Meeleavalduse mõjust (1)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Automaatikainstituut

Meeleavalduse mõjust

Retsentsioon aines Väljendusoskus

Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent

Tallinn 2011

Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu.
Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele probleemile suunatud, esitatud on täpsed ja realistlikud nõudmised ning protest on massiline .
Positiivne ja negatiivne
Positiivne on kindlasti hea teema valik kuna teema on üpris aktuaalne.Autoril on palju mõtteid ja näiteid.
Negatiivne on kindlasti pikk sissejuhatus, mis meenutab rohkem teema arendust. Teksti ei ole tervik. Autor alustab lõiku ühe väitega, aga jõuab hoopis uue mõtteni.
Puudu ja üle
Puudu on minu arvates pikemast analüüsist ja oleks lootnud, et autor jõuab mõjudeni ning kirjeldab ja analüüsib. Samas oleks võinud autor rääkida pikemalt infokanalitest.
Sissejuhatus on pikk ja seal on teksti üle. Samas oleks võinud osa näiteid ära jääda. Samuti Balti keti oleks võinud välja jätta kuna see näide ei haakunud teemaga .
Sisukord

• Essee eesmärk
  
• Essee põhisõnum
  
• Positiivne ja negatiivne essees
  
• Puudu ja üle teksti kirjeldamine
  

Retsentsioon

Retsenseeritavaks tööks on essee teemal “Meeleavalduse mõjust”. Oma essee eesmärgiks on autor seadnud ülesande anda lugejale ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Põhisõnumiks on autor seadnud meeleavaldustega seotud probleemid.
Lugema hakates ma ootasin huvitavad kirjatükki kuna meeleavaldused on sellel aastal olnud väga põletav ja palju räägitud teema. Tänavune aasta läheb ajalukku kui meeleavalduse aasta. Autor alustab oma teema lahkamist sellest kuidas korraldada ja mis eriliiki meeleavaldusi on olemas. Järgenalt ta lahkab erinevate põhjuste üle miks inmesed meelt avaldavad. Edasises tekstis ta kirjeldab meeleavaldust Eestis ja USA-s. Lõpupoole vaatleb autor probleeme mis on seotud meeleavalduse korraldamisega.
Esimesel lugemisel jäi silma teksti terviklikkuse puudumine. Autor küll kirjeldab peamiselt ühte sündmust, kuid tekstis esitab ta väite, aga ei jää selle juurde püsima ja tormab edasi. Autor alustab lõiku väitega, kuid paraku jõuab lõigu lõpuks hoopis uue mõtte juurde. Autor ei suuda ühte mõtet lõpuni avada .Teksti sissejuhatus on liiga pikk ja autor ei juhata teksti mitte sisse, vaid alustab kohe teema arendamisega. Oma essees ta kirjeldab südmusi USA-s, see on ainult üks näide meeleavaldusest ja mitte eriti hea näide. Autor küll puududab Eestit, kuid see on ka seotud sama meeleavaldusega. Samas postiivne on teema valik, kuna tegu on aktuaalse teemaga. Autoril on häid mõtteid, kuid paraku jäävad need ainult üksikute lausete tasemele , ilma järgneva analüüsita.
Essees on küll palju tähelepanu pööratud meeleavadusele, kuid autor ei jõua kuidagi selle mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud. Minu arvades on Araabia kevad palju parem näide, kuidas kirjeldada ja analüüsida meeleavalduse algust, käiku ja mõju riigile ning tavakodanikule. Sellest sündmusest oleks saanud selgemad ja lihtsamad näited tuua lugejale.
Ma nõustun autoriga selles osas, et meeleavaldused pevad olema selgelt suunatud kindla probleemi vastu. Meeleavadusel peab olema kogu rahval üks eesmärk ja probleem, millele lahendust saada loodetakse. Samuti ma usun, et ühtsuses peitub jõud ehk mida rohkem on inimesi väljas meelt avaldamas, seda tugevam on nende sõnum. Iga meeleavaldus suudab oma sõnumi edasi anda rahumeelselt ja puudub vajadus vägivallale. Vägivallatsevad meeleavadajad ei jätta endast mõistlike inimest muljet ja neid lihtsalt ei võeta tõsiselt.
Autor nimetab ühe kõrvalnäitena Balti ketti 1989. Aastal. Paraku jääb segaseks, miks selline näide on toodud. Tekstis väidab autor, et rahvas demostreeris oma ühtset hoiakut Molotov -Ribbentropi pakti suhtes, kuid lugejana jäi selgusetuks millist hoiakut rahvas väljendas.
Autor mainib ainult kohati info leviku tähtust. Kuid see on üks alateemasid, millest saaks kirjutada terve pikk sisu lõigu. Autor keerutab oma teema lõgul ühel ja samal teemal, ilma otsese teema analüüsi ja arenguta. Teema ei arene edasi ja püüab teksti täita tühjade väitete ja näitetega. Palju näited on üleliigsed ja ei sobi teemasse.
Kokkuvõtteks on essees käsitletud teema küll aktuaalne, kuid tehtud seda küllaltki üle jala.Tekstis häirib terviklikkuse puudumine. Kirjatöö sissejuhatus on pikk ja seal mainitud teemad jäävad puudutamata. Autoril on tekstis palju näiteid, mis on minu arvates üleliigsed. Minu, kui lugeja arvates ei jõudnud autor oma analüüsiga lõpule- tal jäi meeleavalduse mõjust rääkimata, ta kirjeldas meeleavaldusi, kuid mingeid mõjusid riigile ega ka üksikisikule ta ei maininud. Kõike seda arvesse võttes on minu hinnangul essee mitte eriti informatiivne ja suhteliselt kehvasti koostatud.