OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (0)

KINNITAN : 
___________________________ 
(allkiri) 
 
___________________________ 
(ees- ja  perekonnanimi ) 
 
___________________________ 
(ametikoht) 
OHUTUSJUHEND  SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE  
(KROHVIJA-  PLAATIJA - MAALER )   Nr. 
 
 
1. SISSEJUHATUS 
 
Käesoleva  ohutusjuhendi  tutvustamine  (esmajuhendamine)  töötajale  toimub  pärast  töötaja  tööle 
vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt.  
Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: 
- uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite  või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate  nõuete muutumisel; 
- töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; 
-  tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; 
- töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; 
- kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; 
- tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; 
- kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 
- kui tööinspektor peab seda vajalikuks.  
Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. 
Töötaja   sissejuhatav ,  esma-  ja  täiendjuhendamine,  väljaõpe  ning  töötaja  iseseisvale  tööle  lubamine 
registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: 
- juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; 
- juhendatava ja  juhendaja  ees- ja perekonnanimi ning amet; 
- struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; 
- täiendjuhendamise põhjus; 
- töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; 
- iseseisvale tööle lubamise kuupäev.  
Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. 
 
Töötaja kohustused ja õigused. 
Töötaja on kohustatud:  
-  osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;  
- järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;  
- läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;  
- kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;  
- tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja 
tervist ega saastaks keskkonda;  
-  kohe  teatama  tööandjale  või  tema  esindajale  ja  töökeskkonnavolinikule  õnnetusjuhtumist  või  selle 
tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;  
-  täitma  tööandja,  töökeskkonnaspetsialisti,  töötervishoiuarsti,  tööinspektori  ja  töökeskkonnavoliniku 
töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.  
Töötajal  on  keelatud  töötada  alkoholi-,  narkootilises  või  toksilises  joobes  või  psühhotroopse  aine 
olulise mõju all.  
Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.  
 
Töötajal on õigus:  
-  nõuda  tööandjalt  töötervishoiu  ja  tööohutuse  nõuetele  vastavaid  töötingimusi  ning  ühis-  ja 
isikukaitsevahendeid;  
-  saada  teavet  töökeskkonna  ohuteguritest,  töökeskkonna  riskianalüüsi  tulemustest,  tervisekahjustuste 
vältimiseks  rakendatavatest  abinõudest,  tervisekontrolli  tulemustest  ja  tööinspektori  ettekirjutusest 
tööandjale;  
-  tõsise,  ähvardava  või  vältimatu  õnnetusohu  korral  peatada  töö  ning  lahkuda  oma  töökohalt  või  ohtlikult 
alalt;  
- keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita 
keskkonnaohutuse  nõudeid,  teatades  sellest  viivitamata  tööandjale  või  tema  esindajale  ja 
töökeskkonnavolinikule;  
- nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist  ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste 
ajutist kergendamist;  
- nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise 
tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; 
- saada tööst põhjustatud  tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;  
-  pöörduda  töökeskkonnavoliniku,  töökeskkonnanõukogu  liikmete,  töötajate  usaldusisiku  ja  asukohajärgse 
tööinspektori  poole,  kui  tema  arvates  tööandja  poolt  rakendatavad  abinõud  ja  antud  vahendid  ei  taga 
töökeskkonna ohutust.  
 
Töötaja tervisekontroll  
Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. 
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle  asumise  esimese kuu jooksul ning edaspidi 
töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. 
Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete 
õigsust allkirjaga. 
Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja 
töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. 
Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja 
terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. 
Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 
 
 
2. ÜLDNÕUDED KROHVIJALE 
 
2.1.  Krohvijana  on  lubatud  töötada  ainult  täisealistel,  neil  isikuil,  kes   tunnevad   krohvitööd  ning  ohutuid 
töövõtteid. 
2.2.  Tööle  ei  tohi  lubada  halva   tervisega   või  alkoholi  pruukinud  isikuid,  samuti  neid,  kes  ei  ole  saanud 
ettenähtud tööohutusalast juhendust.  
2.3.  Töötaja  on  kohustatud  kandma  ettenähtud  tööriietust  ja  kasutama  isikukaitsevahendeid  ( kaitsekiiver ,  -
prillid või –  mask , kindad jm.). 
2.4. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 
2.5. Tööl olles tuleb järgida  tuleohutuse  nõudeid. 
2.6. Õnnetusjuhtumi korral tuleb töö katkestada, vajadusel anda esmaabi ja teatada tööjuhile. 
2.7. Isikud, kes ei järgi tööohutuse nõudeid ning sellega seoses põhjustasid kahjustusi inimestele ja rikkusid 
vara - võetakse vastutusele kehtiva seaduse järgi. 
 
