Mis on kunst? (0)

Mis on kunst ?
Kunsti tähendus on väga laialdane. See on nagu meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Inimesed mõistavad seda väga erinevalt, see võib olla nii tavaline, kui ka väga peen. Kunstiga saavad inimesed väljendada oma tundeid, elmusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks ja jälgimiseks. Kunsti võib nimetada ka meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe. Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates inimestel tundma õppida elu ja iseennast . Ja kindlasti muutub see koos inimstega.
Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõistest, on sellest siiski väga palju räägitud. Juba koolis õpivad noored arhitektuuri-, skulptuuri- ja maalikunsti. Need teadmised on aluseks kõigele muule. On väga tähtis, et inimesed teaksid kunstiajalugu ja suudaksid teha vahet erinevatel kunstiliikidel. Ka maalimine arendab meie kunstitunnetust, ja annab juurde uusi väärtusi. Kui me joonistame valmis mingi pildi, siis võime nimetada seda kunstiks või kunstiteoseks. Muidugi on inimestel kunstitunnetus erinev ja paljud ei hinda teiste loomingut. Igaühel on välja kujunenud oma lemmikstiilid, mida tihtipeale oodatakse ka teistelt. Päris kunstnikest eristab meid vaid piisav kogemus ja teadmised, mida me saaksime arendada kõrgemates kunstikoolides. Kuid see ei tähenda, et me ei saaks veel oma loomingut kunstiks nimetada. Näiteks on Henry Ellis, kes oli Inglise psühholoog ja kirjanik aastatel 1859 -1939, kunagi öelnud, et iga looja kirjutab omaenese lugu. Sellest saab järeldada, et meie looming justkui salvestab meie olemuse. Me anname sellega vaatajatele edasi oma tundeid ja teadmisi. Isegi, kui me maaliks tavalise pildi loodusest, saab sellelt välja lugeda meie meeleolu ja tundeid. Sellepärast üritavadki pajud inimesed on tundeid kunstiga siduda. See on rahustav ja omaette huvitav kogemus.
Minu jaoks on ka rõivamood omamoodi kunst. Erinevate riiete kokkusobitamine on üks huvitavamaid tegevusi, ning selle lõpptulemust võib nimetada kunstiks. Väga tähtsaks on sealjuures värvid ja riiete tegumoed. Kuna inimesed on erinevate eelistusetega, siis on kujunenud välja vastavad grupid. Näiteks saab omavahel eristada nooremaid ja vanemaid inimesi. Noorte riietusstiil on tihtipeale väljakutsuvam ja värvikam, kui vanematel. Eakamad inimesed ei julge enamasti uusi värve ja stiile katsetada, ning peavad neid liiga noortepärasteks. Kuid vanus ei ole alati määravaks. Gruppidesse jagunemisel võib lähtuda veel nahavärvist, sotsiaalsest staatusest , tõekspidamistest jne. Väga paljud sarnaste riietumisstiiliga inimesed, näiteks punkarid ja räpparid hoiavad kokku. Kuid on ka palju noori, kes riietuvad sarmaselt, kuid on täiesti erinevad ning ei saa omavahel läbi. Tihti arvatakse, et kunstipäraselt käivad riides ainult need, kes tegelevad kunstiga ja õmblevad ka oma rõivad ise. Kuid see pole päris õige, sest ka tavline inimene võib riietuda kunstipäraselt, isegi kui ta on ostunud oma riided näiteks kaubamajast. Mina arvan, et minu riietumisstiil näitab minu olemust, ning ma pean seda omamoodi kunstiks. Riided on mõeldud meie kaunistamiseks ja on loodud kellegi töö tulemusena.
Muusika on midagi, mida me kuulame ja samas ka naudime. Minu jaoks on muusika nagu kunst meie kõrvadele. See on midagi, milleta ei saa elada ja, mis muudab meie halli argipäeva päikseliseks. Muusikaga saame me väljendada oma tundeid ja olemust. Me ei pea olema muusikud, et hinnata neid kauneid helisid, mida keegi on loonud, et meid õnnelikuks teha. Samas võib öelda, et peaaegu iga inimene saab muusika tegemisega hakkama. Selleks ei pruugi meil olla niivõrd kaunist lauluhäält, või muusikainstrumentide kasutamise oskust. Me võime laulda , või mängida mõnda pilli just enda lõbustamiseks. Tähtis on vaid see, mis meie ise sellest arvame, ja kuidas end tunneme . Kuid me saame rääkida ka muusikakunstist, mida tehakse just suuremale kuulajaskonnale, kellest sõltub muusikute tulevik. Kuid samas on loogiliselt võetav, et inimeste muusikamaitse on erinev. Näiteks mina suudaks kuulata kõike, kuid ma ei ole kindel, kas ma tahan seda. Sest siis kaotaks see kõik oma mõtte ja see poleks enam eriline. Sellepärast ongi kujunenud välja erinevad muusikastiilid ja nende kuulajaskonnad. Kuid ei saa väita, et inimeste muusikamaitse ajaga ei muutu. Näiteks mina olen hakanud kuulama ka klassikat, mida ma poleks teinud umbes kaks aastat tagasi. Seega võib öelda, et muusikamaitse muutub ajaga, ning ka uueneb. Kui tulevad uued laulud, siis unustatakse mõneks ajaks veidi vanemad. Kuid mõne aja mõõdudes hakatakse neid jälle kuulama. Muusika on kunst, mis ei unune ajaga, vaid on jääv. See jätab jälje minevikku ning muudab ka tulevikku.
