Jahutusprotsess kasut peamiselt õhu konditsioneerimissüsteemides. Soojuspumpprotsesse kasut õhu konditsioneerimisel ja ventileerimisel ning hoonete kütmisel. (kombineeritud protsesse kasut harva). 17 37. Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil. A aurusti, D drossel, K kompressor, KK külmutuskamber, Ko kondensaator. 1->2 Külmutusagensi aurude komprimeerimine kompressoris. (isoentroopne, adiabaatne protsess). 2->2´ Ülekuumendatud aurude juhtimine küllastusolekuni (isobaarne prots). 2´->3 Kuiva küllastunud auru kondenseerimine (isobaariline prots) (kondensaatoris antakse jahutusveele soojushulk q1) .3->4 Drosselis (tagastamatu prots) osa vedelast agensist aurustub, rõhk ja temperatuur langevad.4->1 Külmaagens juhitakse aurustisse, kus toimub
Homog segu koosn kahest või enamast keemil koostise või strukt poolest erinevast homog osast. Reaktsiooni kiiruse mõiste, kuidas seda mõõdetakse? Näitab ajaühikus ruumala kohta tekkinud reageerinud aine hulka moolides, reaktsiooni kiirust mõõdet reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Millised tegurid ja kuidas need mõjutavad reakts kiirust homog ning heterog süsteemis? Heterogeenses kk-s l)temp; 2)kontsentratsioon; 3)gaaside ja aurude korral nende rõhk; Homogeenses kk-s lisaks veel: 4)faaside kokkupuutepinna suurus; 5)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus; 6)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia, nt A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) reageerivate ainete konsentr (mol/l), keemil reakts kiirus jääval temp-l on võrdeline reag ainete konsentr korrutisega. Üldkujul: nA+mB=pC, v=k*[A]m*[B]n. Plahvatused ülikiired reakts
aurude kondenseerumisel ja tahkumisel tekib valge fosfor. Must fosfor: meenutab väliselt grafiiti, must kristallil. Aine kristallivõre: omavahel nõrgalt seotud gofreeritud kihid. teiste f. allotroopidega võrreldes kõige passiivsem. Valge fosfor: segu fosforiidid või apatiit: koks, liiv ; kuumutamisel elektriahjudes (13001500ºC): 4Ca5F(PO4)3 + 21SiO2 + 30 C 3P4 + 20CaSiO3 + SiF4 + 30 CO. Valge fosfori helendumine (kemoluminenstsents): seotud tema aurude aeglase oksüdatsiooniga õhus (valge f. lendub märgatavalt ka madalatel tºdel). Punane fosfor võib samuti olla säilitamisel tuleohtlik (eriti suurtes kogustes, individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 P4O10 on sööbiv, põhjustab nahale sattudes põletusi ;veega kokkupuutel väike "plahvatus" ja leek; (org. lahustid ja paber võivad süttida); laboris laialdaselt kasutatav aine. Happed: Fosfori happed f. hapnikuühendid, kus f. oksüd
süsinikuaatomitest skeletti välismõjutuste eest. Teflonit peetakse materjaliks, millel on teemant-süda (C aatomitest) ja ninasarviku nahk (F aatomitest). · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, mis aga atmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti.. · Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Sariini aurude kontsentratsioon 0,2 milligrammi ühes liitris õhus mõjub inimesele juba surmavalt. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. Teise maailmasõja ajal valmistas Saksamaa sariini kui salarelvana, kuid ei söandanud seda kasutada. Ka USA ja NSVL lõid oma sariini jt gaaside varud, mis on praegugi osaliselt alles. Iraagi diktaator Saddam Hussein kasutas sariini 1988.a tappes tuhandeid kurde. Sariin,