2. ÜLDNÕUDED PLAATIJALE 
 
2.1.  Tööülesannet  tohib   asuda   täitma  alles  siis,  kui  selleks  on  teada   ohutud   töövõtted.  Ohutusnõuete 
rikkumine  võib põhjustada õnnetuse. 
2.2. Mitte kasutada tööriistu ja seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 
2.3.  Töövahendid,   seadmed ,  kontrollmõõteriistad,  tööriistad,  käsitööriistad,  tooted,  detailid  jms.  peavad 
olema paigutatud selliselt , et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. 
2.4. Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi. 
2.5.  Üld-  ja  kohtvalgustites  võib  kasutada  vaid  sellise  võimsusega  hõõglampe,  millele  valgustid  on 
arvestatud. 
2.6. Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab 
normidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist. 
2.7.  Elektriseadmete  ekspluatatsioon  peab  toimuma  kooskõlas  kehtivate  elektriohutuse  eeskirjadega. 
Kaitsmete sulavpanused peavad vastama nominaalvoolu väärtusele. 
2.8. Töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. 
 
MAALRITÖÖDEL VALITSEVAD OHUD 
 
Õnnetusjuhtumid ja traumad: 
-  kukkumine  kõrgusest (töötamine redelil, tellingul, töölaval jne.); 
- kukkumine samal tasapinnal (liikumistee eritasapinnalisus);  
- elektrišokk, kontaktist vooluga. 
Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: 
- maalritöö töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid  seljas  ja kätes ning muid 
ülekoormushaigusi; 
- kokkupuuted erinevate kemikaalidega võivad põhjustada kutsehaigusi. 
 
 
2. ÜLDNÕUDED MAALRILE 
 
2.1. Tööülesannet asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. 
2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 
2.3.  Alla  18-aastasi  isikuid,  rasedaid  naisi  ja  rinnaga  toitvaid  emasid  ei  lubata  töödele,  kus  on  kontakt 
mürgiste ainete, lahustite, pliiühendeid sisaldavate  lakkide  ja -värvidega. 
2.4.  Ventilatsiooniseadmeid  tuleb  kasutada   ranges   vastavuses  juhendiga,  mis  määrab  kindlaks  nende 
käivitamise ja hooldamise korra. Õhutorudel peavad olema  seadised nende perioodiliseks puhastamiseks. 
2.5. Maalrid ei tohi: 
- töötada seadmetel, mis pole korras või sisselülitamata ventilatsiooniga; 
- kasutada  lahustina  bensooli; 
- hoida lakke  ja värve töökohal, mis ületab vahetuses vajaduse; 
- suitsetada töökohal ega läheneda lahtise tulega kergestisüttivatele vedelikele ja materjalidele; 
- hoida töökohal toiduaineid ja süüa töökohal; 
- hoida töökohal tühje laki- või värvipakendeid. 
2.6.  Käte  naha  kaitsmiseks  lakkide  ja  värvide  eest  määrida  käenahka  kaitsepastaga  või  panna  kätte 
sõrmkindad. 
2.7. Kui värv satub nahale, tuleb see kiiresti maha pesta. 
2.8. Alkoholijoobes töötamine, töökohal alkoholi tarvitamine või kaasavõtmine on keelatud. 
2.9.  Käesoleva  juhendi  nõuete  mittetäitmises  süüdiolev  tööline  võetakse  vastutusele  seadusega  ettenähtud 
korras. 
 
3. ENNE TÖÖD (krohvija) 
 
3.1. Enne töö alustamist peab töötaja: 
-   riietuma   ettenähtud  tööriietusse,  nööpima  kätised,  kontrollima,  et  poleks  lehvivaid  otsi,   katma   juuksed 
peakattega  ning seadma korda  isikukaitsevahendid ; 
- vaatama üle töökoha ja koristama sealt kõrvalised, tööd segavad asjad; 
- kontrollima vajalike töövahendite korrasolekut: 
3.2. Kõigist avastatud puudustest tuleb kohe teatada töölõigu  juhatajale , tööd ei tohi alustada enne, kui kõik 
ohutu töötamise tingimused on täidetud. 
 
4. TÖÖ AJAL (krohvija) 
-  kõrgel  tuleb  sisemisi  ja  välimisi  krohvitöid  teha  piirestatud  tellingutelt  või  töölavadelt.  Välistöid  võib 
kõrgel teha jäiga kinnitusega või ripptöölavadelt; 
- tellisseinte pinda tuleb täksida inventaarsetelt töölavadelt elektritööriistadega; 
-  vana  krohvi  tuleb  maha  lüüa  pika  varrega  vasara  kergete  löökidega.  Seda  tööd  tegevad  töölised  peavad 
kandma kaitsekiivrit ja - prille ning viibima võimaluse korral mahalöödavast krohvilõigust kõrgemal; 
-  üksikuid  kohti  tuleb  kõrgel   krohvida   tugevatelt  piirestatud  töölavadelt,  teisaldatavatelt  töölaudadelt  või 
inventaarsetelt  lükandtõstukitelt.  Töölavade  ehitamine  küttekehadele,  kraanikaussidele  ja  juhuslikele 
esemetele on keelatud; 
-  seinte  ja  lagede  puitpindadele  tuleb  krohvipeerud  kinnitada  kilpidena,  kasutades  erivasaraid.  Töölised 
peavad kandma eririietust, kaitseprille ja - kiivreid ; 
- krohvimörti seina- või laepinnale mehhaniseeritult või käsitsi  kandes , samuti tasandades, hõõrudes ja muid 
krohvitöid tehes peavad krohvijad kandma kaitseprille ja -kiivreid; 
-  trepikodades  krohvitöid  tehes  tuleb  trepiastmestikele  paigutatud  töölavadena  kasutada  spetsiaalseid 
inventaarseid töölaudu, mille  eesmised jalad on lühikesed, millel on käsipuud ning vahe- ja äärelauad; 
-  krohvi  mehhaniseeritult  peale  kandva  krohvimismasina  juhid  peavad  olema  signalisatsiooni  varal 
ühendatud mördipumba motoristidega; 
-  düüsiga  krohvimörti  pinnale  kandva  krohvimismasina  juhi  töötsoonis  on  keelatud  teistel  isikutel  viibida. 
Metalldüüsil peab olema dielektriline kate; 
-  ei  tohi  istuda  aknaavas  ega  juhtida  laste  läbi   aknaavade ,  millel  pole  lasti  vastuvõtmise  piirestatud 
platvorme; 
- mörte ja kuivsegusid torusid ja voolikuid mööda transportides on keelatud mördijuhtmeid vahetada, nende 
põkke  ja  ühenduskohti  pingutada  ja  kontrollida.  Neid  töid  tuleb  teha  enne  materjalide  etteandmist,  kui 
mördijuhtmes pole rõhku; 
-  korkide eemaldamiseks on  lubatud voolikuid  suruõhuga  läbi puhuda alles  pärast  seda, kui  läbipuhumises 
mitteosalevad isikud on viidud ohtlikust  tsoonist välja; 
-  krohvimörti  mördipumbaga  transportides  on  keelatud  voolikuid  painutada  teravnurga  all  ja  silmusesse, 
panna voolikutele esemeid ja jätta düüsi või voolikuotsa juhita; 
-  kui  tellinguid  pole,  tuleb  välimisi  avakülgi  krohvida  piirestatud  laudistelt,  mis  pannakse  tugevasti 
kinnitatud ning pikkusest mitte üle 1/5 väljaulatuvatele tugevatele sõrmedele; 
-  enne  iga  töövahetuse  algust  tuleb  kontrollida,  kas  mördipump,   voolikud ,  dosaatorid,  tsemendikahurid  ja 
muud  krohvimisel  kasutatavad  seadmed  on  korras.  Kaitseklappide  ja  manomeetrite  katted  peavad  olema 
plommitud; 
- kui fassaade remontides kasutatakse mitmekorruselisi tellinguid, on keelatud töötada kahes või rohkemas 
kõrgusjärgus ühel pool püstjoonel, samuti töötada  maas tellingute all; 
- tellingute laudistelt on keelatud alla  visata  vana mahalöödud krohvi, fassaadi eenduvatelt osadelt äravõetud 
katteid, materjalijääke, ehitusprahti, tööriistu jm.; 
- välistellingute ette, millelt krohvitakse ja tehakse muid fassaaditöid, tuleb panna  piire ; 
-  mördipumpasid,  tsemendikahureid  ja  torustikke,  mida  mööda  mörti  transporditakse  rõhu  all,  tuleb  pärast 
montaaži ja paigaldamist ning kasutamise ajal teimida hüdraulilise rõhuga, mis ületab töörõhu 1,5-kordselt; 
seda tuleb teha mitte harvemini kui iga 3 kuu järel. Mördipumba  manomeetri  korrasolekut kontrollitakse iga 
päev. 
 
