Vabadussõda - rinded, pöördemomendid ja sõja tähtsus (1)

Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon )
15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused.
18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson . Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner
22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse)
5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse.
12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp
16 detsember eesti mereväe ülemjuhatajaks nim johann pitka( lahkub 28 nov 1919)
19 dets langeb valga
21 dets tartu
24 dets tapa
soomest saabuvaid vabatahtlike juhib martin ekström neist moodustatakse „põhja poegade rügement“ mida asub juhtima hans kalm
20 dets luukase kalevlaste malev( spordiklubi kalev liikmetest)
23 dets määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks johann laidoner kes kutsub staabiülemaks polkovnik jaan sootsi.
Viktor puskar- juhib lõuna eesti vägesid.
Luuakse kuperjaanovi partisanide pataljon ( aastavahetuse kandis )
2-5 jaanuari 1919 lahingud toovad murrangu kogu sõjas
7 jaanuar eesti sõjavägi alustab pealetungi viru rindel suur osa soomusrongidel millede üldjuht on karl parts
9 jan vabastatakse tapa
14 jaanuar tartu
18 jaanuar narva
31 jaanuar pajulahing millest võtavad osa kuperjaanovi partisanid ja soome vabatahtlikud. Kuperjaanv saab surmavalt haavata sureb 2 veebruaril.
1 veb vabastatakse valga ja võru
4 veb vabastatakse petseri ja rinne kindlustatakse
märtsist maini toimub sõjategevus 3 erineval rindel põhiliselt. Petrogradi pihkva ja põhja läti ( luuakse 3.diviis mida juhib ernst põder)
5 juunil 1919 j6utakse daugavani sellel ajal on eesti sõjavägi suurim
asutava kogu esimeheks valitakse august rei. Esimesteks rahatähtedeks on eesti mark millest esimesed trükitakse helsingis
22 mai sakslased hõivavad riia.
Landesveeri sõda ehk Landeswehr 'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Saksa vägede juhiks on von der goltz .
6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu.
10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.
19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbaži lähedal.
22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile.
23 . juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana.
31 dets 1919 eesti rahudelegatsiooni juht j. Poska ja vene poolelt adolf joffe kirjutavad alla vaherahulepingule. See nägi ette et sõjategevus lõpetatakse 3 jaan 1920.
2 veebruar 1920 kell 00:45 kirjutatakse tartus eesti ja vene rahuleping . Eestipoolt kirj alla poska ants piip , püümann. J Selgmaa ja Soots vene poolelt Joffe ja Gukowski. Rahuleping sisaldab 20 artiklit +lisad
vabadussõja tähtsus:
1)edukas sõda andis riikliku tunnustuse ja usalduse teiste riikide poolt
2)eestlased olid esimesed kes peatasid enamlaste pealetungi lääne suunas
3)vabadussõda mõjutas paljude riikide käiku ja ajalugu
4)võit sisendas usku tulevikku
5)saadi palju kasulikke sõjakogemusi
6)sõda näitas et väikerahvad suudavad võita suurt ja ülekaalukat rahvust, kui olemas on üksmeelsus
Võidupõhjused:
1)1MS oli nõrgestanud venemaad ja saksamaad
2)paljude riikide abi
3)kõigile selge ja soovitav eesmärk viis rahva võiduni
4)rahva ühised jõupingutused
5)valitsuse hea tegelemine
6)sõjaväejuhtide oskuslik tegutsemine ja sõdurite rahvuslik meel
Tarturahu tingimused:
1)venemaa tunnistab eestit kui iseseisvat ja sõltumatut riiki
2)eestile ei laiene mingid kohustused seoses venemaaga
3)venemaa annab eestile 15miljonit rubla kullas, annab tagasi eesti riigile kuulunud varad , ka TÜ omad
4)eestile lähevad narva tagused alad ja petserimaa
5) vahetatakse sõjavange
6)lubatakse naasta eestlastel koju, sama ka venelastega