50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KristiV
Õppematerjali autor
Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7
REFERAAT Suure Prantsuse revolutsiooni aegne eluolu Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon. (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%
Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning riigivalitsemine muudeti efektiivsemaks. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmeim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Jakobiinid lõid diktatuuri 1793. Aastal kohe peale Marat surma. Jakobiinid kasutasid tema mõrva ära ja
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas)
· Direktoorium oli ebapopulaarne (rahva vilets elu) · Napoleon Bonaparte esiletõus võimuahne noor kindral (surus maha rojalistid, korraldas edukaid vallutussõdu, määrati Pariisi garnisoni ülemaks) · Riigipööre 9. nov 1799 Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone ja saatsid laiali Direktooriumi. · Võim läks 3-le konsulile, neist tähtsaim Napoleon. Prantsusmaa revolutsioon ja kirik 1. Vaimulik seisus (vähemalt 0,5 % elanikkonnast) - privilegeeritud a) Mustad vaimulike seisus kitsamas mõttes munkade ja nunnadena eralduti ilmalikust elust. b) Valged koguduse vaimulikud ja kõrgvaimulikud, nt piiskopid. 2. Religiooni probleem a) (Vastuhakk) kiriku kümnise kaotamine. b) Võõrandati kirikuvara, põhiosa kirikumaa anti müügile, põhiostjaks kodanlus. Algul tasuti osa hinnast.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa
ilmnesid eriti teravalr riikidevahelised vastuolud: 1) Lääne-Euroopa (kaubanduslikud ning koliniaalhuvid) ja osalesid Hispaania, Inglismaa ning Prantsusmaa; 2) Läänemeri ( heitlus ülemvõimu pärast) põhilisedTaani ja Rootsi 3) Kagu-Euroopa (võitlus Türgi ohu vastu) Sõjad 17. Sajandil. 17. Saj suurim üleeuroopaline heitlus oli Kolmekümneaastane sõda. Peaprobleemiks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt ülemvõimu eest Euroopas. Põhivastased olid Rooma keisririik ja Prantsuse kuningriik.1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahuga kaotas Saksa-Rooma keiser reaalse võimu Saksa riikide üle. Euroopa suurriigiks tõusis Rootsi. Rahvusvahelised suhted 18. Saj. 18. Saj algas Euroopas kahe suure sõjaga. Esimene oli Põhjasõda(1700-1721), milles Rootsi sõdis Venemaa, Saksi-Poola ja Taani. Uusikaupunki rahu jättis vallutatud alad Venemaale. Hispaania pärilussõda (1701-1714) olid põhivastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Sõja käigus omandas
II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid