Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Renessansiajastu muusika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Renessansiajastu  muusika
Mis on  renessanss ?
Mõiste ‘’renessanss” tuleneb sõnast ‘’taassünd’’
See sõna võeti kasutusele Itaalias, 16. sajandil
Renessanss tähistas tagasipöördumist
See ajastu hõlmab ajavahemikku 14.- 16. sajand
Ilmalik  muusika
Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna 
Jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui  kirikumuusika  
Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid  vagandid  
 Nende luule oli  ladinakeelne  ja üsna  siivutu  sisuga
Keskaja ja renessansi muusika võrdlus
Keskaeg
Renessanss
muusika seletamine 
teost saab seostada  kindla 
matemaatika  abil, sest see, mis 
autoriga
on õige, on ka ilus
ilmalikud žanrid määravad 
anonüümne looming
kunstmuusika stiili
kirikumuusika 
kooskõladeks tertsid ja sekstid
kooskõladeks on kvindid, 
partiid komponeeritakse 
kvardid, oktavid
korraga
partiid komponeeritakse 
hääled jäljendavad teineteist, 
ükshaaval
sellest sünnib imitatsiooniline 
partiid on iseseisvad
polüfoonia
Juhtivad muusikamaad
Madalmaad
Holland ,
Belgia
Luksemburg  
Kirde-Prantsusmaa
Prantsusmaa
Itaalia
Madalmaad
Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu
Algas ilmalike žanrite ilmumisega muusikasse
Kujunes uus väljenduslaad
Uus kõlaideaal
Imitatsiooniline tekst
Meloodia
Kõige esinduslikum žanr oli  missa
Suureks mõjutajaks oli inglise muusika
John Dunstable – Madalmaade stiili otseseim eelkäija
Prantsusmaa
Ars nova
Alusepanija Philippe  de  Vitry  
Nimi tuli de Vitry traktaadi „Ars nova“ järgi
Vastandati vanale muusikapõlvkonnale 
Alus uuele rütmisüsteemile
Uued taktimõõdud
Isorütmika 
Komponeeriti missa ordinaariumiosi
Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova)
Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul
Motett  liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse
Väljapaistvaim  heliloojaGuillaume de Machaut  
Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis
Itaalia
Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst
Madrigal
tähtsaim lauluvorm 14. sajandil Itaalias
Kahehäälne
Ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas
Sisuks armastus ja karjuseidüllid
Caccia
Madrigal - Jacopo da Bologna
Tähtsamad  heliloojad
Jacopo da Bologna
Giovanni da Cascia
Suurkujuks pime muusik Francesco Landino
ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost 
oli oma aja hinnatuim muusik ja  helilooja
Peamised teosed ballata’d
Missa
Missa on liturgilise muusika vorm
Aluseks on katoliku kiriku missa  tekstid
Kyrie , Gloria,  Credo , Sanctus ja  Agnus Dei
Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut’i 
loodud missatsükkel  Messe  de Notre Dame
Reekviem
Liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil
Aluseks on katoliku kiriku reekviemi  tekstid
Requiem  aeternam,  Dies  irae, Confutatis, Lacrimosa
Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes 
Ockeghem ( 1410 -1497) -"Missa pro Defunctis" 
Madrigal
Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline laulužanr, mille sisuks on armastus või loodus
Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid
Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga
 Õitseajaks peetakse 16. sajandit
Varase   madrigali  suurim meister oli  Jacob  Arcadelt
Guillaume Dufay
1397 – 1474
Vararenessansi  flaami  helilooja ja muusikateoreetik
15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja
Tegutses peamiselt Itaalias
Iseloomulik tasakaalustatud kontrapunkt
Kogu tema vaimulik muusika on vaid vokaalne
Legendaarsem teos on motett "Nuper rosarum flores"
Guillaume Dufay
Johannes Ockeghem
~1410 – 1497
 oli 15. sajandi teise poole franko-flaami koolkonna helilooja
Lisaks oli ta laulja, koormeister ja õpetaja
Tema "Missa pro Defunctis" on varaseim säilinud polüfooniline reekviem
Ockeghemil oli suur mõju Josquin des  Prezi  ja Madalmaade järgmise põlvkonna 
heliloojate  muusikale
‘’Missa prolationum’’ 
Johannes Ockeghem
Josquin des Prez
~1440- 1510
Teda nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks
16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse
Kasutas järjestikustes teostes väga erinevaid kompositsioonivõtteid
Kasutas lühikesi äratuntavaid  motiive  ja meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises 
tekstuuris häälest häälde
Ta andis oma panuse ka 
uue žanri motett-šansooni 
loomisesse
Josquin des Prez
Giovanni  Pierluigi  da Palestrina
1525 -1594
 Itaalia renessansshelilooja
Rooma  koolkonna kõige silmapaistvam esindaja
Tema loomingut peetakse renessansi polüfoonilise 
muusika kulminatsiooniks
Kogu tema kirjutatud muusika on vaimulik
Kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti  motette
Looming oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine
‘’Missa Papae Marcelli’’
Giovanni Pierluigi da Palestrina
Orlando  di  Lasso
1532-1594
Reformatsiooniaegne 
Renessansshelilooja
 Madalmaade koolkonna viimane suur meister
Ta on kirjutanud üle 2000 heliteose
Madalmaade koolkonna viimane ja suurim esindaja
Vaheldusrikas ja elurõõmus loomus
Kuulsaimad teosed on tema ületamatud psalmid
"Lauda  anima  mea Dominum"
Orlando di Lasso
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Pierluigi_da_Palestrina
http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/renessanssi_muusika_kristiklopets.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Orlando_di_Lasso
http://et.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Pierluigi_da_Palestrina
http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Ockeghe m
http://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on renessanss?
  • Ilmalik muusika
  • Keskaja ja renessansi muusika võrdlus
  • Juhtivad muusikamaad
  • Madalmaad
  • Prantsusmaa
  • Slide 8
  • Itaalia
  • Slide 10
  • Missa
  • Reekviem
  • Madrigal
  • Guillaume Dufay
  • Slide 15
  • Johannes Ockeghem
  • Slide 17
  • Josquin des Prez
  • Slide 19
  • Giovanni Pierluigi da Palestrina
  • Slide 21
  • Orlando di Lasso
  • Slide 23
  • Kasutatud allikad
Vasakule Paremale
Renessansiajastu muusika #1 Renessansiajastu muusika #2 Renessansiajastu muusika #3 Renessansiajastu muusika #4 Renessansiajastu muusika #5 Renessansiajastu muusika #6 Renessansiajastu muusika #7 Renessansiajastu muusika #8 Renessansiajastu muusika #9 Renessansiajastu muusika #10 Renessansiajastu muusika #11 Renessansiajastu muusika #12 Renessansiajastu muusika #13 Renessansiajastu muusika #14 Renessansiajastu muusika #15 Renessansiajastu muusika #16 Renessansiajastu muusika #17 Renessansiajastu muusika #18 Renessansiajastu muusika #19 Renessansiajastu muusika #20 Renessansiajastu muusika #21 Renessansiajastu muusika #22 Renessansiajastu muusika #23 Renessansiajastu muusika #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lahepliks123 Õppematerjali autor
PowerPoint esitlus renessansiajastu muusika ja kuulsamate heliloojate kohta.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Renessanssi asjastu muusika
7
doc

Renessanssi asjastu muusika

· Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal ­ kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist ­ imitatsiooniline - tekst ­ seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia ­ lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ­ ars nova · Ars nova ­ muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut

Muusika
Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga
11
rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt liikuvat ja teineteist kaanonina imiteerivat ülahäält (üks hääl jahib teist). 2.2.2. Trecento esindaja ­ Francesco Landini Francesco Landino (1325/35-1397) ­ oli pime muusik ja trecento suurkuju. Oli oma aja hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muus.teoreetik Itaalias. Väidetavalt mängis kõikidel tolleaegsetel pillidel. Elu lõpu poole töötas Firenze toomkiriku organistina. Säilinud 154 teost, eanmik neist ballatad. Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 2.3. 14. Saj Prantsusmaal ­ ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides:

Muusikaajalugu
Renessansi heliloojaid
1
doc

Renessansi heliloojaid

Guillaume de Machaut(1300-1377) ­ ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry ­ tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino ­ Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna ­ varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) ­ 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) ­ 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) ­ 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart ­ 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme kooli tehnikale; muusika maneerlik, peen, keeruline(musica reservata); zanrid: motett,

Muusika
Madalmaade muusika 15 -16-Sajand
5
doc

Madalmaade muusika 15.-16. Sajand.

RENESSANSS 14.saj.teine pool ­ 16.saj. Tekkis Itaalias. Itaalia oli üks arenenumaid kohti. Renessansi muusika: *Vaimuliku professionaalse muusika kõrvale tekkis ilmalik professionaalne muusika. *juhivad keskused muusikas olid Madalmaad ja LõunaPrantsusmaa. *Uued muusikazanrid: 1.) Missa 2.) Reekviem 3.) Madrigal Renessansi tuntumad kirjanikud: * W. Shakespear * G. Boccaccio Tuntumad kunstnikud: * L. Da Vinci * Raffael * Michelangelo Orlando di Lasso ­ helilooja Josquin des Prez J. Ockeghem G. Dufay *M. Kuther algatab usureformatsiooni. *Leiutatakse teleskoop ( Galileo Galilei) Renessanss: 1. Mida tähendab mõiste renessanss? Millal võeti kasutusele?

Muusikaajalugu
Renessanssi üldiseloomustus ja renessanss muusikas
3
docx

Renessanssi üldiseloomustus ja renessanss muusikas

Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont ­ uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova ­ uus kunst ­ muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika

Muusikaajalugu
RENESSANSS
5
doc

RENESSANSS

Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus. seotus tekstiga: Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) ­ muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit

Muusikaajalugu
Renessanss-14 -16-saj
4
doc

Renessanss (14.-16. saj)

Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14

Muusikaajalugu
Renessanss
5
doc

Renessanss

Renessanss o Sõna ­ Itaaliast taassünd o Jaguneb o Vararenessanss 14-15 Prantsusmaa ja Itaalia o Kõrgrenessanss 15 II-16 1.veerand ­ muusika Madalmaades ­ Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu o Hilisrenesanss 1520-1600 Itaalia Mida uut tõi? o 14. saj Euroopa kaubanduslikud muudatused o Kaubanduslikud mereteed Amrika, Aafrika, India o Raha muutus tähtsaks o Rikaste kodanike kiht Tellisid ja finantseerisid muusikat o I arheoloogilised väljakaevamised ­ huvi antiigi vastu. o Tähtis: kirikukammitustest vaba, vaimne inimene

Muusikaajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun