Aristoteles (0)

Aristoteles
384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis
Kreeklane
Tema isa oli arst, lausa nii kuulus, et Makedoonia kuningas Amyntos 3. Kutsus ta oma õukonda, pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse.
18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks.
Pärast Platoni surma (347 eKr) lahkus Aristoteles koolist, ning hakkas ringi rändama. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia -sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion. Kooli hakati nimetama ka peripateetikute kooliks: Aristotelesel olevat olnud kombeks arutada õpilastega filosoofiat gümnaasiumit ümbritsevates sammaskäikudes (peripatos) edasi-tagasi jalutades (peripateō).
 Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast , öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
Teaduste (teadmiste) klassifikatsioon

Teoreetilised teadused - filosoofia, matemaatika , füüsika

Praktilised teadused- eetika , poliitika

Loomingulised teadused- kunst , käsitöö
Metafüüsika
Kõige väärtuslikum on filosoofia, täpsemalt esimene filosoofia (metafüüsika), mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teine filosoofia on matemaatika ja füüsika
Mateeria ning olemus
Aristotelese õpetuse järgi saab iga asja puhul mõtteliselt eristada tema mateeriat ja olemust/vormi.
Ehk laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud, selleks peab see puiduhulk realiseerima laua vormi.
Võimalikkus ja tegelikkus
Aristotelese õpetuse järgi on vorm mateerias juba olemas võimalikkusena . Nii on vasekamakas skulptuur võimalikkusena. Seega eritstab Aristoteles kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Tegelikkuseks võib saada ianult see, mis on võimalikkusena juba olemas. Tekkimine on järelikult üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Kõik tekib niisiis olemasolevvast, võimalikkusena olemasolevast.
Puidus on võimalikkusena olemas juba laua vormning tänu sellele saabki puidust valmistada laua. Samas on aga puidus võimalikkusena olemas veel teisedki vormid, nagu tooli ,kapi, riiuli jne oma. Kui me valmistame puidust laua, siis see tähendab, et me realiseerime selles mateerias laua vormi.
Mateeria ning olemuse erinevad tasemed
Kõik materiaalsed asjad moodustavad nelja algelemendi omavahelisel ühinemisel. Neljale algelemendile on mateeriaks esimene mateeria, mis ei ole enam tegelikkus, vaid ainult võimalikkus, mis võib omandada vormi. Nii et küige all on esimene mateeria. Aga mis on kõige üleval, Kas on olemas miski, mis ei saa enam mitte millegi mateeriaks olla.. Selleks on Aristotelese arvates kõrgeim vorm ehk vormide vorm ehk jumal.
Asjade neli põhjust
Et ära seletada, miks asjad on sellised, nagu nad on, tuleb leida nende põhjused.

Seda, millest asi on (vask on skulptuuri põhjus)

Vormi või algkuju, st asja olemust, mida väljendab difinitsioon

Seda, millest liikumine alguse sai

Eesmärki, st mille jaoks ( jalutamise eesmärk tervis)
Maja olemasolu põhjused

Materjaalne põhjus- ehitusmaterjal

Formaalne põhjus- maja kavand

Tegevpõhjus- ehitusmeistri töö

Sihtpõhjus- soov ulualla saada
Juhus ja paratamatus
Paratamatu on see, mis ei saa olla teisiti. Juhuslikuks nimetatakse seda, mis ei ole paratamatu ega iseloomusta enamikul juhtudel midagi.
Mis on liikumine?
Liikumisena mõistis Aristoteles igasugust muutumist üldse. Tema arvates on võimalik eristada nelja sorti liikumist.

Suurenemine-vähenemine

Kvalitatiivne muutumine ( muundumine )

Tekkimine ja hävimine

Ruumiline ümberpaiknemine