Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka rooma (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • Etruski kunst


    Etruskid elasid Appenniini poolsaare põhja ja keskosas ja nende hiilgeaeg jääb umbes 8-3 saj. e.Kr. Tähtsaimad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel. Isegi Rooma kuulus mõnda aega nende võimu alla. Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asuala vallutamist hävitasid kõik, mis hävitada sai. On säilinud väheseid kirjalikke muistisi, aga neid pole suudetud siiani tõlkida.
    Ainsaks tõsiseltvõetavaks etruskide säilmeks ongi nende hauad , kune neid roomlased ei puutunud. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldivat ümbruskonda, maalides seintele stseene igapäevaelust, pidustustest, tseremooniatest ja muust . Värvidest kasutati kollast, pruuni, punast, rohelist ja helesinist. Kuna jõeorgudes oli ohtralt heakvaliteedilist savi, olid etruskid osavad savikujude voolijad. Väga tuntud on nende sarkofaagide kaasi kaunistavad saviskulptuurid.
    Etruski arhitektuuri on säilinud väga vähe, tuntuim on etruskide elamu, sest selle võtsid roomlased üle. Elamu keskmeks oli aatrium , mille ümber paiknesid sümmeetriliselt ülejäänud ruumid.
  • Kreeka kunst


    2. aastatuhandel e.Kr. tungis Kreeka aladele metsik doorlaste võim, kes laastas maa ja seetõttu jäi kreeka areng paariks aastasajaks seisma.
    Doorlased aga segunesid siinsete rahvastega ja 1. aasta-
    Tuhandel tekib Kreeka alal uudne tsivilatsioon. See jääb kestma esimese sajandini e.Kr. ja sellest saab üks mõjukamaid kultuure maailma ajaloos. Sellest sai eeskuju 18 – 19 saj. p.Kr levinud klassitsismi stiil.
    Arhidektuuris kujuneb välja templitüüp. Olulisemad säilinud rajatised kreeka ajastust on templid mis on tänaseni säilinud. Templid ehitati kõrgele ja suur tähtsus oli nende sammastel. Ta koosneb ühest ruumist, tagaseinas oli pühakuju.
    Kõige kuulsam tempel asub Ateenas akropolil mis ehitati välja Ateena õitsenguajal 5 – 4 saj. e.Kr. Panthenon -i tempel on pühendatud jumalanna Athenale . Seal asub ka jumalanna 12 m kõrgune kuju, mis on kaetud elevandiluudega, silmad on vääriskividest. Kokku on akropolil 6 templit. Kõige võimsam tempel asub akropoli lähedal ateenas, see ehitati Zeusi auks.
    Hakati ehitama ka amfiteatrid, mis mahutasid ligi 1000 inimest. See oli kaare kujuline, istmete vastas oli kõrge ja väike lava, lava ees oli orkestra . Jõukamatele kreeklastele ehitati hauakambreid (mausaleume).
    Kreeklaste eesmärk oli saavutada harmoonia e. Kooskõla ja tasakaal. Kõike harmoonilist peeti ilusaks. Arhidektuuris saavutati harmoonia vertikaalsete ja horisontaalsete tasakaalustumisega.
    Kreeka võimas ajastu jaguneb 4 ajastusse.
  • Homerose ajastu 11 - 8 saj. e.Kr – olid sik-sak nurgad, levind olid geomeetrilised kujundid .
  • Arhailine periood 7 - 6 saj. e.Kr – sellest ajast on säilinud esimesed algelised templid ja linnade kindlused.
  • Klassikaline ajajärk 5 - 4 saj. e.Kr – levis joonia stiil, nii skulptuuri kui kogu Kreeka õitsenguaeg.
  • Hellenistlik ajastu 3 saj. e.Kr – 1 saj. p.Kr – Makedoonia ja Aleksandri valitsusaeg . Seda ajastut kujutabtundeküllane laad, emotsioonide ja vägivalla kujutamine. Keskus nihkub Ateenast Aleksandriasse.
    Amfiteater akropolil
    Zeusi tempel Ateenas
    Akropol , Ateena