aastal Jaapanis Kyoto linnas, kus toimus riikidevaheline kokkulepe. Protokoll jõustub, kui selle on ratifitseerinud niipalju riike, et nende summaarne süsinikdioksiidi emissioon ületab 55% kogu maailma süsinikdioksiidi emissioonist.Minu võimalused kliimamuutuste vähendamiseks: Kasutada vähem aerosoole, kuna need soojendavad kliimat Sõita elektri- või vesinikuautoga, et vähendada heitgaaside kogust Sorteerida prügi (ohtilke jäätmeid), et vältida kahjulike gaaside ja aurude levikut. Milline on peamine ökoloogiline seaduspära, mida inimkond rikub? Suurim surve globaalse ökosüsteemi sees tuleneb aga kasvuhoonegaasidest, mis on tööstuse kiire ja kontsentreeritud arengu otseseks tagajärjeks viimasel kahel sajandil..Veelgi murettekitavam on globaalse soojenemise kiirus, mis peaaegu kindlasti ületab varasemasid analoogilisi protsesse ja on liiga kiire, et looduslikud ökosüsteemid sellega kohaneda jõuaksid, tuues seega kaasa laiaulatuslikke kahju kahjustusi
: 1203 NFPA KOOD: 130 MEREREOSTUSOHT: True VÕIMALIKUD OHUD: OHT TERVISELE: MÜRGINE Mürgine sissehingamisel või naha kaudu absorbeerununa. Aurud võivad põhjustada uimasust või lämmatada. Kokkupuude võib tekitada silmade ärrituse või naha põletuse. Tules võivad tekkida ärritava toimega ja/või mürgised gaasid. TULI VÕI PLAHVATUS: Põlev või kergestisüttiv aine. Võib süttida kuumusest, leegist või sädemest. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja leek võib lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahjukuumuses lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ning kanalisatsioonis. Kanalisatsiooni sattudes tekitab süttimis- või plahvatusohu. Omadused aurustub kiiresti, süttib kiiresti, plahvatab. Põlemiskiirus 20/50 m/s Detonatsioon- 2 km/h Kaal 800g/m3 Värvus sinine, roheline, punane, kollane. Talvine ja Suvine. Koostis C, H, S 1.2 Diisel Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
Töökeskkonnas olevad ohutegurid peavad olema viidud sellisele tasemele, et need ei ohustaks töötajate elu ega tervislikku seisundit. Kes aga peab tagama ohutuse töökeskkonnas? Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töötavahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonnda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude konntsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalamad (2, lk 17). Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud just tööandjale. Tööandja on kohustatud viima läbi töökeskkonna terviseriskide hindamise, teostama süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töötajate tervise kontrollimist, teavitama
põhjast. 6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine Katalüütilise krakkimise bensiini oktaanarv on 92 või üle selle olefiiinide kõrge sisalduse tõttu. Termilise krakkimise bensiinidel on madal oktaanarv, kuna nad sisaldavad põhiliselt normal-alkaane. Katalüütilise reformimisega saab oktaanarvu tõsta. Kasutatakse 2 tüüpi katalüsaatoreid: spetsiaalsed happega pestud savid ning sünteetilised katalüsaatorid , Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga. Katalüütilisel krakkimisel toimub reaktsioon katalüsaatori pinnal. Katalüütilise krakkimise tulemusena saadakse: gaasid , bensiin ja koks . Krakkgaasid sisaldavad:, propüleeni, butaani, ja süsivesinikke, mis on orgaanilise sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse katlakütusena. 7. Keskkonnakaitse probleemid naftakeemiatööstuses Emissioonide kontroll nafta rafineerimistehastes Süsivesinike kaod auruna nafta
ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Seega on hüdroksüülrühm alkoholide funktsionaalseks rühmaks. Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks (N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Ühealuseliste küllastunud alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH Alkoholide struktuur Alkoholi molekulis on hapniku aatomi sidemed süsiniku ja vesiniku aatomiga polaarsed ning elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja...
