Vana- Kreeka olümpiamängud (0)

Rapla Vesiroosi Gümnaasium.
OLÜMPIAMÄNGUD
TEGIJA: Kristel Merilain
KLASS:6b klass
KOOL:Rapla Vesiroosi Gümnaasium
KUUPÄEV:15.09.08
RAPLA 2008
Olümpiamängud Vanas Kreekas.
30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.
1)Mis Aladel Võisteldi?
Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala – staadionijooks ( distantsi pikkus 1 staadion – 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid.
Olümpiakava
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi.
Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest).
Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni ), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m).
Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide , kaugushüpe, odavise ja maadlus ) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus.
2)Kes ja Kus võistlesid?
Kokku tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas – ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd.
3)Kuidas autasustati võitjaid?
Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga.
Olmpiamängude traditsioon tänapäeval. Mis on sarnast ja erinevat võrreldes Vana- Kreeka olümpiamängudega?
Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiarõngad (selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm). Esmakordselt heisati olümpialipp 5. aprillil 1914. aastal Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias . Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil. Olümpiamängudel heisati olümpialipp esmakordselt 1920. aastal Antverpenis
Sarnasused?
Autasustati inimesi pärgadega.
Enamus alad on samad nt maadlemine, kettaheide, odavise, kaugushüpe jne...
Erinevused?
Nüüd on ratsutamine Olümpia mängudel.
Praegu kestavad Olümpiamängud 2 nädalat, Enne kestsid 4 päeva.
Olümpiat peetakse iga nelja aasta järel.
Kaasaegsed rahvusvahelised olümpiamängud kujutavad endast olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olevat spordipidu, mis toimub iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, millega neid pühitsetakse. Olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nende kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele, on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste , mitte riikide vahel.
Olümpiamängude korraldamise au usaldab ROK linnale , mis määratakse olümpialinnaks. Olümpialinn valitakse seitse aastat enne vastavate olümpiamängude toimumist . Ehkki mängud korraldab linn, mitte riik, peab korraldussoovi omava linna kandidatuuri toetama sama riigi valitsus ning kinnitama rahvuslik olümpiakomitee. Olümpialinnas peavad toimuma olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, samuti kõik olümpiavõistlused, kui ROK ei ole andnud korraldajatele õigust osa võistlustest läbi viia mujal
Juhul kui mingi olümpiaadi mängud jäävad pühitsemata, algab see olümpiaad neli aastat pärast eelmise olümpiaadi algust. Olümpiaadid nummerdatakse järjestikuliselt alates esimestest nüüdisaegsetest olümpiamängudest (olümpiaadi mängudest), mida pühitseti Ateenas 1896. aastal.
Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka.
Gerd Kanter !
29-aastane Vana-Vigalast pärit Kanter. Tiitlivõistlustel osales ta juba 23-aastase noormehena ning pääses 2002. aastal Müncheni Euroopa meistrivõistlustel ka lõppvõistlusele.2005. aasta maailmameistrivõistlustel pälvis Kanter oma esimese medali, hõbeda. Sama autasu tuli ka 2006. aasta EM-ilt Göteborgist. Eelmisel aastal võitis Kanter tiitlivõistluste finaalis konkurenti Virgilijus Aleknat ning sai karjääri esimese säravaima tiitli.Pekingi Olümpia Mängudel viskas ta 68.82 ja tõi sellega Eestile kulla.. Valitsus otsustas premeerida kettaheite maailmameistrit Gerd Kanterit 300 000 krooniga ja tema treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga.