I maailmasõda (0)

Inimeste eluolu XX saj alguses
Senine seisuslik agraarühiskond lagunes. Toimus väga kiire linnastumine , mis tõi omakorda kaasa slummistumise, teravad keskonna-ja hügienniprobleemid. Inimesed eemaldusid oma kodukohast, tekkis massikultuur . See kõik aitas kaasa tööstuse kiirele arenemisele- arstiabi ja haridus muutusid madalamale klassile kättesaadavamaks, tehnika arenes kiiresti, töölisklassi ehk palgatööliste arv kasvad hüppeliselt koos tehaste loomisega .
Tööliste elu oli raske, 10-12 h tööpäevad, 6-7 päeva nädalas. Majandusliku kitsikuse ja rahvusliku tagakiusamise eest üritati põgeneda Põhja-Ameerikasse. USA rahvaarv kasvas mõnel aastal rohkem kui mln võrra. Ei olnud veel demokraatlik ajastu, tekkisid erinevad poliitilsed rühmitused, võideldi peamiselt naiste valimisõiguse eest. Tekkinud ametiühingud võitlesid lühemate tööpäevade jms eest. Sotsialistid tahtid sotsialistlikku ühiskonnakorraldust kehtestada läbi reformide, kommunistid läbi revolutsiooni.
Imperialism
Imperialismi ajastul võimutsesid maailma suurriigid , kes soovisid omale võimalikult aplju koloooniaid luua. XIX saj lõpp kuni XX saj algus. Impeerium (tugev võim+territoorium, ka kolooniad ). SB (põhiseaduslik monarhia ) , USA, Prantsusmaa (vabariiklik kord), Saksamaa, Venemaa, Jaapan ( keisririik ) , Itaalia ( kuningriik ), Austria-Ungari (kaksikmonarhia),.
Monopolide teke- suurettevõte või ettevõtete liit, mis annab turul enamuse ühest toodangust ja seetõttu dikteerib hinna. Kapitali väljavedu ületab sisseveo. Monopolid jaotavad omavahel ära maailmaturud. Suurriigid jaotavad kolooniad ära.
I ms. Millal? Põhjused? Ajend?
28.07.1914---11.11.1918. A-U kuulutab Serbiale sõja---Saksamaa alistub Prantsusmaale.
Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass -Lotringi kuuluvuse pärast. Saksamaa ja SB võitlus riidlirolli pärast maailmas. Vastuolud Balkanil (Venemaa vs A-U) A-U tahab ka Sloveeniat. Natsionalism. Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane. Kolooniate ümberjagamine.
A-U asevalitseja atendaadiga tapmine 28.06.1914. 28. jul a-u serbiale, 1. aug saksamaa-venemaa, 3. saksamaa-prantsusmaa, 4. sb-saksamaa, 5. saksa väed belgiasse, 6. a-u-venemaa
Ühel pool 1907 aastal loodud Antant (SB, Prantsusmaa, Venemaa). Teisel pool 1882 Keskriigid ehk Kolmikliit (Saksamaa, A-U, Itaalia). Itaalia läks 1915 üle Antanti poolele.
Venemaa tahtis massiga Saksamaad, SB tahtis ainult rahastada, Prantsusmaa ehitas kaitse Saksa piirile ja ei arvestanud et Saksa läbi Blegia tuleb, Saksa lendas läbi Belgia Prantsusmaale enne kui Venemaa seda teeb.
Tähtsaimad lahingud
Marne’i lahing (sept 1914)- Sakslased ründavad Pariisi, kuid nende sõjaplaan ei toimi, algab kaevikusõda.
Ypres ’i lahing (märts 1915)- Sakslased kasutasid esimest korda gaasi
Verdumi lahing (1916-10 kuud)- Kaevikusõda, mõttetu passimine, peaaegu mln langenut
Jüüti lahing (nov 1916)- Saksa vs SB. Sõja ainus suur merelahing . Mõlemad kuulutavad enda võidu.
Somme’i lahing (1916)- Võeti tankid kasutusele
Cambrai lahing (1917)- Esimene moodsa sõja lahing. Nii SB kui Saksa kasutasid tanke.
Uuendused sõjapidamises
Tankid, gaas , allveerelvad, kaevikusõda, lennukid, miinipildujad.
I ms tulemused ja tagajärjed
Euroopa impeeriumid (Vene, A-U, Türgi, Saksa) kadusid, tekkisid uued demokraatlikud riigid (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia .
Suured sõjakahjud (Miljonid hukkunud, purustatud infrastruktuur, nn kadunud sugupõlv, USA võttis juhtpositsiooni, Demokraatia levik). Eurooplaste maailm oli peapeale pööratud.
1917 Venemaa
Veebruarirevolutsiooni peamisteks põhjusteks olid Vene armee edutu tegevus sõjasrindel ja I ms põhjustatud majandusraskused. Keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele, mille eesotsas oli Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski . Alguses ei teinud Ajutine Valitsus midagi, isegi ei väljunud sõjast. Saksamaa toetas Venemaa äärmusliikumisi nt bolševike. Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu. Ülejäänud maailma suhtes muutus Venemaa kõige demokraatlikumaks riigiks, tegelikkuses see vaid tundus nii. Nõukogud, mida lihtrahvas toetas, ei omanud tegelikult mingit võimu. Poliitiline segadus tugevnes , sõjavägi laostus.
Oktoobrirevolutsioon. 24-26 oktoober. Öösel vastu 26 kasutasid enamlased ära Ajutise Valitsuse jõuetust ja arreteerisid nad. II nõukogude kongressil kehtestati esimene, ainuparteiline Nõukogude valitsus. . Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust Rahvakomissaride nõukoguks. Esimees Vladimir Uljanov -Lenin. Võeti vastu rahudekreet- pandi kõigile sõdivatele rahvastele ette, et alustada rahuläbirääkimisi. Tegelikkuses pidi see olema võimalus enamlastele sõjast väljuda ja Saksamaaga rahu sõlmida. Maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja jagas mõisnikelt ära võetud maad talupoegadele.