) Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000- 1250a eKr. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Haigia triada Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust. Ka sambad ehitati puust, mis ahenesid allpool. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Tuntud Kreeka vana müüt kõneleb Kreeta saarel asunud imelikust lossist, labürindist, mille valitseja, kuningas Minos, nõudis määratud ajal Ateenast omale ohvrit. Sellest nuhtlusest püüstis linna kangelane Theseus. Juba ammu tõlgitseti seda müüti kui sümboolset edasiantud mineviku teadet, et Ateena kord on olnud Kreeta ülemvõimu all. Senini aga puudusid selle tõenduseks kultuurajaloolised andmed. Alles viimase paari aastakümne väljakaevamised on näidanud, et Kreetas on omal ajal valitsenud ütlemata kõrge kultuur, mille tugeva mõju all seisis Ateena, võib- olla ka poliitiliselt
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu.
Ateenas oli rohkem arhitektuuri. Kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Riigikorra poolest olid Ateena ja Sparta küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule (millest tulenevalt puudus rahvakoosolekul võim). Hiljem vähendati ülemklassi õigusi ja kaasati rahvas riigiasjadesse. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik (võim kuulus rahvakoosolekule). Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas püsis kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid ka ülempreestri kohuseid. 30-liikmeline geruusia juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased kodanikud. Otsuste langetamisel ütles viimase sõna kõigi spartiaatide koosolek.
Sõjaline üleolek naabritest ( tulenes kasvatuse ja ühiskonnakorralduse eripärast ). Kodanike huvid olid allutatud riigi huvidele. Vaimukultuur oli kidur. ATEENA POLIS Atika maakond: Ateenlased olid joonia päritolu kreeklased. Atika oli maavaraderikas: savi, seatina, hõbe, marmor. Tänu headele sadamakohtadele arenes kaubandus ja käsitöö. Mereline asend: lõi tihedad sidemed erinevate rahvastega tegi Ateenast avatud/uuendusmeelse ühiskonna Maaharijad kasvatasid peamiselt: oliivipuid viinamarju Ateena riigikord: Arhailisel ajajärgul: oli valdav aristokraatlik valitsemisviis lühikeste vaheaegadega türannia ( N: Peisistratose ) ( valitses 546-527 eKr. ) ja tema poegade valitsemise ajal kuni 510 eKr. ). ÜLESANNE Millised olid erinevate võimuinstitutsioonide volitused Ateenast; kuidas/kellest vastav amet moodustati?
a., kui oli Ateena õitseajastu hakati Akropoli uuesti ülesehitama,ning see sai uue välimuse. Sel perioodil juhtis Akropoli ehitust kuulus riigimees Perikles. Periklesel oli hea maitse ja suhteliselt lai silmaring. Ta tahtis Ateenat arendada ning soodustas kultuuri, kunsti ja teaduse arengut.Akropliga tahtis ta väljendada Kreeklaste võimu, tugevust, uhkust, arengut ja kultuuri. Perikles kutsus Ateenasse kokku parimad kunstnikud, arhitektid ja disainerid kogu Hellasest.Samuti tahtis Perikles Ateenast teha ,,kogu Hellase kooli." Akropoli ehitamisel tegeles kujudega ja erinevate ehitiste kaunistamisega Periklese sõber Pheidias. Hoonete rajamisel oli Periklesel kaks põhi eesmärki. Esiteks ta tahtis tõsta linna kaunistamisega selle kuulsust ja teiseks hoonete ehitusel võimaldada ühiskondliku teenistust rahvale. Akropoli jõudmiseks on vaja minna linnamüürini mööda Püha teed. Püha tee läheb läbi Kerameikose linnaosa. Natuke edasi minnes algab Panatenaiade Püha tee
ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise Minotaurose jaoks. Viimane oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma kogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal allutatud Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minose tütrelt Ariadnelt , kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti astudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. 5. Mükeene kunsti tähtsamad saavutused. Mükeene Lõvivärav, Linnamüür, maa- alused kuppelhauad. 6. Miks tekkis väljend ,,Kükloopide müürid"? Linnamüüri kivide mõõtmed on
Oh tõde, miks see valgus tõi mind sellest unest ärkvele Ateenast pärit üks kuulsamaid Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik Sophokles on kirjutanud draama ,,Kuningas Oidipus." Sophokles on kirjutanud 123 näidendit, kuid meil on võimalus lugeda neist vaid seitset tragöödiat. Autor tõi sisse kolmanda näitleja, see oli tähtsaim dramaturgiline uuendus. ,,Kuningas Oidipust" loetakse Sophoklese populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Teoses näidatakse kuidas inimesed hukkuvad vahel
Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega
Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. 3. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega
ateenlastel. Võib arvata, et orjad moodustasid umbes veerandi kogu rahvast. Peremees võis orja karistada, kuidas heaks arvas, ainult tappa ei olnud lubatud. USUPIDUSTUSED Kõige tähtsamad olid Ateenas Panthenaia pidustused jumalanna Athena auks. Korraldati uhke rongkäik agoraalt akropolile. Rongkäigu keskel oli suur ratastel laev, seda saatsid ratsamehed, tantsivad tüdrukud ja arvukad ohvriloomad. Kui jõuti templini, algas loomade ohverdamine ja rikkalik pidusööming. Ateenast said alguse ka olümpiamängud, mida tähistatakse tänapäeval iga nelja aasta tagant. Kasutatud kirjandus: Ajaloo 6.klassi õpik ja vihik.
sümboleid ja traailine lõpp. Peategelane Isabelil kindel prototüüp, selleks on juudi neiu Helbemäe laupsepõlvest. Talle jäi meelde kuidas neiu kurvalt noodimapp kaenlas temast möödus. Kooliõpetajaks pidas kirjanik ennast. Paljud tegelased üksikud,nii elu- kui hingepaguluses, ka Isabeli. Romaan on armastus-ja ummikomaaniks, eksistensialistlikuks. Teose müüt on pärit Muinas Kreekast,Apollo sünnisaare Delpse pidustustele saadeti igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli surmaotsuse täideviimine keelatud. Miljää Gert Helbemäe teostes Teostes on lisaks huvitavatele inimtüüpidele ka erinevad keskkonnad:keskajaklooster(,,Sellest mustast mungast"), Tln, Nõmme(,,Õekesed"), Saksa põgenikelaager(,,Elamata elu"), Londoni pansionaat(,,Ainult ajutiseks"), Londoni ööelu)"Pagejad"). Stiilist 1)Kaine ja erapooletu vaateja, skeptiline ja umbusklik kroonik. 2)Teostes 2 poolsust: realist ja müstika.
I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrg...
Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripateō). Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Teaduste (teadmiste) klassifikatsioon 1. Teoreetilised teadused- filosoofia, matemaatika, füüsika 2. Praktilised teadused- eetika, poliitika 3. Loomingulised teadused- kunst, käsitöö Metafüüsika
Aristoteles, pärast õpilase troonile asumist, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli, mida kutsuti Lykeioniks. Aristoteles õpetas Lykeionis 13 aastast (335–322 eKr.) Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Ta kirjutas dialooge ja ka traktaate, kirjutanud üle 400 teose. Pärast Aleksandr Suure surma esitati talle süüdistus jumalasalgamises, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Euboial. Seal ta suri varsti, 62 aastasena. Tal oli pikaajaline haigus. Aristotelese õpetusest Tema tööd käsitlesid loodusteadusi füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, maailmakorra üldisi põhimõtteid jt. Väga suurt huvi tundis ta elava looduse, eriti loomade vastu.
levind olid geomeetrilised kujundid. b) Arhailine periood 7 - 6 saj. e.Kr sellest ajast on säilinud esimesed algelised templid ja linnade kindlused. c) Klassikaline ajajärk 5 - 4 saj. e.Kr levis joonia stiil, nii skulptuuri kui kogu Kreeka õitsenguaeg. d) Hellenistlik ajastu 3 saj. e.Kr 1 saj. p.Kr Makedoonia ja Aleksandri valitsusaeg. Seda ajastut kujutabtundeküllane laad, emotsioonide ja vägivalla kujutamine. Keskus nihkub Ateenast Aleksandriasse. Amfiteater akropolil Zeusi tempel Ateenas Akropol, Ateena 3.Rooma kunst 6. sajandil e.Kr tekib Rooma seitsmele künkale roomlaste riik. Juhi romuluse nimest tuletataksegi nimi Rooma. Algselt kujuneb välja vabariik, kus on suur tähtsus vabadel kodanikel. Riik laieneb sõdadega ja haarab enda alla pea kogu Apenniini poolsaare. 2. 1. saj. e.Kr saabub vabariikliku korra krahh ja võimule pääsevad ainuvalitsejad. 1
rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. 2)Kes ja Kus võistlesid? Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja- Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd. 3)Kuidas autasustati võitjaid? Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes Vana- Kreeka olümpiamängudega?
järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid: Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd. Orpheuse müsteeriumid: Orpheus oli laulik, kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid et inimkonnal lasub iidse kuritöö süü, siis in inimese hing aheldatud sureliku keha külge ja ihkab sellest vabaneda, kuid on määratud surma korral minema taas uude kehasse
Nüüdismaailmas on türannia mõiste natuke muutunud, võrreldes Vana-Kreekaga. Kolmas valitsemisvorm demokraatia -sai alguse 594. aastal eKr Soloni reformidega ning jõudis haripunkti Periklese ajal, kui Ateena linnriik oli saavutanud oma hiilgeaja. Tolleagsed demokraatia nähtused ei ole kindlasti samad, mis tänapäeval, kuid Soloni reformidega kärbiti suursuguste eesõigusi ning suurendati vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest kasvasid välja kaks erinevad zanrit: tragöödia ja komöödia. Tragöödiad oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast
See viis Ateena vaimumaailma arenemise sellisele tasandile, et selle polise kodanikest said edukad teadlased, kirjanikud, luuletajad ja filosoofid. Üheks selliseks näiteks on Ateena seadusandja Solon, kes oli varajase perioodi silmapaistev poeet. Käsitledes Spartat teisest küljest, oli iga spartiaat justkui kuningas omaette, kelle käsutuses olid orjad, kes tegid ära kogu töö. Spartiaatidel endil oli seega vaid sõjaväekohustus. Erinevalt Ateenast ei saanud Sparta riigiametnikeks inimesed liisu teel, vaid kodanike seast valiti välja iga aasta 5 efoori. Riiki juhtis aga üheaegselt kaks kuningat. Kuid viimase sõna ütles siiski kõigi spartiaatide koosolek. Selle põhjal võib öelda, et riiki juhtisid arukad inimesed, kes meeldisid enamikule. Sparta stabiilse olukorra tõttu ei esinenud neil kunagi türanniat, mis oleks võinud viia sisemiste kriisideni. Ateena riigijuhtimine ei ole minu meelest väga ideaalselt korraldatud
arutelusid. Kuid ta siiski näitab, et inimesed on üksildased ja käituvad tunnete järgi, ehkki ise soovivad olla mõistuseinimesed. Minuarust tahtis autor selle teosega öelda, et tunded loevad kõige rohkem ja neid ei saa taltsutada. Inimesel on elus vaja küsivat ja analüüsivat vaimu. Üksindus on tegelaste väärtuste ja kaotuste põhi ja põhjendus. Romaani idee on võrsunud antiikmütoloogiast. Appolloni sünnisaare Delose pidustustele saadeti antiikajal igal aastal Ateenast ohvrilaev, mille äraolekul oli riigis surmaotsuste täideviimine keelatud. Seetõttu lükkunud ka mürgikarika ulatamine Sokratesele 30 päeva edasi. Poeetiline visiooon ohvrilaevast kumuleerub kujutuspiltideks, millest naistegelane Isabel kinni haarab. Nii kujunevad ka kõige argisemad asjad naistegelana Isabel kinni haarab. Nt. Purjekas, mis Tallinnas sadamast avamerele sõidab. Pärast kohtumise ajalooõpetaja Martin
Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, Sofokles, Aischylos, Aristooteles, Platon, Sokrates, Euripides. Nii sai Ateenast, kus kasvasid välja kuulasd filosoofid, teadlased ja kunstnikud „õhtumaade kultuuri ema.“ Neid kuulsaid ja tuntuid filosoofe tunnme ja õpime me tänapäevalgi. .
Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. Oma suurima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul, aastatel 500-440 e. m. a., mil nad väljendasid kreeklaste kõrget patriotismi. Kõige pidulikumad olid 476. aastal e. m. a. toimunud 76
490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Kreeka hiilgeaeg 480-431 a ekr. Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne poliitik Preikles,kes edendas laevastiku ja ateena võimsust,siseriigis aga tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades. Sparta ülemvõim 404- 371 a ekr. Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnade tekitas see vastuseisu, mis võimalda Ateenal oma jõu taastada. 371 a ekr purustasid Teeba linnriigi väed Sparta armee.
oli väga suur vaeste mass, mass mis ei olnud üldsegi arukas pealekauba ja poliitikast ei mõistnud nad kindlasti midagi. Võrreldes kreeka linnriikidega oli rooma rahvas minu meelest nagu lollpeade rahvamass. Rooma riigis oli naistel ka väga tagasihoidlik staatus peres peaagu samasugune nagu Ateena naistel aga nad olid mõjukamad ja nad võisid enda meeste juures viibida pidustustel ja nendega koos einestada ja nad ei pidanud riietuma väga tagasihoidlikult. Erinevalt Ateenast ja Spartast kus said kõik kodanikud osaleda poliitikas. Ateenas maksti väikest palka vaestele riigiametnikele, Spartas ei pidanud kodanikud tööd tegema kuna seda tegid nende eest Helotid. Roomas aga oli ainult võimalik saada poliitikuks siis kui selle jaoks oli piisavalt raha kuna Senatis ei makstud mittemingisugust palka ja see võimaldas rikkastel ainult osaleda poliitika, ning kuna Roomas ei olnud rahvas korralikult haritud nagu Ateenas ja Spartas said rikkad
12ü klass. Elulugu. Platoni tegelik nimi oli Aristokles, tema vanaisa järgi. Pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Tahtis algselt hakaa tegelema poliitikaga, kuid ta tõmbus tagasi ja põhendus filosoofiale. 20- aastaselt asus ta õppima Sokratese juurde. (Kuni Sokratese surmani. * 8 aastat) Kohtupidamist Sokratese üle jälgis ta kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu
silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute
Rõhku pandi sõjalisele treeningule.20 aastaselt asus sõjaväkke. Sparta naised olid sportlikud ja pidid relva käsitlema. Mehed olid pere juures vähe. Küsimused ... 1. kuidas oli seotud sparta riigikord ja templi oraakel. 2. mille poolest erinesid ühiskonnas spartiaakide ,perioitide ja heloitide seisused. 3. põhjende mille poolest oli sparta riigikord aristrokraatlik. 4. mille poolest erines spartas valitsemine demokraatlikust ateenast. 5. iseloomusta spartalaste kasvatust ja milleks see tarvilik oli. 6. mida head ja mida halba tõi sellinne kasvatus endaga kaasa. Klassikaline ajajärk ja Ateena polis. 6-4 saj eKr. Perioodi alguses olid sõjad . Linnriigid sõdivad Pärsialastega. Pärsia tõrjuti välja. Kerkisid esile linnriigid ehk polised. Kuulsam sõda on Peloponnesose sõda. Selle võitis Sparta. Spartast hakkas kujunema sõjalinn. Kreekas kujuneb demokraatia ja Ateenast
Miks saabus ohvrilaev Deloselt nõnda vara tagasi? Gert Helbemäe romaan ,,Ohvrilaev" jutustab keskealise õpetaja ning temast poole noormea neiu armusuhtest. See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia. Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva edasi. Sellest müüdist haarab kinni juuditar Isabel .ta hakkab Delose looga seostama iseennast ja oma elu. Isabel on emigrant. Ta ema peab väikest kirjatarvete kauplust ning püüab inimestele selgeks teha, et polegi oma päritolult täiesti juut. Isavel on aga nii hinge- kui ka maapagulane
Edenes kaubavahetus välismaailmaga, mis kulges Vahemere ja Mustamereni, Hispaaniasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaale. Olümpiamängud olid peajumala auks. Tähtsad olid sest siis hakati arvama nende aega 776a eKr. Kreeka-Pärsia sõjad lõppesid Kreeka võiduga, sest neil olid erakorgselt head laevad. Klassikaline ajajärk Esile kerkisid linnriigid Sparta ja Ateena. Nende omavahelised suhted olid pingelised, nende vahel puhkes pikk Pelopennesose sõda. Ateenast sai Sparta sõltlane ning algas Sparta ülemvõimu ajajärk. Esile kerkis lõpuks Teeba mis võitis pärsiat ja ka Ateena sai taas jalule. Ajajärgu lõpp tuli kodusõja tagajärjel kus Makedoonia vallutas Ateena ja Philippos lasi end kuulutada kõigi hellenite juhiks. Struktuur Enamik olid talupojad. Tuldi toime kas iseseisvalt või võeti laenu ja võidi sattuda rentnikustaatusesse.
Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat. 7. Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus. Pani kirja maksud. Kui palju läheb sõdalastele ja palju maksavad ühiskonna kiht juhtimisele. Tema oli see, kes pani need kindlalt kirja nagu seadusedki. 8. Lk 9. Tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike, koosnest kesksest ausalt ja selle lähiümbrusest. Kodanikeks loeti kõiki vabu põliselanikest mehi, välja jäid naised, orjad ja võõramaalased. Kodanikud pidid linnriiki suutma kaitsma.
PÄRNUMAA KUTEHARIDUSKESKUS PAGAG-KONDIITER Kertu Rannak William Shakespeare elu ja looming Pärnu 2011 William Shakespeare William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Sama aasta 26. aprillil ristiti ta Stratford-upon-Avonis. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. 27. novembril 1581. aastal abiellus kaheksateistkümneaastane Shakespeare kahekümne kuue aastase Anne Hathawayga. Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare'i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare...
SISSEJUHATUS William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal StratforduponAvonis. William oli pere vanim poeg. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Ta abiellus 18-aastaselt endast vanema naisega. 1585. aastal läks Shakespeare Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. William Shakespeare oli inglise näitekirjanik ja luuletaja. Tema loomingut hinnati juba ta eluajal. Ta ammutas oma näidendite ainest antiinajaloost ja -mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. Tema tähtsaimateks teosteks olid: "Hamlet", "Romeo ja Julia", "Suveöö unenägu", ,,Macbeth" jne. Lisaks näidenditele kirjutas ta ka sonette. Seikspiroloogid püüavad välja selgitada, kas William Shakespeare on üldse tema nime all ilmunud teoste autor. ELULUGU William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal StratforduponAvonis jõuka kaupmehe ja põlluharija peres.1 See väike linn paiknes ...
müümise. Solon jagas kodanikkud nelja varanduslikku klassi. Kõige rikkamad pidid riigile varustust ostma. Teise klassi kuulisid inimesed kes olid piisavalt rikkad et osta endale sõjahobune ja teenida ratsaväes. Kolmanda klassi inimesed olid raskerelvastuses jalaväelased. Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad. Solon andis rahvale rohkem sõnaõigust kui varem. Tänu Solonile muutus Ateena riigikord demokraatlikumaks. Aastal 507 eKr sai Ateenast päris demokraatlik linnriik kui tegi Kleisthenes uued reformid. Ateena reformide looja Solon. Sparta Sparta oli polis mis asus Peloponnesose poolsaare lõunaosas Lakoonika maakonnas. Spartalaste esivanemad Doorlased tungisid umbes 1000 aastat eKr peloponnesose poolsaarele ja rajasid Sparta. Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud. Hiljem vallutasid ka spartalased naabermaakonna
tähendab tarkust = tarkusearmastus Platon pärines vanast ja aristokraatlikust suguvõsast, see on mõjutanud tema õpetust. Õpetus on elitaarne teistest parem. Kuna tema õpetuses polnud inimesed võrdsed, pole tema õpetus tänapäeval populaarne. Platon oli atleetlik ilus mees, kreeklaste ideaal. 20 aastaselt sai temast Sokratese õpilane, ta oli kiindunud. Sokratese hukkamisel on Platon 28 aastane ning tema surm on platoni jaoks pettumus kreeka poliitikas. Ta oli sunnitud ateenast lahkuma ja algas reisimine. Egiptus,Itaalia,Sitsiila(Kreeka kolooniad). Teda mõjutasid pütaagorlased. 40-aastaselt naases Ateenasse. Kõik tema tekstid on kunstilised.Platon kasutab Ateenas oma kooli, mis hakab tegutsema pargis, mis on pühendatud Akademosele, millest tuleb sõna Akadeemia, tegutseb kuni 6 saj pkr. Tal oli olulisi ideid riigi poliitikale. Elu viimased aastad mööduvad õnnelikuna, tema õpilased armastavad teda. Suri pärast pulmapidu, kodus tugitoolis
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu
Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kui ta tagasi pöördus, rajas ta rajas kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Oma õpilastele oli Platon pooljumal. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Teosed: Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Neist on
Hüüdnimi mesilane - oli magus aga ka nõelas.Sõber ja konkurent Perikles. Kokku 123 teost.Teada 110 pealkirja.Väejuhina türanlik.Elas 90 aastaseks.Peetakse targaks ja andekaks.Ei jäänud kunagi kolmandaks.Kirjutas ka lüürikat.Tema populaarsus oli üle Kreeka.Tema matuste ajaks peatati sõjategevus.Oidipusega ta ei võitnud Tema teoseid: Oidipus - "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid
Thespise. Kuigi on arvatud, et laulik Arion andis tragöödiale kuju. Erinevate linnriikide rivaalitsemine on eriarvamuste põhjuseks. Ta astus kooriga dialoogi kangelase või jumala rollis. Esimene pühitsemata inimene, kes võttis omale õiguse jumala kehastamiseks. Aristophanes – kuulsaim komöödia kirjanik (?) Choirilos – osav saaturdraamade looja. Maskide ja kostüümide looja. Pratinas – tegeles samuti saaturdraamaga. Teksti osa domineerib rohkem kui muusikasaade. Phrynichos – Ateenast pärit. Lisaks klassikalistele teemadele tõi sisse kaasaegsed teemad, mis on seotud sõjaga ning tõi naistegelased. Tema loomingust on säilinud ainult fragmente. Tema näidend keelati ja määrati rahatrahv. Aischylos - rõhutab üleinimlikke jõude. Tegelastel vähe iseloomujooni. Ühe eesnäitleja asemel on kaks. Sophokles – tegelaste individuaalsusel on suur rõhk. Vähendas koori osa tunduvalt vähemaks. Vähe visuaalseid effekte. Poeetiline keel. Isiku valikuvabaduse teema.
