Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst ja arhitektuur (0)

1. Vanakreeka kunst
Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa – krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks – baas, tüves ja kapiteel . Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas .
Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria , joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik . Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem , kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid .
2. Kreeka ehitusmälestised
Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. ( Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud – karüatiidid.
3. Vanakreeka skulptuur
Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud –kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised . 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks ( Skopas , Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst )
4. Vanakreeka maalikunst
Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt , punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles . Teine oli Philoxenos.
5. Hellenistlik kunst
4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise – Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu – komposiitkapiteel . Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid , saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar , Samothrake Nike, Milose Venus , Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg.
6. Rooma arhitektuuri süsteem
Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve – silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon . Ehitati teid, sildasid, amfiteatreid, terme, . Vaatemängude jaoks olid areenid – Roomas oli Colosseum . Võitude jaoks püstitati triumfikaari.
7. Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalskulptuur
Keisrivõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suur muutus. Ehitised muutusid toretsevateks. Uhkeim foorum (sümmeetrilise ülesehitusega) oli Trajanuse. T. sammas sisaldas ta urni. Basiilika oli ehitustüüp, mida roomlased kasutasid erinevate avalike ehitiste juures. Rooma reljeef oli realistlik ja täpne (Augustuse Rahu altar). Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks (Marcus Aureliuse ratsamonument). Hoonetest on säilinud vaid väike vabariigiaegne Fortuna Virilise tempel ning Panteon, üks täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas. Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. Ka müürid on säilinud.
8. Rooma skulptuur ja maalikunst
Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Hiljem said kivisse tahutud riigile teeneid osutanud inimesed. Keisrite porteede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Võrreldes Kreekaga on need isikupärased ja hingelised. Kopeeriti kreeka kunsti. Maalikunst on vähe säilinud. Allikas on Vesuuvi tuha alla mattunud linnad. Iseloomulikud olid silmapetted ja loodus. Temaatika oli mitmekesine . Roomas levis ka tahvlimaalikunst.