4. TÖÖ AJAL (plaatija) 
 
4.1.  Vanu   plaate   eemaldades,  raiudes,  tükeldades  ja  aluspinda  täksides  peavad  töölised  kandma  silma-  ja 
näokaitsevahendeid. 
4.2.  Plaate  võib   raiuda   ja  eemaldada  jne.  vaid  eritööriistu  kasutades.  Plaate  krohvivasaraga  raiuda  on 
keelatud. 
4.3. Plaatimistööde  teostamine  üle 1m kõrgusel halvasti valgustatud tingimustes on keelatud. 
4.4. Plaatimistööde teostamiseks kõrgemal kui 1,5m peab tööline olema varustatud nõuetekohaste tellingute, 
töölavade, -aluste, pukkidega vms. Tööde teostamine redelilt on keelatud. 
4.5. Juhuslike alustugede (lauad, kastid  jne.) kasutamine on keelatud. 
4.6.  Töökoht  peab  vajadusel  olema  varustatud  piiretega  ning  kaitseseadmete  ja  -abinõudega.  Tellinguid 
vajavatel töödel peab laudise toetamiseks kasutama  kindlaid tugesid. 
4.7.  Alustoed,  töölavad,  tellingud  jne.  peavad  olema  hoitud  puhta  ja   tervena .  Neid  tuleb  perioodiliselt, 
vastavalt vajadusele  koristada  ja  puhastada . Talvel ka lumest ja jääst ning libeduse kaitseks puistata üle liiva 
või tuhaga, killustikuga. 
4.8. Tellingutel töötamine on tormi, udu, tugeva vihmasaju ja kiilasjää tingimustes keelatud. 
4.9. Plaadid ladustada mitte üle 1m kõrgustesse virnadesse selliselt, et oleks välditud nende ümberminek. 
4.10.  Kaldpindadele  võib  plaate,  tööriistu,  abivahendeid  ladustada  ainult  spetsiaalsetel  alustel,  nii  et  oleks 
välistatud nende libisemine. 
4.11.  Tellingutele,  töölavadele  jne.  võib  ladustada  ainult  tööjuhi  poolt  ettenähtud  koguse  materjali, 
ettenähtud skeemi kohaselt. 
4.12. Rakistele ei tohi asetada tööriistu, seadmeid ja materjale, mis pole tööprojektis ette nähtud. 
4.13. Puistmaterjale hoida ainult kinnises taaras. 
4.14. Tööriistade puitpead ja varred peavad olema siledad, sobitatud ja tugevasti kinnitatud. 
4.15. Ei tohi kasutada tööriistu, mille tööpindadel on mõlke või killendeid, käepidemel kidasid või teravaid 
servi . 
4.16. Suruõhu- või elektrikäsimasinatega tohib töötada ainult vastavat väljaõpet omades . 
4.17.  Voolikuid  ühendatakse  suruõhutorustikuga  ainult   ventiilide   varal,  mis  on  monteeritud  kas 
õhujaotuskarpidele või magistraal-harutorudele. Voolikuid ei tohi ühendada vahetult suruõhu-torustikuga. 
4.18.  Teisaldamisel  ei  tohi  instrumenti kanda voolikjuhtmest või  kaablist. Teisaldamiseks  tuleb instrument 
välja lülitada. 
4.19. Suruõhu- või elektrikäsimasinatega ei tohi töötada redelil, ebakindlal töölaval, laudisel jne. 
4.20. Enne seadme sisselülitamist tuleb kontrollida elektrijuhtmestikku, voolikute ja seadmete korrasolekut. 
4.21.  Elektriseadmeid  või  suruõhutööriistu  ise  reguleerida  või  remontida  on  keelatud,  selleks  tuleb  välja 
kutsuda vastav töötaja. 
4.22. Keelatud on jätta järelevalveta elektrivõrku või suruõhu alla jäetud instrumenti. 
4.23. Elektrikäsimasinat tohib kasutada ainult valmistajatehase juhendis näidatud tööde tegemiseks. Masinad 
ja isoleerivad kaitsevahendid antakse töötajale välja allkirja vastu. 
4.24.  Tööde  teostamiseks  võib  kasutada  professionaalseid  käsitööriistu,  millel  on  kahekordne 
elektriisolatsioon. 
4.25.  Plahvatusohtlikes  tingimustes  ja  keemiliselt  aktiivses  keskkonnas,  mille  toime  kahjustab  metalli  või 
isolatsiooni, on masinate kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud. 
4.26. Plaatimissegudega kokkupuute eest kaitseks kasutada sobivaid kätekaitsevahendeid. 
4.27.   Plaatimissegu   valmistamisel  puistmaterjalidest  kasutada  hingamisteede  kaitsevahendeid  ja  teostada 
seda selleks ettenähtud ventileeritud kohas. 
4.28.  Ehitusprahi  eemaldamiseks  kasutada  selleks  ettenähtud  vahendeid,  kõrgustes  toodetud   praht  
eemaldada töökohalt rennide abil. 
 