a). 8 Töökohas võib kaadmiumiga kokku puutuda töötades sulatus- või elektritootmise ettevõttes, patareide fungitsiidide tootmisel või koopiate tegemisel. Sellised tööstusprotsessid, kus on võimalik kaadmiumiga kokkupuuterisk on abrasiivjugatöötlus, gaasikeevitus ja lõikamine, metallivalmistamine ja valamine, värvimine, teraskeevitus, tekstiiltrükkimine jpm. Kokkupuude on võimalik kaadmiumi tolmu või aurude sissehingamisel või saastunud käte kaudu selle allaneelamine (National Library of Medicine i.a). Raske toksilisuse probleeme on leitud kaadmiumiga pikaajalisel kokkupuutel ja töötades kadmeerimise valdkonnas. Kokkupuude kaadmiumi-tolmudega ei tohiks ületada keskmiselt 0,01 mg/m3 40 tunnise töönädala jooksul. Maksimaalne kontsentratsioon kestvusega 15 minutit ei tohiks ületada 0,14 mg/m3. Kokkupuude kaadmiumoksiidi aurudega ei tohiks ületada 0,05 mg/m3 8-tunnise
AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS- reaktsiooni astuvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkivate ainete massiga. AURUSTUMINE- vedeliku muutumine (üleminek) auruks. AVOGADRO ARV- aine osakeste (aatomid, molekulid, ioonid, elektronid jt.) arv ühes moolis aines. NA=6,02 10 23 osakest mooli kohta. DENITRIFIKATSIOON- nitraatide redutseerumine bakterite toimel lämmastikuks või madala o.-a. lämmastikuühendiks. DESTILLEERIMINE- vedeliku eraldamine lahusest aurustumisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel (jahutamisel). DISSOTSIATSIOON- aineosakeste lagunemine väiksemateks osakesteks. EKSOTERMILINE REAKTSIOON- energia (soojuse) vabanemisega toimuv keemiline reaktsioon (näit. põlemisreaktsioonid). EKSIKAATOR- erilise kujuga klaasnõu. ELEKTRONID- üliväikesed negatiivse laenguga osakesed, mis moodustavad aatomis tuuma ümritseva elektronkatte.Tähis e-. ELEKTRONIPAAR- ühel orbitaalil asuvad kaks elektroni, mis moodustavad ühise elektronpilve.
pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud); 21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;
lahused). Heterogeenne segu koosneb kahest erinevas homogeensest osast, koostis ja struktuur on selles segus ebaühtlane. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, eri faase eraldab eripind. Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirusf) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast 4. Aine valem –l. Keem.reakt. leiab aset kas kahe aineosakese vahel (need peavad kokku puutuma; nt. H2+Cl2à2HCl) või ühe ja sama aineosakese sees (lagunemisrea; nt. C2H6à2CH3). Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on o.-a. järgi: a) kui reaktsioonil muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o
u 80 % ulatuses (Hg eraldub ka maa sügavusest normaalsetes geoloogilistes protsessides). Teatud mikrobioloogilistes metabolismiprotsessides võib looduses anorgaanilisest elavhõbedast moodustuda äärmiselt mürgine dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg ja metüülelavhõbeioon CH3Hg+. Lahustuvate Hg-ühendite surmav annus inimesele (ühekordsel sissevõtmisel) on orienteeruvalt 200 300 mg. Vedela metallina on Hg lühiajalisel kokkupuutel suhteliselt ohutu; ohtlik on aurude regulaarne (eriti pikaajaline) sissehingamine. 6.2 Elavhõbeda saaste allikad Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt: 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt
2 1. SISSEJUHATUS Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on
Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi(segu) mistahes keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast, kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast. Tuleb arvestada, et reaktsiooni kiirus oleneb: 1)homogeenses süsteemis: a)temperatuurist (temp kasvades reaktsiooni kiirus kasvab); b)kontsentratsioonist (konts kasvades reaktsiooni kiirus väheneb); c)gaaside ja aurude korral nende rõhust; 2)heterogeenses süsteemis: a,b,c + d)faaside kokkupuutepinna suurusest (pinna suurenedes kiirus suureneb); e)reaktsiooniproduktide difusioonikiirusest; f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiat-sioonienergiast. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused. Mis on keemiline reaktsioon, viis näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks? Keemilise reaktsiooni võrrand, selle koostamine ja kasutamine praktikas.
alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites. Maavärinad põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades. Asulad ja suured linnad purunevad, tekivad järved ja lõhed. Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter
ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Neist nimedest õigustavad ennast ehk vaid Selguse ja Vaikuse meri, eriti kohatult mõjuvad aga Niiskuse, Aurude ja teised veega seotud nimed. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast. Võrdluseks võib lisada, et Kuu kogupindala 38 miljonit ruutkilomeetrit on veidi väiksem kui Ameerika mandril. Meresid pikema aja jooksul jälgides selgub, et oma asukohta nad ei muuda. Seega on Kuu alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega, seejuures vastaskülg jääb nähtamatuks (nn. Kuu nähtamatu e. tagakülg)
Kõige sagedamini eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda. Allergiline foon organismis püsib. Selline nooruk peaks edaspidi aga kindlasti vältima bronhiaalastma riskifaktoreid - ei tohiks suitsetada, tuleks valida elukutse, kus ei oleks kokkupuudet tolmuga, ärritavate aurude ja gaasidega, keemiliste ainetega, samuti ei tohiks ta võtta endale koju loomi (kassi, merisiga, koera jt.). Täiskasvanueas võib bronhiaalastma ilmneda või sageneda naistel kliimaksiaastatel või menstruatsioonieelsetel päevadel. Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas taanduda või ägeneda. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega. ALLERGILINE NOHU Sagedane allergiline haigus, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused
selgelt loetavad ja üheselt mõistetavad. Ohuteguriks on ka loomad. Ohustatud on näiteks postiljonid, hoolekande- ja sotsiaaltöötajad ja põllumajandustöötajad. Ohuks on loomad, sest nad võivad käituda väga ootamatult ja ettearvamatult ning lüüa, rünnata, hammustada. Selle vältimiseks oleks tarviks läbi viia tööalane juhendamine. Soojuse ja külmusega võib kokkupuutuda läbi esemete, vedelike, aurude, gaaside ning keemiliste reaktsioonide tulemusel tekkivate ainete. Vajalik on läbi viia juhendamine õigete töövõtete ja isikukaitsevahendite kasutamise osas. Surveanumate ja seadme surve all olevates osadeks on ohtlikud gaas, vedelik, kuumutatav aur, hüdrauliliselt käitatavad seadmed, vedrud ja materjalipinge. Tööanda peab tagama seadmete regulaarse seire, toimimise, hoolduse ja remondi ning korraldama dokumenteerimise.
selgelt loetavad ja üheselt mõistetavad. Ohuteguriks on ka loomad. Ohustatud on näiteks postiljonid, hoolekande- ja sotsiaaltöötajad ja põllumajandustöötajad. Ohuks on loomad, sest nad võivad käituda väga ootamatult ja ettearvamatult ning lüüa, rünnata, hammustada. Selle vältimiseks oleks tarviks läbi viia tööalane juhendamine. Soojuse ja külmusega võib kokkupuutuda läbi esemete, vedelike, aurude, gaaside ning keemiliste reaktsioonide tulemusel tekkivate ainete. Vajalik on läbi viia juhendamine õigete töövõtete ja isikukaitsevahendite kasutamise osas. Surveanumate ja seadme surve all olevates osadeks on ohtlikud gaas, vedelik, kuumutatav aur, hüdrauliliselt käitatavad seadmed, vedrud ja materjalipinge. Tööanda peab tagama seadmete regulaarse seire, toimimise, hoolduse ja remondi ning korraldama dokumenteerimise.
4.10. Viimistlusmaterjalide töösegusid ei tohi ladustada töökohtadel. Materjalide ja nende komponentide alt vabanenud taara tuleb pärast tühjendamist kohe eemaldada. 4.11. Diklooretaani ja metanooli sisaldavate värvikandjate ja lahustitega värvimisel tohib kasutada ainult pintslit. Nitrovärvide ja lakkidega samuti teiste aurustuvate orgaaniliste värvikandjatega viimistlemisel tuleb eriti rangelt kinni pidada tuleohutuseeskirjadest, sest antud materjalid on kergestisüttivad ja nende aurude õhusegud on plahvatusohtlikud. 4.12. Põrandate ja värvimisseadmete saastumise vältimiseks tuleb värvaineid kallata ühest nõust teise vähemalt 50 mm kõrguste äärtega metallist aluspanni kohal. Värvide ja lahustite segamisel tuleb kanda respiraatorit ja kaitseprille. 4.13. Maalritööriistade (pahtlilabidate, pintslite, nugade) käepidemed tuleb iga päev pärast töö lôpetamist puhastada lahustiga
Kõige sagedamini eelnevad astmale hingamiselundite ägedad või kroonilised põletikud (bronhiidid, kopsupõletik) ning väga sageli nina ja nina kõrvalõõnte allergilised või põletikulised haigused. Varases lapseeas alanud bronhiaalastma võib puberteedieas taanduda. Allergiline foon organismis püsib. Selline nooruk peaks edaspidi aga kindlasti vältima bronhiaalastma riskifaktoreid - ei tohiks suitsetada, tuleks valida elukutse, kus ei oleks kokkupuudet tolmuga, ärritavate aurude ja gaasidega, keemiliste ainetega, samuti ei tohiks ta võtta endale koju loomi (kassi, merisiga, koera jt.). Täiskasvanueas võib bronhiaalastma ilmneda või sageneda naistel kliimaksiaastatel või menstruatsioonieelsetel päevadel. Rasedusega seoses võib bronhiaalastma kas taanduda või ägeneda. Astma ägeneb enamasti kevadel ja sügisel seoses muutliku ilmastikuga ning külmetustega.(1) Allergiline nohu Sagedane allergiline haigus, mille põhjused võivad olla väga mitmesugused
pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud); 21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm;
kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) · elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon).
Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon).
ebapüsivad. 59. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus)- Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu kiire vähenemine põhjustab osa gaasi eraldumist lahusest. 60. Gaaside lahustuvuse sõltuvus temperatuurist- Gaasi lahustuvus temperatuuri tõustes väheneb; On eksotermiline protsess. LAHUSTE OMADUSED 61. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus)- 62. Raoulti seadus- Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega. 63. Lahuse keemistemperatuuri tõus- Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. 64. Lahuse külmumistemperatuuri langus- Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist. 65
süttimispinge (UL) saavutamist ja gaaslahenduslampide süütamiseks on üldjuhul vajalik lülitada ahelasse järjestikune takistus (näit. induktiivtakistus e. drossel vahelduvvoolu korral) vältimaks voolu liigset suurenemist (joon. 4), mida põhjustavad põrkeionisatsiooni tulemusena tekkivad sekundaarsed elektronid. Päevavalguslambid (luminofoorlambid) on madalarõhulised lambid (300-400 Pa), mis on täidetud elavhõbeda aurudega inertgaasi keskkonnas. Tavaliselt on Hg aurude osarõhk mitte suurem kui 1%, kuigi gaasilahenduse kiirgus pärineb peaaegu täielikult elavhõbeda aatomitest. Enamus gaaslahendusel tekkivast kiirgusest on ultraviolettkiirgus lainepikkusel 253.7 nm, mis vastab kvantide kiirgusele elektronorbitaalilt 6p 6s-ile üleminekul. Lisaks kiirgab ergastatud Hg aatom ka nähtavas kiirguses (404.7, 435.8, 546.1 ja 578.0 nm), mistõttu Hg lambi spekter on sinakasvioletne. Päevavalguslambi sisekülg on kaetud spetsiaalse fluorestseeruva
kontsentratsioonist keskkonnas. Selleks, et võrrelda lisandite ja etanooli lenduvust kasutatakse aurustumis- ja rektifitseerimiskoefitsente. Toorpiirituse eraldamiseks meskist kasutatakse alati kolonne, milles on taldrikud, millest igal toimub meskist piirituse väljakeetmine vastassuunas liikuva auru abil. Auruga kuumutamisel eraldub alati kõigepealt see koostisosa, millel on madalam keemistemperatuur. Ühekordsel meski keetmisel ja eralduvate aurude kondenseerimisel saavutatakse destillaadi kanguseks 55,4mahu%. 11.VIINADE ÜLDISELOOMUSTUS Viinad jagunevad: 1.maitsestamata viinad 2.maitsestatud viinad 3.puuvilja-marjaviinad Viin ehk vodka on piiritusjook, mis on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised omadused. Viina minimaalne etanoolisisaldus peab olema 37,5 mahuprotsenti
Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega nr.293 (18.sept.2001a.) Värviliste metallide, messingi ja plii jootmisel/keevitamisel on soovitav kanda respiraatorit. Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel: 1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud ruumil peab olema üldine ventilatsioon, mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid. Tootmistingimustes ei tohi el.-jootekolvi toitevõrgu pinge olla üle 36V. Jootelambiga ja gaasikeevitusega töötamisel: 1)Enne jootelambi süütamist tuleb kontrollida selle korrasolekut ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud lekkimised.
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid......................................................
CO 2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO 2 eraldumine vastavalt reaktsioonile Kippi aparaat koosneb neljast osast: reservuaariga reageerimisanum, pika toruga lehter, kraaniga gaasiärajuhtimistoru ja vedeliku, tavaliselt happe aurude püüdmisseadis. Alumine reservuaar on ette nähtud selleks, et gaas katse ajal lehtri kaudu ei eralduks. Tal on väljalasketoru, mis on suletud soveldatud klaaskorgiga ja mille kaudu vedelik pärast katse lõppu välja lastakse. Alumine reservuaar ja reageerimisanum on omavahel eraldatud sõelaga. Selle kaudu läheb alumisse reservuaari lehtri toru. Katse alustamisel tuleb kontrollida kõigi ühenduste õhutihedust ja pragude puudumist. Vedeliku äravoolutoru otsa tuleb
Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune. Heterogeenne segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homog. osast (faasist). Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast. 4. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut
121. Milline on normaaltingimustel 18,06 . 1027 hapnikuaatomist koosneva trihapniku kuupdetsimeetris vesinikus? (osooni) ruumala? 144. Mitmes kuupdetsimeetris vääveltrioksiidis on sama arv aatomeid, mis 2,408 1024 180. Leida 81,4% joodist, 3,2% vesinikust ja 15,4% süsinikust koosneva ühendi molekulis väävelhappes? molekulivalem. Ühendi aurude tihedus süisinikdioksiidi suhtes on 3,54. 145. Mitu kuupdetsimeetrit vesinikku ja süsinikdioksiidi on 100 kuupdetsimeetris gaaside 181. Süsivesiniku tihedus vesiniku suhtes on 21 ja temas on 85,7% süsinikku ning 14,3% segus, mille mass on 121,43 grammi? vesinikku (massiprotsentides). Leida selle ühendi molekulivalem. 146. 0,55 grammist tinast ja tsingist koosneva sulami reageerimisel soolhappega tekkis 145 *182
Hüdroajami koosseis ja eelised, puudused. Seade mehhanismide ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis- ja abiseadmetest ning vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks muutvast hüdromootorist või hüdrosilindrist. Eelised: lihtne saada kulgevat ja pöörlevat liikumist; ülekoormusi saab vältida; ühtlane ja täpne liikumine; hea soojusvahetus. Puudused: tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel; suhteliselt madal kasutegur; töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Hammasratas-, kolbradiaal- ja kolbaksiaalhüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted. Hammasratasmootor: hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse
jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumine: Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Vedelas olekus on kõik osakesed kaootilises liikumises, seega kõigil osakestel teatud kin. energia. Osakesed, mille energia ületab piirväärtuse (omavaheline kokkutõmme), lähevad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konst, siis aurude osarõhku nim. küllastunud aururõhuks (pküll). Nt: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1°C, Pküll = 100mmHg. Keemine: Protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks.
1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6. Kaheaatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Temperatuuri tõusmisel 10 kraadi võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda. Keemiline tasakaal
Pärast kuivatamist masseeri naha sisse veidi taimeõli, mis sisaldab natuke seda sama eeterliku õli. 3. Sissehingamine- seda võib kasutada külmetuse, gripi, põskkoopapõletiku, köha ja naha auruvannideks. Lihtsam meetod on valda viis kuni kuus tilka eeterliku õli taskurätile ja vajaduse korral sisse hingata. Õli võib soovi korral piserdada ka padjale, et kergendada kinnise nina kaudu hingamist ning võimaldada rahulikku und. Aurude sissehingamist väldi kindlasti kui sa kannatad astma all, kuna suur kogus võib põhjustada ataki. Sissehingamisel vala umbes poole liitri peaaegu keeva vee kohta kaks kuni neli tilka eeterliku õli sõltuvalt tugevusest ja hinga kausi kohal aure umbes 5 minutit. 4. Kompressid- on väga hea moodus lihasevalu, nikastuste ja muljumiste raviks, samuti ka valu ja ummistuse vähendamiseks siseorganites. Kompressid võivad olla külmad ja kuumad sõltuval sellest mida ravitakse
62. Soojusläbikandetegur k on alati: Väiksem väiksemast st 63. Miks kasutatakse soojusvahetites õhu poolel küttepinna ribitamist? Et küttepinna ja õhu kokkupuutepind oleks suurem ning vajadusel küttepinna jahutamine kiirem. 64. Mida nimetatakse soojuslikus protsessis agensiks? Agens on protsessis osaleva tööaine üldnimetaja. 65. Millist auru nimetatakse primaarauruks, millist sekundaarauruks? Selgitada nende aurude kasutamist ökonoomilisest aspektist. Primaaraur on aur katlamajast või aurugeneraatorist (aurutekitist). Selle auru tootmiseks on tehtud suuri kulutusi põletatud kütust, kasutatud elektrienergiat jne. Sekundaaraur on aur, mis on tekkinud tooraine töötlemise protsessis, näiteks vaakumaparaadis toiduaine keemisel. See auruliik tuleks võimalikult maksimaalselt ära kasutada, sest sellega vähendame kalli primaarauru kasutamist. 66
Elavhõbedaga otseselt kokku puutunud riided tuleks minema visata. Otsese kokkupuute all peetakse silmas näiteks seda, kui elavhõbedatermomeeter läheb katki ja mõned elavhõbedatilgad satuvad otseselt riidele. Ära kunagi kõnni jalanõudega, mis võivad olla saastunud elavhõbedaga. Ka saastatud riietus võib elavhõbedat edasi kanda. 4.4.2 Mida teha kui elavhõbedatermomeeter puruneb? Elavhõbe on mürgine aine, toime avaldub aine aurude sissehingamisel. Kraadiklaasi purunemisel pole paanikaks põhjust, sest elavhõbeda kogus on selles liiga väike, et tõsiseid tagajärgi tekitada. Sellegipoolest tuleb laialivalgunud elavhõbe võimalikult kiiresti kokku korjata vastavalt järgnevalt toodud juhendile. Märkus: Need juhised kehtivad ka muudest allikatest lekkimise puhul, kui lekke kogus on väiksem või sarnane termomeetris oleva kogusega. Nõua kõigi inimeste lahkumist sündmuskohalt, ära luba välja minnes kellelgi
Küttepinna kunstlikuks suurendamiseks, õhk on kõige nõrgem soojusjuht ja seepärast õhu poolel. Soojus- ja jahutusagensid 1. Mida nimetatakse soojuslikus protsessis agensiks? Tööainet nimetatakse agensiks, mitte toode ega küttepid. See võib osaleda soojusenergia tootmisel ja vahendamisel kuni tarbimiseni välja. 2. Millist auru nimetatakse primaarauruks, millist sekundaarauruks? Selgitada nende aurude kasutamist ökonoomilisest aspektist. Primaarauru saamine on kallis, kulub palju energiat, seda toodetakse sihilikult, aurugeneraatoriga või katlamajas. Sekundaaraur tekib n-ö kõrvalsaadusena ning tuleks võimalikult targalt ära kasutada, sest sellega vähendame kalli primaarauru kasutamist. 3. Nimetada auru kui soojusagensi kasutamise olulisemad eelised (vähemalt 3) ja olulisemad puudused (vähemalt 2)?
