ESIMENE EESTI RIIK (0)

ESIMENE EESTI RIIK
I MS ja Eesti (Eesti alad olid Venemaa koosseisus , Antanti liige)
1) Eestist võeti nekrutiks üle 100 00 mehe
2) Meeste töökohad asendati naiste tööjõuga
3) Maal jäid paljud põllud sööti tööjõupuuduse tõttu
4) Toiduainete puudus
5) Inflatsioon
6) Sõdurite paigutamine garnisondides
7) Raudteetrantsport häiritud
8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918
9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine
1917

• Sõjatüdimus ja väsimus (I MS)
  
• Majanduslik mahajäämus
  
• Tsaar Nikolai II isik
  
• Vähemusrahvuste rõhumine
  
• Haridus- ja kultuuritase madal
  

I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim
II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ’’Vähemusravuste enesemääramise õigusest’’
1916 aastal hakati Eestis rääkima autonoomiast(mittetäielik iseseisvus )
1917 Märts, Eesti reformid 1917 Oktoober, Kommunistide reformid
- Eestimaa ja Liivimaa kubermang ühendati - Kehtestavad diktatuuri, range tsensuur
- Kubermangu etteotsa sai eestlane, Poska - Vene keel asjaajamiskeeleks
- Moodustati maanõukogu ja maavalitsus - Püüdsid luua punaarmee väeosi
- Eesti keel kehtestati asjaajamiskeeleks - Natsioliseerivad panku
- Hakati looma rahvusväeosi
Variandid Eesti tuleviku kohta:
1) Enamlased- nägid Eestit Nõukogude Venemaa osana
2) Rahvuslased - Esialgne autonoomia asendus peagi täieliku iseseisvusega 1918.a.
3) Baltisakslased - Kavandasid Eestist ja Lätist ühtse Balti Hertsogiriigi loomist
4) Antandi riigid- Nägid Eestit demokraatliku Tsaari-Venemaa osana
Veel kõneldi Balti-Skandiast, Eesti-Soome unioonist
Päästekommitee tegevus

• Moodustati 19. veebruar 1918.a. Sinna kuulusid K.Päts, J.Vilmsi ja K. Konik . Selleks ajaks oli Saksa väed jõudnud Lääne-Eestisse ja kommunistid olid taganemas Petrogradi.
  
• 21. veebruar valmis iseseisvusmanifest, mille teksti koostasid J. Kukk ja E. Peterson .
  
• 23. Veebruar loeti iseseisvusmanifest ette Pärnus Endla teatri rõdul
  
• 24. veebruar loeti see ette Tallinnas Riigipanga hoone juures, samas moodustati ka EV ajutine valitus , mille peaks sai K. Päts
  

Bresti -litovski rahu

• 3. Märtsil 1918. a.a sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping , millega Venemaa astus sõjast välja ja andis balti riigid Soome, Poola, Ukraina ja Saksamaa kontrolli alla.
  
• Juba 25. veebruaril marssisid saksa väed Tallinna ja sellega oli Eesti iseseisvus ajutiselt katkenud.
  
• Eestis algas saksa okupatsioon, mis kestis 11. novembrini 1918.
  
• Eesti omariiklus jõudis kesta nüüd vaid novembri lõpuni 1918.a. kui algas enamlaste pealetung .
  

Soodustasid isesseisvust

1917. aasta revolutsioon Venemaal

I Maailmasõda

Bresti rahu 1918.a.

Eestlaste operatiivne tegevus

Rahvuslaste liikumine
Rajamine
Sisepoliitika
- 15.06.1920 – võttis asutav kogu vastu 1. põhiseaduse, mille järgi EV oli demokraatlik riik, kus võim kuulus rahvale, kes teostas oma võimu valimiste või rahvahääletuse kaudu.
- Seadusandlik võim kuulus riigikogule, mis oli ühekojaline ja koosnes 100-st liikmest.
- Täidesaatvat võimu juhtis Vabariigi Valitus, mille tegevust juhtis riigivanem , kes ühendas nii peaministri kui presidendi ülesandeid.
- EV-s kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, tähtsaim oli põllumeestekogu
Kodanikuõigused (EV põhiseadus oli üks demokraatlikumaid, kestis 10 aastat)
1)Täielik võrdsus kõikide seaduste ees 3)Kirjavahetuse saladus
2)Isiku- ja korteripuutumatus 4)Südametunnistuse-, usu-, ja sõnavabadus
Majanduselu
* Maareform - riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, ja loodi 3500 asundustalu
* Rahareform- võeti kasutusele margad ja pennid, mis 1928.a. asendati kroonide ja sentidega
* Majandus- orienteeriti ümber Venemaalt Lääne- Euroopale , peamiseks tegevuseks jäi põllumajandus
1. Detsember 1924.a. Mäss
- EKP üritas Moskva korraldusel Tallinnas riigipöörde katset
- Umbes 300 relvastatud võitlussalklast ründas pealinnas tähtsamaid strateegilisi punkte, kuna mässajatel puudus rahvatoetus, suruti mäss mõne tunniga maha
- Sellest ajast alates oli EKP Eestis keelatud ja mitmed kommunistid istusid kuni 1940.a. vangis.
Vabadussõda 1918. November – 1920. Jaanuar
Tagas iseseisvuse, osalesid venelased ja rahvuslased
Töörahva kogunemine november 1918

• Enamlaste katse kehtestada Eesti aladel nõukogude võimu
  

Landerswehri sõda Juuni 1919

• Eesti rahvuslaste ja baltisakslaste vahel (tahtsid moodustada Balti Hertsogiriiki) 23. juuni 1919. Võnnu lahing, mille rahvuslased võitsid