4. TÖÖ AJAL (maaler) 
 
4.1.Tundmatu  koostisega  värve  ja  lahusteid  ei  tohi  kasutada.  Kasutatavatel  värvidel  peab  olema  taaral 
valmistajatehase  märgistus  ja  kasutataval  värvipartiil  valmistajatehase  poolt  informatsioon  värvmaterjali 
kahjulikkusest (ohukaart). 
4.2. Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus. 
4.3. Värve, lakke, lahusteid tuleb hoida  hermeetiliselt  suletavas taaras. 
4.4.  Enne   pihustiga   värvimise  alustamist  tuleb  kontrollida  voolikute,  värvipaagi,  värvipihusti,  manomeetri, 
kaitseklapi, üksikkaitse-vahendite ja ventilatsiooni korrasolekut. 
4.5. Pneumaatiliste värvimisseadmete voolikuid võib lahutada alles pärast suruõhu juurdevoolu katkemist.  
Värvimisseadme õhuvoolikud peavad olema tugevasti ühendatud, et õhusurve neid lahti ei rebiks. Keelatud 
on survevoolikutel kasutada isevalmistatud traatklambreid. 
Töö ajal tuleb perioodiliselt jälgida manomeetri näitu. Rõhku survepaagis ei tohi tõsta üle töörõhu. 
4.6.  Vertikaalpindade  katmisel  tuleb  pihustit  hoida  risti  värvitava  pinnaga  ja  nii,  et   pihusti   kaugus 
värvitavast  pinnast  oleks  vastavuses  pihusti  valmistajatehase  poolt  antud  kaugusega  ning  oleks  välistatud 
liigse värviudu teke. 
4.7. Pihustamisega värvimiseks ei tohi kasutada pliid,  kaadiumi  jt. kahjulikke värvaineid sisaldavaid emaile, 
värve,  krunte  ja  teisi  materjale.  Kohapeal  valmistatavate  lakk-  ja  värvmeterjalidest  viimistlussegude 
retseptuurid tuleb kooskõlastada sanitaarjärelevalve organitega. 
4.8.  Viimistlusmaterjalidest  töösegude  valmistamisel  ning  värvikatete  peale  kandmisel  peab  igas  ruumis 
olema vähemalt kaks inimest. 
4.9. Viimistletavates ruumides kasutatavad tööriistad ja  rakised  peavad olema  materjalidest , mis löömisel ei 
anna sädemeid. 
4.10. Viimistlusmaterjalide töösegusid ei tohi ladustada töökohtadel. Materjalide ja nende komponentide alt 
vabanenud taara tuleb pärast tühjendamist kohe eemaldada. 
4.11.  Diklooretaani  ja  metanooli  sisaldavate  värvikandjate  ja  lahustitega  värvimisel  tohib  kasutada  ainult 
pintslit . 
Nitrovärvide  ja  lakkidega  samuti  teiste  aurustuvate  orgaaniliste  värvikandjatega  viimistlemisel  tuleb  eriti 
rangelt   kinni  pidada  tuleohutuseeskirjadest,  sest  antud  materjalid  on  kergestisüttivad  ja  nende   aurude  
õhusegud on plahvatusohtlikud. 
4.12.  Põrandate  ja  värvimisseadmete  saastumise  vältimiseks  tuleb  värvaineid  kallata  ühest  nõust  teise 
vähemalt  50  mm  kõrguste  äärtega  metallist  aluspanni  kohal.  Värvide  ja  lahustite  segamisel  tuleb  kanda 
respiraatorit ja kaitseprille. 
4.13.  Maalritööriistade  (pahtlilabidate,  pintslite,   nugade )  käepidemed  tuleb  iga  päev  pärast  töö  lôpetamist 
puhastada  lahustiga.  Voolikud  ja  pihustid  puhastada  ning  pesta  puhtaks  laki-  ja  värvijääkidest,  rakendades 
seejuures ettevaatusabinõusid. 
4.14. On keelatud: 
- hoida kergestisüttivaid vedelikke  lahtises taaras; 
- jätta ööseks ruumi värvainetega (lakid, lahustid jms.) saastunud pühkematerjali. 
4.15. Põrandale sattunud värv vôi lahusti tuleb kohe sealt koristada, kasutades kuiva liiva või  saepuru , ning 
ruumist välja viia. 
Pühkelapid,  kaltsud  ja  vatt  tuleb  pärast  tarvitamist  koguda   kaanega   metallkasti  ja  iga   vahetuse   lõpul  viia 
ruumist välja selleks ettenähtud kohta. 
4.16.  Värvitaarat  tuleb  puhastada  pehmete  ( vasest   vôi  alimiiniumist)  kaabitsate  ja  harjadega  ning  pesta 
lahustiga. 
4.17.  Kõrguses  töötamisel  kasutada  kaitsevööd,  mille  nöör  siduda  hoone  või  jäigalt  kinnitatud 
konstruktsiooni külge. 
 
 
5. PÄRAST TÖÖD (krohvija) 
 
5.1. Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud kohtadesse . 
5.2. Lülitada välja kõik elektritarbijad , valgustus jne. 
5.3. Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse ( kappi ). 
 
5. PÄRAST TÖÖD (plaatija) 
 
5.1. Korrasta töökoht ja koristada ära tootmisjäätmed. 
5.2. Kasutusel olnud tööriistad, abivahendid, rakised ja materjalid panna selleks ettenähtud kohtadele. 
5.3. Lülita välja elektritarbijad. 
5.4.  Vaheta  tööriided  omade  vastu,  korrasta  tööriided  ja  isikukaitsevahendid  ning  pane  need  selleks 
ettenähtud kohta. 
5.5. Pese ennast sooja vee ja seebiga . 
5.6. Kõigist töö juures ilmnenud puudustest ja ebakõladest informeeri kohe tööandjat.  
 
5. PÄRAST TÖÖD (maaler) 
 
5.1. Korrastada töökoht. 
5.2. Enne söömist tuleb käed hoolikalt pesta pesemisvahendi, harja ja sooja veega. 
5.3.  Pärast  pliiühendeid  sisaldavate  värvidega  värvimist  tuleb  käed  eelnevalt  puhastada   pesusooda   1% 
lahusega, seejärel pesta seebiga või alisariinseebiga. Seejärel pesta nägu sooja vee ja seebiga, loputada suu ja 
pesta hambaid.  
Võimalusel pesta end duši all.      
 