1. Sademe teke 2. Lenduva ühendi teke 3. Kompleksiooni teke 4. Nõrga elektrolüüdi teke Redoksreaktsioonid Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6. Kaheaatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Temperatuuri tõusmisel 10 kraadi võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda. Keemiline tasakaal
CO 2 - b v Lco2 - co2 - v - Kui on tegemist liigsoojus eemaldamisega siis vent kordarv arvutatakse: Qliig G= C ( t vt - t sp ) Qliig - liigsoojus C erisoojust t vt välja puhu temp t sp sissepuhu temp W liig 10 3 kg Kui on vaja niiskust eemaldada: G = dvt - dsp h Õhuvahetus arvutus kahjulike gaaside või aurude eemaldamiseks. 35 Gk L =y C pk - Csp C pk - - kahjuliku auru või gaasi piir konsentratsioon Csp - konsentratsioon sissepuhke õhus. - parandustegur =1,2..2,0 on kahjuke gaaside või aurude ebaühtlase jaotuse kontfitsent ruumis. Sissepuhke õhu hulka saab arvutada normatiivse ventilatisooni kordarvu abil, seda saab kasutada siis kui selle meetodi kasutamine on nV
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju ...
on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline mittemärgumisel v=180'. Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta. K avaldab vastupanu stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon
liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Staadiumid: kristallisatsioonikeskme teke väikeste kristallidena ja keskmete kasv sõltuvana kristalli pinnale sadenevate molekulide arvust, difusioonkonstandist ja difusioonitee pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste pihustamine väiksemateks: kuulveski, kolloidveski, pihustamine elektrikaares, vedelate/tahkete ainete peenestamine ultraheliga, keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi läbib mutusteta,
Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organismis. METANOOL Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanool Eestis Aastaid tagasi oli Eestis seoses puupiirituse müümise ja kasutamisega skandaal, kui surma said 17 lapse vanemad. Sellest kirjutas SL Õhtulehe reporter Eve Heinla 14. septebril 2001. aastal: ,,Puupiiritus on tapnud 17 lapse vanemad" Pärnu maakonnas on viinatragöödia tõttu 17 last jäänud emata-isata. Üheksa alaealist Pärnus, kaheksa Tali vallas
Organismi: läbi naha, sissehingamisel, allaneelamisel Tuleohtlikud! Ärritavad silmi hingamisteid. Metallid ja nende ühendid Organismi: tolmu või auru kujul või läbi naha. Hg - närvisüsteemi mürk Pb kahjustab mitmeid elundeid Ni allergeen, mõned vähkitekitavad ühendid Cr- allergeen, vähkitekitavad ühendid, võib kutsuda As ühendid ärritav ja närvisüsteemi kahjustav vähkitekitav. Happed ja alused Organismi: aurude sissehingamisel, naha kaudu Kudedele söövitav toime! Plahvatusoht kokkupuutel aktiivsete metallidega. Taimekaitsevahendid Fosfororgaanilised ühendid putukamürgid. Kahjustavad närvisüsteemi, põhjustavad surma. Mürgised ka inimesele.(klorofoss, demetoon, paratioon...) Kloororgaanilised ühendid- bioakumuleeruvad (DDT, aldriin...) Karbamiid insektitsiid ja fungitsiid. Inimesele mürgised (ditiokarb, karbarüül...) Kemikaaliriskid. Kemikaalirisk
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
