Kreeka ja Rooma ühiskonna võrdlus - Kumba ühiskonda sa eelistaksid ? (3)

Kreeka ja Rooma ühiskonna võrdlus
Kumba ühiskonda sa eelistaksid ?
Kreekas oli 2 domineerivat linnriiki Ateena ja Sparta need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid . Sparta domineeris maa peal kui Ateenalased valitsesid merd . Muidugi ega nende võim igaveseks püsima ei jäänud. Ateena oli demokraatlik linnriik, Ateenas kõik kodanikud olid vabad mehed igal kodanikul oli õigus hääletada, igal kodanikul oli õigus osaleda poliitikas.
Sparta oli oligarhilise valitsusega kus väike eliit valitses tervet riiki, Spartiaadid e. Sparta kodanikud..
Rooma ühiskond oli paljiu mõju saanud ja üle võtnud kreeklastelt alustades nende tähestikust, riietest, kunstist, arhitektuurist ja religioonist.
Sparta oli tugeva maaväega riik, riik kelle sõdureid peeti parimateks. Sparta saavutas enda positsiooni Kreekas tänu mehele nimega Lykourgos kes viis läbi reformid mis kujundasid ümber terve Sparta ühiskonna süsteemi. Kui Spartiaadi järeltulija tahtis saada Spartiaadiks pidi ta läbima agoge. Agoge oli range treening ja õpetamis programm kohustuslik kõikide Sparta kodanike jaoks. Meessoost isikute jaoks oli see muidugi karmim kuna see pidi neid treenima tulevikus vastupidavateks karmideks sõjaväelasteks. Naiste jaoks oli agoge ka kohustatud aga see oli kergem võrreldes sellega mida mehed pidid taluma . Tänu Sparta karmile disipliinile ja korrale püsis nende riik kaua aga nende kultuuriline tase oli palju madalam võrreldes Ateenaga.
Kuid võrreldes Ateenaga oli Sparta naistel palju rohkem õigusi naised olid peaagu võrdsed meestega nad said samuti kaasa rääkida perekonda hõlmavates teemades. Erinevalt Ateena ja Rooma naistest kellel polnud praktiliselt peres mitte mingit õigust kaasarääkida.
Ateena ei olnud nii sõjale keskendunud riik kui Sparta vaid keskendus rohkem enda kodanike harimisele ja enda kultuuri elu arendamisele nad ei olnud nii sõjale orienteeritud kui Sparta ega neil polnud nii ranget disipliini ja korda. Muidugi polnud Ateena nii sõjakas riik, neil polnud ka nii palju orje keda nad pidid ohjades hoidma. Ateena kodanike jaoks oli sõja ajal sõjateenistus ka kohustuslik iga kodanik pidi iseenda varustuse muretsema, vaesem suutis lihtsalt kilbi, oda ja kiivri lubada kui rikkam suutis endale lubada täis turvise. Ateena oli tegelikult riik mis keskendus enda mereväe peale rohkem. Tänu sellele pidid ateenalased enda kodanike baasi laiendama et leida mehi kes mehitaksid laevad. Ateena riigis oli kodanikel kõige rohkem õigus võrreldes teiste linnriikide ja Roomaga aga kodanikud said ainult olla mehed.
Ateenas kuulus kogu võimutähtsus rahvakoosolekule nad valisid 500 liikmelise nõukogu kes korraldasid riigielu koosolekute vahepeal . Neist tähtsaimad olid 10 strateeg. Nad kõik pidid ikka alluma rahvakoosoleku otsustele. Ateena naistel ei olnud praktiliselt mitte mingeid õigusi üldse nad ei võinud kaasa rääkida perekonda hõlmavates teemades ja nad pidid enda keha varjama nagu tänapäeval moslemi naine.
Rooma ühiskond oli palju võtnud üle Kreeklastelt, aga ikkagi suutis Rooma ennast eristada kreeklastest. roomlased olid väga uhke rahvas ja väga agressiivne. Rooma riik oli sõjamasin mis oli pidevalt sõjas. Nad kutsusid ennast Marsi poegadeks Mars e. kreeklaste jaoks Ares . Mars oli roomlaste jaoks palju suurema tähtsusega kui kreeklaste jaoks Ares.
Roomas oli 2 kodaniku kihti patriitsid ja pleibed, alguses pärast kuningavõimu kukkutamist võis riigiasjades ainult osaleda patriitsid, aga tänu pleibede rahulolematusele enda staatusega hakkasid nad enda õiguste eest rohkem võitlema. Alguses nõudsid pleibed õigusi valida oma seast riigiametnikud ja tekkis rahvatribuun mis ei lasknud teha ülekohtuseid otuseid pleibede suhtes. Hiljem kadus patriitside ja pleibede seisusevahe ja kõik roomlased moodustasid ühtse seaduse ees võrdes kodanikkonna. Kuid see ei tähendanud tegeliku võrdsust päriselt oli rooma riigi juhtimine ikka kitsa ringi jõukate kodanike käes kuid nüüd kuulus sinna ka rikkaid pleibesi. Rooma riigis veel oli väga suur vaeste mass, mass mis ei olnud üldsegi arukas pealekauba ja poliitikast ei mõistnud nad kindlasti midagi. Võrreldes kreeka linnriikidega oli rooma rahvas minu meelest nagu lollpeade rahvamass. Rooma riigis oli naistel ka väga tagasihoidlik staatus peres peaagu samasugune nagu Ateena naistel aga nad olid mõjukamad ja nad võisid enda meeste juures viibida pidustustel ja nendega koos einestada ja nad ei pidanud riietuma väga tagasihoidlikult.
Erinevalt Ateenast ja Spartast kus said kõik kodanikud osaleda poliitikas. Ateenas maksti väikest palka vaestele riigiametnikele, Spartas ei pidanud kodanikud tööd tegema kuna seda tegid nende eest Helotid. Roomas aga oli ainult võimalik saada poliitikuks siis kui selle jaoks oli piisavalt raha kuna Senatis ei makstud mittemingisugust palka ja see võimaldas rikkastel ainult osaleda poliitika, ning kuna Roomas ei olnud rahvas korralikult haritud nagu Ateenas ja Spartas said rikkad roomlased vaeste pleibede hääli kergelt mõjutada.
Minu meelest oleks Ateena ühiskond nendest peaagu kõige täiuslikum kui välja arvata nende ebaõiglane käitumine naiste suhtes mis mind häirib. Rooma ühiskond on liiga kaootiline ja kõige ebavõrdsem neist.
Selleks ma eelistaks igakell Sparta ühiskonda kus oli peaagu seksuaalne võrdsus meeste ja naiste vahel ning kus oli disipliin ja kord paigas.