksma läi nud sukasilma kohta) kõigis tema kordustes ja kõigil tema tasandeil, aga tal puudub aluspõhi; kirjutuse ruum on selleks, et see läbi käia, aga mitte, et sellest läbi murda; kirjutus loob pidevalt
........................................... 9 2.1 Polüarhia........................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 11 VIIDATUD KIRJANDUS................................................................................................ 12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtuti selle aktuaalsusest, ajatusest ning seotusest autoriga. Demokraatia on iidne valitsemisvorm, mida on uuritud sajandeid, kuid sellest räägitakse ikka ja jälle ka tänapäeval. Referaadis kirjeldatakse demokraatia liike ning nende seoseid. Sõna ,,demokraatia" tuleneb vanakreeka keelest, mis tähendab rahva võimu (Demokraatia, 2014). Demokraatia viitab poliitilisele valitsemisvormile, milles inimesed või nende esindajad pigem juhivad endid ise, kui lasevad end juhtida näiteks totalitaarsel parteil või monarhil. (J. Keane, 2014)
tõendavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde. Poststrukturalism vastupidiselt positivismile hülgab autori täielikult. Autor ei ole teksi allikas ega aita mõista teksti tähendust, st teksti tähendus ei sõltu autoi tahtest. Foucault „Autori sumr”: kirjaniku tunnusmärgiks on tema puudumise ainulaadsus, ta peab kirjutamismängus olema surnu rollis. Kriitika pärusmaa ei ole mitte välja tuua teose suhet autoriga ega tekstide abil rekonstrueerida mõnd mõtet või kogemust; pigem peaks kriitika uurima teose struktuuri, tema sisemist vormi ja tema sisemiste suhete mängu. Teos elab autori üle ja jätku peale tema surma, omandades mõistatuslikke lisandusi. Autori nimi ja pärisnimi (biograafiaga ja biograafiata). Vene vormikoolkond lahendab selle küsimuse pisut leebemalt ning jääb kahe eelmise mõttevoolu vahele. Ta eristab biograafiaga ja biograafiata kirjanikke
Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga. Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt
Seiukoht-¤kirjanduses peab teenime tõde, mitte ilu. Elu kirjeldus-inetu,triviaalne. Iseloomulik on autorite endi, oma perede ja sõprade portreriseerimine. (nt. Tayama Katai). 16)Milliseid kirjandusgrupeeringud tead nimetada (olgu siis Meiji või Taish ajast)? Meiji-Ken`yuusha(üliõpilaste kirjandusgrupeering). Taishõ-Shirakaba 17)Millist rolli mängib ,,mina-romaan" jaapani uuemas kirjanduses? Mina-romaanikspeetakse üldiselt mitte ainult autoriga seotud sündmuste kirjeldamist. See sisaldab ka naturalistlikult halastamatut pihtimust. Tõeline shishsetsu autor ei rahuldunud ühe-kahe pihtimusega, vaid sukeldus ikka ja jälle eneseuuringusse. Väljend shishsetsu tuli käibele 1920ndate lõpus, määramaks eelkõige autobiograafilisi tekste. Üks variant mina-romaanist kirjeldas elu ja tegemisi bundanis. Mina-romaani alla käis ka shinky shsetsu ehk meelteseisundi romaan.
Kindlasti näitas see test pigem eeldust, et minust võiks saada suurepärane juht. Mulle meeldivad erinevad väljakutsed ning kui mulle see võimalus antakse annaksin endast 101%. Kes on üldse juht? Minu jaoks on juht inimene, kes juhib inimeste gruppi. Juht on inimene, keda on usaldatud ennast juhtima. Lugedes artiklit "Kes on hea juht?" on väidetud, et igaühest võib saada juht. Autor ise ei ole selle väitega nõus ning mina pean autoriga nõustuma. Hea juht asetab enda ego tahaplaanile ja arvestab teistega ning kohtleb kõiki võrdselt. Juhi jaoks peab olema esmane soov inimesi arendada ja suunata, mitte endaga võrrelda ja maha teha. Hea juht oskab näha inimesi teise inimese silmaga ehk olla empaatiline. Samuti oskab näha inimestes potentsiaali. Kui inimestele öelda sõna "juht" siis enamus inimesi ütleb, et juht on inimene, kes ei teegi tööd. Ta lihtsalt jagab käske ning istub oma kontoris ning reisib mööda maailma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