6. ERGONOOMIA  
 
Tööd,  mis  on  seotud  rohke  liikumisega  ja  lihaste  venitamisega,  tehakse  enamasti  püstiasendis.  Igasuguse 
seisva töö juures tuleks vältida painutatud  selga . Kui inimene kummardub  ettepoole  või ühele küljele, siis 
tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, 
just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus 
ei ole õigesti valitud. 
Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus 
peab  olema  selline,  et  tööd  saaks  teha  ilma  selga  painutamata  ja  õlgu  õiges  ja  pingutamata  asendis 
hoides.  
Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik. 
 
 
7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL  
 
Töötajad  peavad  tõsise  ja  ähvardava  õnnetusohu  korral  võtma  tarvitusele  abinõud  vastavalt  oma 
teadmistele   ja  kättesaadavatele  tehnilistele  vahenditele  võimalike  tagajärgede  vältimiseks  ka  sellisel 
juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. 
Tõsise  ja  vältimatu  ohu  korral  peavad  töötajad  töökohalt   lahkuma   kiirelt  ja  ohutult.  Tõsise  ja 
vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest 
karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. 
 
Tulekahju  tekkimisel  tuleb  tagada  inimeste  ohutus  ja  nende  kiire  evakueerimine  või  päästmine 
ohustatud alast.  
Tulekahju avastanud isik on kohustatud: 
-  teatama  viivitamatult  häirekeskusele  ( telefonil   112),  kus  tulekahju  on  puhkenud  ja  mis  põleb  ning 
nimetama  oma   perekonnanime   ja  teate   andmiseks   kasutatava  telefoninumbri  ning  vastama  päästetöötaja 
esitatud küsimustele; 
- hoiatama ohtu sattunud inimesi; 
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; 
- võimaluse piires asuma  tuld kustutama.  
Tulekustutus -  ja  päästemeeskonna  sündmuskohale  saabumisel  informeerib  tulekahju  avastanud  isik  või 
objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: 
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest; 
- võimalikust ohust inimestele; 
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid , elektriseadmed jms).  
 
8. ESMAABI 
 
 
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. 
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.: 
 - püüda välja selgitada kannatanu seisukord  
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; 
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi,  
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.  
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud 
töötaja või kiirabi .  
 
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID  
 
1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616) , lühendatult TTOS 
https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060  
2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded  (RTI, 28.06.2007, 42, 305)  
  https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344   
3.Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30) 
https://www.riigiteataja.ee/akt/692896    
4. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (RT I 2000, 4, 29 )  
https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011181  
5.  Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord 
https://www.riigiteataja.ee/akt/13361538  
6.  Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (RTL 2000, 12, 117; RTL 2004, 16, 246)  
https://www.riigiteataja.ee/akt/709136   
7.  Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTI 2000, 86, 556) 
  https://www.riigiteataja.ee/akt/72421   
8.  Esmaabi korraldus ettevõttes (RTL 2000, 6, 63 ) 
https://www.riigiteataja.ee/akt/81146    
9.  Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816; RTL 2006, 24, 431) 
https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703   
10. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord                                                             
(RTL 2000, 136, 2157; 2001, 35, 469)  https://www.riigiteataja.ee/akt/23105   
11. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord                                               
(RTI 2008, 17, 120)    https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663   
12. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468) 
  https://www.riigiteataja.ee/akt/84808  
13. Tuleohutuse seadus (RT I, 30.12.2011, 39), vaata ka  http://www.rescue.ee/ 
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011039?leiaKehtiv   
14. Töölepingu seadus (RT I 2009, 5, 35)  https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012002?leiaKehtiv   
15. Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja 
korrashoiule (RT I, 18.11.2011, 11)  https://www.riigiteataja.ee/akt/118112011011    
16. Elektriohutusseadus  (RT I 2007, 12, 64)   https://www.riigiteataja.ee/akt/13328897 
17. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse 
nõuded   https://www.riigiteataja.ee/akt/13346616  
18. Kirjastused: www.tenteam.ee ja www.teabekirjanduse.ee  
19.  http://www.ohutus.ee  Tehnilise Järelevalve Amet: tootja, tarbija ja turujärelevalve