Kreeka ajaloo kokkuvõte (5)

Geograafiline asend
Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli.
Kultuur
Kreeta
Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele . Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega . Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos . Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja asupaik seega poliitilise võimu keskus.lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuusi peamisi iseärasusi on kindlustuste,relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine.
Seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi. Levinud oli härja kujutamine. Kõige olulisem joon oli naiste suhteline domineerimine .neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just naised kompositsioonides keskmes.
Kreeka
Kreeklaste esivanemad tungisid Balkani poolsaarele põhjast ning nende ühiskonna ja kultuuri arengutase oli Kreeta asukate omast esialgu selgelt madalam. Kuid tõenäoliselt kasutasid kreeklased lahingus hobukaarikuid, mis tagas neile sõjalise üleoleku Egeuse piirkonnas. Tänapäeval kannab varaseim kreekakeelne kiri nimetust lineaarkiri B.kultuuri ja majanduskeskusteks olid lissid. Tuntuim Mükeene. Losse ümbritsesid kiviplokid-nn kükloopilised müürid. Lossi eesotsas olid valitseja ja sõjapealik. Ühendust peeti egiptlastega ja Ees- Aasia rahvastega.
Tumeajajärk
Häving oli põhjalik, losse ei ehitatud enam üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändasid Väike-Aasia läänerannikule põllumaa nappuse tõttu.. Kasutusele võeti raud, algas rauaaeg .
Tsivilisatsiooni uus tõus.
Põhilisteks haldusüksusteks kujunesid linnriigid . Esile kerkis aristokraatia - rikas ja mõjukas ülemkiht, tekkisid kindlad piirid ja see lihtsustas valitsemist. Kreeklased said mõjutusi foiniiklastelt oma tähestiku loomisel. Tähtsaimad Kreeka eeposed on Homerose „ Ilias “ ja „Odüsseia“ mis räägivad Trooja sõjast. Kolonisatsioon on vabatahtlik ümberasumine. Edenes kaubavahetus välismaailmaga, mis kulges Vahemere ja Mustamereni, Hispaaniasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaale. Olümpiamängud olid peajumala auks. Tähtsad olid sest siis hakati arvama nende aega – 776a eKr. Kreeka-Pärsia sõjad lõppesid Kreeka võiduga, sest neil olid erakorgselt head laevad.
Klassikaline ajajärk
Esile kerkisid linnriigid Sparta ja Ateena . Nende omavahelised suhted olid pingelised , nende vahel puhkes pikk Pelopennesose sõda. Ateenast sai Sparta sõltlane ning algas Sparta ülemvõimu ajajärk. Esile kerkis lõpuks Teeba mis võitis pärsiat ja ka Ateena sai taas jalule.
Ajajärgu lõpp tuli kodusõja tagajärjel kus Makedoonia vallutas Ateena ja Philippos lasi end kuulutada kõigi hellenite juhiks.
Struktuur
Enamik olid talupojad. Tuldi toime kas iseseisvalt või võeti laenu ja võidi sattuda rentnikustaatusesse. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised kellel olid peamiselt väikesed töökojad kus hankisid nad elatist enda ja pereliikmete tööga, rikkama ühiskonna moodustasid aristokraadid , suured põllumaade omanikud ja orjapidaja .
Riik ja ühiskond.
Polis – tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike.sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Asus kas orus või mägede vahel.
Rahvakoosolek – riigi kõrgeim võimu organ kus osalesid kõik kodanikud.
Aristokraatia - kui riiki juhtisid rikkad ja suursugused kodanikud
Demokraatia – rahvavõim st enamuse võim
Kodanik – mees, vaba põliselanik
Türann – isehakanud valitseja
Faalaks – kreeka tüüpiline lahingurivi, mis paigutati üksteise seljataha pikkadesse ridadesse
Eluolu ja perekond
Majad olid kivivundamendile rajatud tellistest ehitised. Kanti üle keha heidetud riidetükke. Söödi palju puu ja köögivilju, küüslauku ja kala, juustu. joodi kitse ja lehmapiima. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraadid püüdsid olla üksteisest paremad-konkurentsivaim, püüdes trumbata üksteist üle luksuse ja rikkusega. Kreeklased sportisid alasti. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi. Tihti polnud mees ja naine enne abiellumist näinudki ka abielu ajal ei pruukunud nad tihti kokku puutuda. Mees oli majas peremees ja naine tema eestkostealune.
Usk
Jumalate elupaik oli Olümpose mäel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, äikse- ja peajumal Zeus . Abikaasaks oli õde Hera , kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma võimsa kolmhargiga torme ja maavätinaid tekitav merejumal . Teine vend oli allilma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde oli kuldne Demester kes oli vilja ja musta mulla jumalanna. Ares oli sõjajuma ja jumalate sepp . Tulejumal oli Hephaistos . Sõjajumallannat Athenat austati kui ka tarkusejumalannat. Kuldjuukseline Apollon oli valguse, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning inimestele tuleviku kuulutaja. Jahijumalanna Artemis oli osav vibukütt ja eriti metsloomade kaitsja. Hermes oli tiivuliste sandaalide ja kübaraga teekäijate kairsja. Ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna Aphroditel oli palju armuafääre. Viinamarjakasvatuse, veini ja sigivusjumal oli Dionysos .
Tüüpiline pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Surma peeti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu. Kombeks oli panna kadunukesele münt kaasa.
Kiri ja teater
Kreeka tähestik alfabeet koosnes 24 märgist. Teatrietendus - draama oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Etendused toimusid päeval vabas õhus, nätlejad ja koorimliikmed olid ainult mehed. Kasutati maske.
Teadus
Pythagoras –pythagorase teoreem
Hippokrates –arsti ees on kõik inimesed võrdsed
Herodotos –hakkas lähema ajaloo sündmusi üles tähendama „Histooria“autor.
Sokrates - filosoof , kes õpetas noori tasuta mõistma voorust
Platon - Sokratese õpilane. Filosoof , kelle tähtsaim on ideede õpetus.
Aristoteles –antiikaja õpetlane, kes asutas oma kool mille nimest tuleneb sõna lütseum