Üks minu lemmikuid kunstiliike on filmikunst. See on midagi, milleta ma ei saaks täisväärtuslikult elada. Film on kunstiteos , millel on tihti vähe ühist argise tegelikkusega. Kuid just see muudabki filmi nii huvitavaks ja vaadatavaks. Kui kõik filmid räägiksid inimeste igapäevaelust, siis ei oleks nende vaatajaskond kindlasti nii suur. Selles igapäevases ühiskonnas peab olema midagi, mis teeb selle talutavaks. Ja just filmide vaatamine aitab unustada mõneks ajaks mured, ning kogeda midagi uut. Muidugi ei saa väita, et kõik inimesed nii arvavad . Inimeste eelistused on erinevad. Näiteks vaatavad mõned ainult õudusfilme, teised jälle romantilisi komöödiaid. See valdkond on väga lai. Kuid meid kõiki filmihuvilisi ühendab soov kogeda midagi uut. Samas on ka inimesi, kes ei arva filmidest midagi, ning eelistavad hoopis teatrit, mida võib samuti pidada kunstiks. Ma pole ise küll eriti teatrit külastanud, kuid ma mõistan neid inimesi hästi. Teater on midagi palju reaalsemat, kui film . Me saame seda kogeda just sel hekel, kui see toimub ja näha nende tundeid selsamal hetkel. See kõik on väga kunstiline.
Kunstiga seoses meenuvad mulle veel kirjandusteosed, mis on kunstilise väärtusega. Näiteks võin ma üheks oma lemmikteoseks nimetada A.H. Tammsaare ``Tõde ja Õigus``. Minu jaoks on see tõeline kunstiteos, mis on täiesti aegumatu. Tammsaare on selles raamatus öelnud, et Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu. Ma nõustun täielikult tsitaadi autoriga . Ma ei kujutakski ette elu ilma kunstita. Või, kui ei oleks kunsti, siis oleks elu sünge ja igav. Kuid see on jällegi ainult minu arvamus. Ma ise ei suudaks näiteks elada ilma värvideta. Isegi loodus on minu jaoks üks lõputu kunstiteos, võrreldes omavahel talve, kevadet , suve ja sügist. See värvidemäng muudabki selle kõik nii eriliseks , et silmadel on seda kõike kaunis vaadata. Ka Tammsaare teosest ``Tõde ja Õigus`` võib välja lugeda erinevaid värve. Seal on väga hästi kirjeldatud aastaaegade vaheldumist ning seda kaunist loodust, mis oli sel ajal. Teiseks lemmikteoseks võin ma nimetada Stephanie Meyeri ``Videvikusaaga``. Selles raamatus ei ole midagi reaalset, peale looduse. Kuid minu jaoks on see kunstiteos, mida võib lugeda lugematuid kordi . Ka paljud teised maailmakuulsad kirjanikud nagu Shakespeare , Tolstoy, Wilde , Hugo ja Twain on loonud palju kunstiteoseid. Nende looming on täiesti aegumatu, ning nad elavad oma raamatutes edasi. Võib öelda, et nad on nad on pannud neisse teostesse oma hinge.
Tantsimene on üks lõõgastavamaid tegevusi, millega me saame väljendada oma tundeid ja tõekspidamisi. Tantsuliikidest võin ma nimetada flamenco , kõhutants, bailatiino, aeroobika, moderntants ja ballett. Oma kogemustest võin ma öelda, et tantsimine on väga kunstiline ajaviide , kuna see nõuab harjutamist ja tahtejõudu. Kuid lõpptulemus on kaunis, ning seda pingutust väärt. Minu jaoks on üks kunstilisemaid tantsuliike moderntants, kuna need liigutused on kõik väga läbimõeldud ja erilised. Ma ütleks isegi, et väga kunstilised. Kuid tantsida võib ka kodus või klubides , ning selleks ei ole vaja mingeid erilisi oskuseid ja harjutamist. See on omamoodi kunst, mille tähendust teame me vaid ise. Samas ei pruugi teised seda hinnata. Kuid vahel tuleb leida ka enda jaoks aega, et saaks kunsti nautida.
Looduses jalutades ei jää meile kindlasti märkamatuks need inimeste loodud elemendid, mis sobituvad loodusesse nagu valatult. Me võime imetleda neid suuri hooneid , tiike, lilleaedasid, kruusateid, heinaküüne, parke jne. See kõik on kunst, mille nägemiseks ei pea me suurt vaeva nägema. Me võime seda kunsti imetleda täiesti tasuta. Kuid, kui me soovime omale ise näiteks parki rajada, siis me peame me kõik oma kunstioskused mängu panema . Tihti võtavad inimsed eeskuju ja näpunäiteid teistelt, et lõpptulemus oleks veelgi kaunim. Ka majade ehitamisel ja tubade sisustamisel oleks kasulik eelnev kogemus. See on osa kunstist, mille tegemiseks oleks vaja kogemusi, raha ja teatud oskusi. Kuid see on midagi, mis on meie kujundatud, ja me saame seda imetleda iga päev. Lõpptulemust võib nimetada kunstiks.
Kunsti piire ei ole võimalik kindlalt paika seada. Sinna alla kuulub igasugune loominguline tegevus, millele on inimene kaasa aidanud. Oma igapäevaelus puutume me kunstiga kokku iga päev. Kas me siis viibime looduses, teeme süüa, vaatame telekat, kuulame muusikat, käime teatris, maalime, loeme raamatut, õmbleme riideid , tantsime jne. Need on vähesed näited sellest lõputust loomingust, mida inimkäsi on võimeline tegema. Kunsti üheks tähtsamaks tunnuseks on see, et inimene on loonud selle omale ja teistele vaatamiseks, kuulamiseks ja jälgimiseks. Ta on kõikjal meie ümber ja kestab kauem kui meie. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie elame koos kunstiga, luues kunsti ja vaadates seda.