Egeuse ja etruski kunst (0)

Egeuse ja etruski kunst .
30.11. 2016
Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid . Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu.

• Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis.
  
• Terrakotast , s.t põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures – antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis.
  
• Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena.
  
• Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust.
  

Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr välja egeuse kultuur.
Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril ( Mükeene , Tiryns jt.) Egeuse kunsti õitseaeg oli
2000- 1250a eKr. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid:

• Knossos
  
• Phaistos
  
• Haigia triada
  

Losside seinad olid kivist, laotud ilma mördita, laed puust. Ka sambad ehitati puust, mis ahenesid allpool. Sambad värviti punase, musta ja kollasega.

• Tuntud Kreeka vana müüt kõneleb Kreeta saarel asunud imelikust lossist, labürindist, mille valitseja, kuningas Minos, nõudis määratud ajal Ateenast omale ohvrit. Sellest nuhtlusest püüstis linna kangelane Theseus. Juba ammu tõlgitseti seda müüti kui sümboolset edasiantud mineviku teadet, et Ateena kord on olnud Kreeta ülemvõimu all. Senini aga puudusid selle tõenduseks kultuurajaloolised andmed. Alles viimase paari aastakümne väljakaevamised on näidanud, et Kreetas on omal ajal valitsenud ütlemata kõrge kultuur, mille tugeva mõju all seisis Ateena, võib- olla ka poliitiliselt. Säärasel juhul oleks siis müüdi sümbolistliku külje taga õige sisu.
  
• Kreeta väljakaevamisi on toimetatud Arthur Evans. Hilisemail aastail on ka ameeriklased seal kaevanud. Kaevamistega on paljastatud hulk linnu, losse ja kultuskohti - kõik väga rikaste leidudega. Saare keskkohalt põhjarannalt on välja kaevatud uhke Knossose kuningaloss. Teine tähtis - Phaistose - loss asus saare lõunarannal mitte kaugel Knossosest.
  

Knossose lossiplaan
Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga.
Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur , sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal.
Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes , mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda.
Seinamaalid
Seinamaalidel kujutati pidulikke sündmusi , eriti noorukeid usulise sisuga härjamängude juures. Kujutati ka jumalannasid, naispreestreid ning ka taimi ja loomi. Seinamaalid ja reljeefid olid üldiselt rõõmsavärvilised ja heledad.