*liturgia kohustus riiklik ülesanne, mida kodanik oma kulul pidi täitma, nt. sõjalaevade ehitus *bulee riiginõukogu Ateena polises, koosnes 500'st inimesest, tegeles päevapoliitika *heliaia vandemeestekohus, mis arutas tsiviil- ja kriminaalasju *ostrakism killukohus, sinna kuulus 6000 liiget, kes kirjutasid savinõu killule isiku nime kes nende arvates oli poliitikale ohtlik, häälteenamuse saanud isik saadeti ateenast välja 10'ks aastaks *strateeg väepealik *otrsene demokraatia riigi valitsemisviis, mille puhul rahvas tegeleb ise otseselt riigi juhtimisega *esindusdemokraatia rahvas valib oma esindaja (tänapäevane valitsemisviis) *geruusia riiginõukogu Spartas (30liiget, eluaegne amet, al. 60eluaastast, seaduseelnõud ja päevapoliitika) *geront geruusia liige (vanur) *gerontograafia valitsemisviis kus võim on vanurite käes
ma tean, et ma midagi ei tea. Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. SEOSED KAASAJAGA Sokratese saatusega on veidi sarnane vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus. Erinevalt Sokratesest oli Hodorovski ärimees ning teda ei mõistetud surma. Sokratesel oli võimalik lahkuda Ateenast enne kohtuprotsessi või siis põgeneda sõprade abil vanglast, kuid Sokrates välistas selle põhimõtteliselt. Samamoodi olevat otsustanud ka Hodorovski. KASUTATUD ALLIKAD http://www.google.ee/imgres?hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=6fH4UrAX- 9BbZM:&imgrefurl=http://imageshack.us/photo/my- images/832/sokrates.jpg/&docid=Wxs2T_vUOwashM&imgurl=http://imageshack.us/a/img 832/849/sokrates
otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud. 6. Aastal 431 eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel pikk ning kurnav Peloponnesose sõda, mis osutus Ateenale hukatuslikuks. Sparta tegi koostööd Pärsiaga ning sai tänu ateenlaste eksisammudele nende laevad enda valdusesse. Ateena piirati sisse nii maalt kui ka merelt ning nii sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu aeg, Spartat toetas Pärisa, kes sai seeläbi sekkuda Kreeka riikide suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt
sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla. Pärsia kuningas Dareios korraldas sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Kümne aasta pärast Pärsia uus kuningas Xerxes tungis oma hiigelväega jälle Kreekasse. Sparta ja Ateena juhtimisel said pärslased jälle lüüa. Salamise merelahingus purustati nende laevastik kui ka maaväed. Pärslased tõrjuti Kreekast välja. Kreeka hiilgeaeg (480-431 a. eKr) Spartast ja Ateenast olid kujunenud võimsamad linnriigid Kreekas. Kuid nende omavahelised suhted olid pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Esile tõusis riigi eesotsas Perikles. Tema edendas laevastikku, Ateena võimsust ning tugevdas rahvaosalust riigiasjades. Ateenast sai tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Kreekas. Peloponnesose sõda (431-404 a. eKr) Vastuolud Sparta ja Ateena vahel tekitasid omavahel (koos liitriikidega) sõja. Tükk aega kestis
Platon (428 või 427 348 või 347 eKr) Platon on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab
SISSEJUHATUS Sport ja võistlemine olid kreeklaste silmis tähtsad. Maa kõigis osades toimus pidevalt võistlusi, millest kuulsamad olid peajumal Zeusi auks korraldatud Olümpia mängud. Need, kindlate reeglite järgi peetavad mängud toimusid iga nelja aasta tagant Peloponnesose poolsaare lääneossa jäävas Olümpias. Esimesed olümpiamängud leidsid aset Kreekas 776. a eKr. Sinna tuli võistlejaid ning huvilisi Spartast, Ateenast, Korithoselt ja mujalt Kreeka mandriosast. 5. sajandil eKr mängude kõrgperioodil kogunes iga nelja aasta järel Olümpiasse pidevalt üle 40 000 kreeklase. Nii muutusid olümpiamängud omamoodi ülekreekaliseks kokkusaamise kohaks. Siin peeti nõu ja sõlmiti lepinguid. Toimus kaupade vahetamine ning äritehingute kokku leppimine. Võisteldi ka vaimsetel aladel ja kaunites kunstides. Peamised olid aga võistlused kehalistel aladel.
poolt, aga kuna tdrukud polnud kodanikud, oli nende harimine ja kasvatamine peresisene asi. Ateena - Ateenas oli palju thtsamal kohal haridus, poisid alustasid oma haridusteed 7-aastastena. 18-20 vanuses olid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said sjalise ettevalmistuse. Prast teenistust said nad tisiguslikeks kodanikeks. 8.Selgita misted ja too nide Vana-Kreeka ajaloost: demokraatia, aristokraatia, trannia. v: Demokraatia - lihtsalt eldes rahva vim. Niteks kujunes Ateenast demokraatlik riik viiendal sajandil, kui riigi eesotsas seisis Perikles. Toimusid rahvakoosolekud ja kik kodanikud olid seaduste ees vrdsed. Aristrokraatia - lihtsalt eldes parimate vim. Selle all misteti krgklassi inimesi. Aristrokraatide seast prinesid valdava enamuse riigimeestest kui ka vaimuinimestest. Trannia - ainuvalitseja vim, kui inimene on haaranud vimu riigis tihtipeale lbi vgivalla. Kui riigis olid
vastu teadmata kogu tõde. See lugu jutustab saatuse vältimatusest ja õnne muutlikusest ning näitab kui piiratud on inimese tarkus. Iga otsus ja tegevus võib põhjustada kannatusi ja hukatust, sest inimene ei näe ette tulevikku ega oska vältida oma tegude halbu tagajärgi. * "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496- 406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. * Sõnastage sfinksi mõistatus koos lahendiga Sfinksi mõistus oli: Kes kõnnib algul neljal jalal, hiljem kahel jalal ning lõpuks kolmel. Sfinksi mõistatuse vastus oli inimene. Et inimene algul roomab neljakäpukil, hiljem õpib kahel jalal kõndima ning vananedes on juba tuge vaja. * Miks näidendi juhtmõtteks on, et inimene ei tunne iseennast ? * Kuidas Oidipus õpib end tundma(etapid) ?
· Seal kasutas ta oma õpilaste abi · Kokku tehti üle 300 inimfiguuri ja üle 200 loomakujutise · Need on säilinud ja asuvad Londonis Briti Muuseumis · Kreeklased nõuavad neid juba 2 sajandit tagasi · Pheidias on teinud ka jumalanna Athena krüselefantiintehnikas kuju · See jäi Zeusi kujust 1 m võrra madalamaks · See kuju sai aga Pheidiasele saatuslikuks · Pheidiast süüdistati kullavarguses · Pheidias põgenes Ateenast ja suri Olümpias · Teine kuulus skulptor, Myron, on tuntud eelkõige ,,Kettaheitja" autorina · Sellest kujust on säilinud mitu roomaaegset koopiat, kuid mitte originaal · Purunenud on skulptuuri käeosa, ketas on sinna hiljem lisatud · Kettaheitja on ka väga kummalises poosis · Hästi on välja töödeldud sportlase lihased · Ateena koolkonnale on iseloomulik liikumise kujutamine · Selliste kujude puhul on sageli kasutatud tugiposti
Hiljem selgus, et üks kolmest mehest, kelle ta tappis, oli tema isa. Linn, kus kuningas oli surnud, oli isa valitsemise all ning ta abiellus oma enda emaga. (neil oli vist laps, kui ma ei eksi) Sisu oli selline, vabandust, kui kuskil mööda lasin, lugesin seda aasta aega tagasi. "Kuningas Oidipus" Teoseanalüüs "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu
Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge, kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Suuremalt jaolt kirjutas ta aga traktaate, mille lugemine nõuab põhjalikumat ettevalmistust. Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt. Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. 4 Aristotelese õpetus Mateeria ja vorm- Üldjuhul vaatleb Aristoteles füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