    3. Rooma kunst


    6. sajandil e.Kr tekib Rooma seitsmele künkale roomlaste riik. Juhi romuluse nimest tuletataksegi nimi Rooma. Algselt kujuneb välja vabariik, kus on suur tähtsus vabadel kodanikel. Riik laieneb sõdadega ja haarab enda alla pea kogu Apenniini poolsaare.
    2. – 1. saj. e.Kr saabub vabariikliku korra krahh ja võimule pääsevad ainuvalitsejad. 1. keisriks saab Caesar . Algab keisrite ja pidevate sõdade ajastu. Väikesest rooma riigist saab 1.saj. p.Kr võimas Rooma impeerium . Tekkis riik mille sisemereks sai vahemeri .
    Roomlased olid läbi aegade pidevas kontaktis Kreeka kultuuriga , sest Apenniini poolsaarel asusid ammusest ajast väiksed Kreeka linnriigid . Roomlased olid märksa madalamal arengu tasemel ja nad imetlesid Kreeka kultuuri. Roomlased kopeerisid ja jäljendasid Kreeka kunsti. Kuid Kreeka Ja Rooma kunsti vahel on märgata erinevusi. Roomlaste kunst on otstarbekam ja ratsionaalsem. Tehakse palju tehnilisi uuendusi , eriti arhitektuuris. Võeti kasutusele uued ehituselemendid. Arkaade läks vaja sildade, veejuhtmete ja aedade ehitamiseks. Kreeklastelt võeti üle kõik samba tüübid. Individuaalne omapära muutub tähtsamaks. Roomlased pidasid kõige tähtsamaks sõjamehe ja ametniku tööd. Ja nii juhtuski, et teadus ja kunstiga tegelemine Roomas jäi enamasti kreeklaste õlale.
    Kõige kuulsam ehitis on Colosseum , Rooma „ tsirkus “ kladiaatorite ja pidustuste jaoks.
    Kõigi jumalate auks ehitati Rooma Pantheon , kus kasutati kuppellage. Esimest korda sai hoome sisemus tähtsamaks kui välimus.
    Colosseum Roomas
    Pantheon Roomas
  • Kreeka rooma #1 Kreeka rooma #2 Kreeka rooma #3 Kreeka rooma #4 Kreeka rooma #5
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 131 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tanel_S Õppematerjali autor
    Kokkuvõte ja pildid

    Sarnased õppematerjalid

    Egeuse-Vanakreeka-Etruskide-Rooma kunst
    14
    docx

    Egeuse, Vanakreeka, Etruskide, Rooma kunst

    Vanakreeka kunst 1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana- Kreekas? Oluliseks uuenduseks oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel. 2. Millisteks perioodideks jagatakse vanakreeka kunst? Lisa aastaarvud. Milliseid olulisi sündmusi need aastaarvud tähistavad? 1.Arhailine e. vana aeg 600-480e.Kr 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323e.Kr 3.Hiline e. Hellenistlik aeg 323e.Kr-30p.Kr 1.Ateena demokraatia kujunemine.Pärsia alistab kreeka linnriigid Väike-Aasias.Ateenlaste võit pärslaste üle Marathoni lahingus. 2.Termopüülide kangelaslik kaitsmine Sparta kuninga juhtimisel.Pärsia laevastiku purustamine Salamise all. Joonia kreeka linnriikide vabanemine.Polopennesose sõda.Kreeklased võtavad kasutusele ammud ja viskemasinad.Makedoonia valitseja Philippos 2. Alistab Kreeka. 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri kolm stiili? Mille järgi neid nii nimetati? 1.Dooria-madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu - Rooma-Egiptus-Kreeka
    8
    docx

    Kunstiajalugu - Rooma, Egiptus, Kreeka

    · Seisvas ­ vasak jalg ees, käed all rusikas, emotsioonid puuduvad · Istuv ­ jalad kõrvuti, käed põlvedel mõnikord 1 käsi rinnal · Tavainimesi kujutati töötegemis poosis · Proportisioonis kujud Egeuse kultuur puudub :D(pole töös) Kreeka kultuur 1. Arhailine ajajärk 7-6 saj e.Kr 2. Klassikaline ajajärk 5-4 saj e.Kr 3. Hellenismi ajajärk 330-146 a. e.Kr · Muistne Kreeka polnud ühtne riik, koosnes linnriikidest e. Polistest · Polise keskus ­ pealinn(koosnes alllinnast ja ülalinnast e.) · Alllinnas ­ elumajad, käsitöö kojad , agoraa e. Turuplats · Künkal asus kindlustatud ülalinn, kuhu püstitati templeid ja mindi sõja ajal varjule · Tänavad olid ristuvad ja nendega oli linn jagatud kvartaliteks · Jumala austamisega kaasnesid ronkäigud, pidustused, atleetide, poeetide ja muusikute võistlused

    Ajalugu
    Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst
    12
    rtf

    Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst

    massiivsed ja monumentaalsed, vaaraode omad olid eiti suured ja monumentaalsed, maaliti ka, kuid rohkem tehti kivist, maalitud portree peideti surnukeha sidemete vahele; · Osirise silm juhib tähelepanelikkusele. 17.01.2008 · Sfinks ­ inimese pea ja lõvikehaga skulptuur, suurim ja vanim Giza püramiidide juures valvamas, 20 meetrit kõrge; Egeuse kultuur · Kaitse ehitise polnud vaja, sest meri kaitses; · Kõik Kreeka legendid on saanud alguse Kreeta saarelt; · Kui 6.saj. eKr. jõuab mandrile, siis nimetatakse Mükeene kultuuriks; · Ajajärgud: o Varane 3000-2000 eKr. o Keskmine 2000-1600 eKr. o Hiline 1600-1100 eKr. · Mälestused sellest kultuurist säilisid Kreeka müütides ja legendides; · Umbes 2000 eKr. hakati ehitama losse sõjalistele juhtidele, kõige

    Kunstiajalugu
    Kunstiajaloo I kursus
    14
    doc

    Kunstiajaloo I kursus

    sambad. Need polnud ainult lagede teostamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadlikke sissekäike, nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. 4) Knossose paleega on seotud mitmed Kreeka mütoloogia kangelased, kelle nimed ja teod on saanud üldmõisteteks. Kes olid ja mille poolest on tuntud * Minos ­Kreeta kuningas, kes olevat olnud peajumal Zeusi ja sureliku naise Europe poeg. Minose järgi on ka kunstiajaloolased nimetanud Kreeta saarte kunsti minoiliseks kunstiks. * Minotauros -sõnnipäine koletis, kes oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg, kelle heaolust sõltus terve riigi saatus. Tema auks ehitati Knossose palee.

    Kunstiajalugu
    Mahukas konspekt
    24
    doc

    Mahukas konspekt

    Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le. Egeuse kunst ehk Kreeta ­ Mükeene kunst Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur. Kreetalased olid avameresõitjad, mitte nagu egiptlased, kes sõitsid ainult mööda jõge. Selles kultuuris on tähtsad vaasid. Kunstiajajärgud: 1. varane ajajärk 3000 ­ 2000 e.m.a. 2. keskmine ajajärk 2000 ­ 1600 e.m.a. 3. hiline ajajärk 1600 ­ 1100 e.m.a. Neile pole võrdseid, nad olid väga heas olukorras. Umbes 2000 a. e.m.a ehitati põhiliselt losse

    Kunst
    Vana rooma kunst
    17
    docx

    Vana rooma kunst

    VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu
    5
    doc

    Kunstiajalugu

    Tema originaalkuju (büst) asub Saksamaal.Tema muumiat ei ole leitud. 11.Egiptuse helleniseerumine-kreeka päritoluga Ptolemaioste dünastia lisas egiptuse kunsti palju kreekalikku.Muutus kreekapäraseks. 12.Kleopatra-kreeka päritoluga viimanePtolemaioste dünastiast Egiptuse kuninganna, oli seotud Julius Caesar ja väjuht Antoniusega, tark ja haritud, ei olevat olnud kaunitar. Kreeta-Mükeene kunst. 1.Teisiti nimetatakse ­Minose ehk minoiliseks kultuuriks kreeka mütoloogias Kreetat valitsenud kuningas Minose järgi, kes olevat peajumal Zeusi poeg. 3. nimetus Egeuse kultuur. 2.Minotaurus-sõnni pea ja inimese kehaga koletis, Minos laskis rajada labürindi tema jaoks. Igal aastal toiduks 7 noormeest ja 7 neidu. 3.Knossose palee-sajad ruumid, vannitoad veetorustikega ja vesiklosetid. 4.Kreetalaste seinamaalid ­ kujutati peamiselt inimesi, rõõmsalt värvikad, ühele seinamaalinaisele on tänapäeval antud hüüdnimi ,,Pariisitar". 5

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu-Kreeka ja Rooma
    5
    docx

    Kunstiajalugu: Kreeka ja Rooma

    Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga

    Kunstiajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    onujaar profiilipilt
    onujaar: norm
    21:30 10-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun