Eesti esimene vabariik 1920-1939 – omariikluse rõõmud ja mured (2)

5 VÄGA HEA

Eesti Vabariik 1920-1939 – omariikluse rõõmud ja mured
Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid.
Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks liiga kallis. Tervet toodetavat kaupa ei olnud võimalik ka ainult Eesti turul maha müüa, sest Eestis oli selleks liiga vähe elanikke. Lisaks sellele raskendas kohalikul turul müümist fakt, et oli palju ühesuguseid kaupu tootvaid firmasid ning kellegil ei olnud vaja omale koju viite ühesugust eset osta. Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud üritasid ellu jääda spetsialiseerudes ümber siseturu vajaduste rahuldamiseks. Hakati tootma palju põlltööriistu, küttseadmeid, telliseid , aknaklaasi jne. Tööstuse areng jäi siiski küllaltki madalaks ning mitmed ettevõtted tuli sulgeda või töötasid nad ainult poole võimsusega.
Üheks positiivseks asjaoluks omariikluses võib kindlasti välja tuua selle, et eestlastel oli võimalik oma riigis ise majandada, võtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile võimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist ) olid meil isegi Maapäev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see päris sama. Nüüd, pärast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul ) võimalik välja töödata Eesti enda Põhiseadus. Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes oma võimu läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse. Lisaks kehtestati põhiseadusega laialdased kodanikuõigused (näiteks olid kodanikud seaduse ees täielikult võrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev põhiseadus andis lõpuks ometi Eesti rahvale täielikud õigused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning võimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli.
Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis üleüldine sisepoliitiline tasakaal. Kahekümnendate aastate alguse suurimaks probleemiks oligi Eesti isesesvuse vastane tegevus kolme erineva grupi poolt: 1) Vene emigrantide, kes soovisid Vene impeeriumi taastamist ; 2) baltisakslaste, kes soovisid tagasi saada oma kunagist võimu ning 3) kommunistide, keda toetasid Komitern ja Nõukogude Liidu valitsus. Kommunistid kujutasid endast Eestile kõige suuremat ohtu. Kommunistid (Eesti Kommunistlik Partei = EKP) järgisid Moskvas koostatud plaani, mille alusel oleks tulnud Eesti valitsus kukutada ning liita Eesti Nõukogude Liitu. EKP üritas ka 1924. Aastal EW valitsust kukutada, kuid kuna töölisrahvas ning sõdurid putšiga kaasa ei läinud, vaid jäid oma valitsusele truuks kukkus kommunistide katse läbi.
Lisaks kommunistidele oli Eesti veel teisigi sisepoliitilisi probleeme. Eestis, noores vabariigis, oli väga palju väga väikseid erakondi ning ükski neist ei olnud võimeline looma tugevat, pikaajalist valitust. Koalitsioonivalitsustus koosnes tihti 4-5 parteist, kelle vaated teineteisest suuresti erinesid . Koalitsioonileppe sõlmimisel jõuti küll ajutisele kokkuleppele, kuid kui oldi juba mõnda aega valitsuses olnud, üritas iga partei oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Tänu valitsuste pidevale vahetumisele muutusid kodanikud demokraatias kahtlema. Kõheldi, kas demokraatia just see õige valitsusvorm on ning kaotati teatavalt määral usk ja lootus, mis puudutas poliitikat.
Lisaks sisepoliitilistele probleemidele suurendas eestlaste rahulolematust veel ülemaailme majanduskriis , mis ka Eesti majandust tugevalt mõjutas. Esiteks kaotas Eesti välismaa näol suure osa oma turust

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 53 allalaadimist

Eesti esimene vabariik 1920-1939 – omariikluse rõõmud ja mured #1

Eesti esimene vabariik 1920-1939 – omariikluse rõõmud ja mured #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maris74 Õppematerjali autor

Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid.
Antud essee lahkab omariiklusega kaasnenud muresid ja rõõme.

eesti esimene vabariik 1920 eesti vabariik maapäev asutav kogu

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti Vabariik 1920

Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust.

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse.

Maailmasõjad

docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majanduspoliitika NEP.

Ajalugu

docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Ajalugu

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Eesti uusima aja ajalugu

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust

20. sajandi euroopa ajalugu

docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. · Antandi kolmas osapool Inglismaa. Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks · Inglismaa ammuse liitlase Jaapani peamiseks huviks oli Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmine Aasias. USA tulek maailmapoliitikasse · Ameerika esimene märk imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898.aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. · Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude

Ajalugu

Rohkem sarnaseid