või võtavad vajadusel välja sularaha.Kaartide kasutamine määratakse enamasti ettevõtte juhatuse poolt. Kaartide kasutamise kohta esitatakse raamatupidamisele teostatud maksete kohta kuludokumendid. · Kaardimaksete kohta trükitakse pangast kaardi-maksete aruanne.Selle võrdlemisel konto vv-ga ilmneb vahe (~1,85%), mis pank võtab teenustasuna raha laekumisel. Arvestusvaluuta (1) · Tehingute arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle (kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks). Arvestusvaluutaks tuleb valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta (vt RTJ 1) Arvestusvaluuta (2) Ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta määramisel tuleb eelkõige võtta arvesse järgmisi aspekte (IAS 21.9): Millisest valuutast sõltuvad põhiliselt ettevõtte müügihinnad ja
1.8.2 haigushüvitise arvutamise vajaduse tekke kuud See on kuu, millal töötajal tekib õigus nõuda haigushüvitist. Võetakse aluselt eelneva 6 kuu palgad. 1.9 Mille poolest erinevad tööpäeva- ja kalendripäevapõhine arvestus Kalendripäevapõhine arvestus on see, kui arvestamise ajal loetakse kalendripäevi. Tööpäevapõhine arvestus tööpäevade järgi. 2.0 Millisel juhul, mida kasutada Kalendripäevapõhist arvestust kasutatakse siis, kui sündmus toimub kalendripäevades (ajutine töövõimetus, õppepuhkus või põhipuhkus). Tööpäevapõhist arvestust aga siis, kui sündmus on tööpäevapõhine (näiteks koolituse aja eest, töötamise takistuse korral, puudega lapse lapsepuhkuse andmise korral jne) 2.1 Kuidas hüvitatakse kasutamata põhipuhkust Kasutamata põhipuhkuse rahalise hüvitise arvutamine toimub samamoodi nagu põhipuhkuse tasu arvutamine. Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu
aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. § 26. Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks, katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral. Tööandja on kohustatud pidama ületunnitöö arvestust iga töötaja ja iga ületunnitöö juhu kohta eraldi. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE, TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUSE NING EESTI VABARIIGI TÖÖLEPINGU SEADUSE § 125 MUUTMISE SEADUS Legal act: seadus, number: RT I 2004, 86, 584 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2004, 86, 584 , Entry into force: 01/01/2005; Reference: (MNE(2004)53833) « (11) Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikmele antakse iganädalasi puhkepäevi kohapeal
Ürgaja ühiskonnas polnud hetkemõistes arvepidamist vaja. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile. Esimest korda inimajaloo jooksul ja alles 6.sajandil e.Kr. võeti kreeklaste poolt üldkasutusele rahamündid
otsustamisel, täiustamisel ja kontrollimisel Juhtimisarvestuse süsteem võib luua ettevõttele märkimisväärset lisaväärtust valmistades õigeaegselt ette täpset infot eduks vajalikke toimingute kohta JUHTIMIS- vs FINANTSARVESTUS Juhtimisarvestuse ajalugu I Juhtimisarvestuse ajalugu ulatub tagasi kuni Babüloonia, vana Kreeka ja Rooma aegadesse Prantsuse raamatupidamise suurkuju Jacques Savary (1622-1690) aktsepteeris arvestust kui juhtimise funktsiooni, mistõttu teda võiks pidada ka üheks juhtimisarvestuse alusepanijaks 19. sajandil pidasid Ameerika kudumisvabrikute omanikud suhteliselt detailset kulude arvestust, mis üheltpoolt võimaldas tegelda efektiivsuse parandamisega ja teisalt oli aluseks hinnakujundamisel 1885.a. Henry Metcalf avaldas raamatu:Cost of Manufacturers 20
Protsess, mille kõigus juhid mõjutavad teisi organisatsiooni liikmeid, et organistasiooni strateegia saaks ellu viidud. Formaalse juhtimise kontrolli protsessi etapid: Strateegiline planeerimine – määratakse mis suunas organisatsioon järgmisel perioodil liigub. Selle perioodi ligikaudsed tulud ja kulud. Eelarvestamine – eelarve plaan, mis hõlmab tavaliselt 1 aastat. Elluviimine ja mõõtmine – juhid jälgivad toimuvat ja arvestusvaldkond peab arvestust tegelike sisendite ja väljundite üle. Aruandlus ja hindamine – arvestusinformatsiooni summeerimine, analüüsimine ja edastamine raportite kaudu neile, kes on teadlikud organisatsioonis toimuvast. Aruanded võimaldavad juhtidel võrrelda planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. KULUARVESTUSE OLEMUS Kuluarvestuse definitsioonid: 1) POWERPOINDIST:
3) a.vabastuse loa omanik 4) võlgnik tolliseadustiku mõistes Ajutist a.vabastust kohaldatakse: 1) a.kauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos 2) a.kauba toimetamisel ühest a.laost teise 3) a.laopidaja poolt imporditava a.kauba toimetamisel a.lattu, 4) peremehetu a. kauba a.lattu toimetamisel Aktsiis makstakse: 1) täiskroonides MTA pangakontole 2) maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi 3) pangakontole, mis kuulub MTA-le A.laopidaja on kohustatud: 1) pidama eraldi dok. arvestust a. kauba kohta a.määrade, a.vabastuse ja ajutise a.vabstuse juhtude kaupa 2) pidama laoarvestust nii, et a.kauba liikumist kajastavad dok. vastaksid a.kauba saatedok. 3) tootma ja ladustama a.kaupa a.laos, mille pidamiseks on tal tegevusluba 4) ladustama a.kaupa nii, et see on paigutatud muust kaubast eraldi 5) pakendatud a. kauba rühmitama laos omanike järgi A.kauba saatedokumendid on: 1) dokument, mis tõendab a.maksmist 2) saateleht 3) a.vabastustõend A.maksukohustus tekib: 1) a
Koolikõrvalt töötavad lapsed 2010 ilmus ajakirjas Eesti Naine Ruth Semeriku artikkel kahest 12. klassi tüdrukust, kelle vanemad on jäänud tööta ning tüdrukud peavad käima tööl, et maksta pere toidu- ja muud kulud. Meie riigis on väga palju majanduslikult raskes olukorras olevaid peresid, kes tegelikult elavad alla igasugust "arvestust". Kuidagi saadakse söönud ja midagi otsitakse selga ka, aga elamiseks sellest ainult ei piisa. Kõige rohkem kannatab muidugi töötamise kõrval kool. "Aega pole eriti ja puhata tahaks ka vahel,"tunnistab üks tüdrukutest. Tööl käimine peale kooli on väga kurnav, enda jaoks ei jää üldse aega, eriti veel, kui on tulemas eksamid. Kindlasti on tegemist väga tublide ja tragide tütarlastega, sest mitte just iga 12. klassi tütarlaps ei suudaks ülal pidada 2000- kroonise palga juures oma peret, ning maksta sellest veel makse, samas käia veel koolis. Selline olukord p...
Väheste elu lõppes seal, 5000 meest andis end sakslastele vangi või läks nende poolele. 1941.a. kuulutasid kommunistid Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mehi mobiliseeriti Põhja-Eestist ja nende sünniaastate järgi. Eesti meestel ei olnud suurt võimalust vastu hakata, aga oli siiski neid kes ühinesid metsavendadega. Ebausaldusväärseid hoiti kinni tööpataljonides. Neid koormati füüsiliste töödega. Tehti kõik, et neile kätte maksta. Toit ja arstiabi olid alla igasugust arvestust. Mehed surid haiguste ja suure koormuse tagajärjel. Moskva lõi pärast mobiliseeritute päästmist 8. eesti laskekorpuse, kus oli 90% eestlasi. Pooled neist hukkusid siiski lahingus ning 2000 meest andsid end sakslastele vangi. Saksamaa väejuhatus läks üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikute sooviks oli kättemaksta selle eest, mida nad kogesid NL okupatsiooni ajal. Metsavendade üksused osalesid lahingutes Eesti pinnal, Saksa vägede kooseisus ning hiljem saadeti nad laiali
4. Selle raamatupidamisprogrammi eelised ja puudused Eelised: Müügireskonto tegemisel kanne automatselt kandub panka üle, pole vaja importida nagu PMN-s näiteks. Puudused: kõik riigisüseemis nõutavad aruanded pole otse kättesaadavad, tuleb teha excelis eraldi ja kohandada. Nt. tehakse excelis kassapõhine aruanne ning eelarve jälgimine. 5. Kas raamatupidamisprogrammist saadav informatsioon on piisav või peetakse ka eraldi arvestust (näit excelis)? Millist? Enamus informatsiooni on piisav, palgaarvestuseks on eraldi Taavi Tarkvara ja kassapõhise arvestus ning eelarve jälgimine toimub excelis.
algdokumente. Umbes 4600 aastat tagasi leiutati Hiinas arvelaud kuulikestega. Egiptlased arendasid peagi hieroglüüfid. Metallraha kui käibevahendi võtsid esimesena kasutusele lüüdialased VII sajandil e.m.a. Keskajal oli arvestus juba täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Raamatupidamine oli asukohakeskne ja koondunud feodaalinstitutsioonide ümber. Keskajal oli Euroopas raamatupidamine lihtne. Kaupmehed pidasid oma tehingute kohta märkmeraamatutes jooksvat arvestust. Üheks kõige tuntumaks raamatupidamise pärandiks on Luca Pacioli (u.1445-1509) poolt avaldatud tema põhiteos „Kahekordse kirjendamise traktaat". See teos sisaldab väga põhjalikke ja üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning praktilisi näiteid. Traktaati peeti nii fundamentaalseks ja seda tõlgiti saksa, böömi, vene, taani ja inglise keelde. See raamatupidamissüsteem sai nimeks „itaalia meetod”. Pacioli traktaat on olnud vundamendiks,
arvestamiseks. Babülooniat ja Assüüriat võib pidada raamatupidamise ja kaubandusliku arengu alustugedeks. Nimelt just Babüloonia kuninga poolt anti välja esimene (18. sajadil e.m.a) seadustekogu, mis reguleeris muu hulgas ka tehingute (näitkes ost, rent, laen, pantimine jms) ülesmärkimise vajalikkust. Raamatupidamise pöördeliseks momendiks võib pidada raha kasutusele võtmist (IV sajadil e.m.a). See tähendas, et arvestust ei peetud enam lammastes ja viljas, vaid oli kindlaks määratud raha suuruses. Keskajal hakati lisaks riigi ja nii nimetatud kõrgklassi vara ülestähendamisele jälgima põhjalikumalt ka elanikkonna vaesemat kihti. Näiteks Inglismaal tähendati üles mõisate omanikud (kuningas, vaimulikud ja ilmalikud võimukandjad), mõisate talupojad, orjad, varad ning mõisa ligikaudne tulu rahas. 14. sajandil toimus raamatupidamises murranguline muutus kasutusele võeti kahekordne kirjendamine
1.Isikukaitsevahendite (IKV) valimise vajadus, alus (dokument) ja järjekord ehk valiku pingerida. Isikukaitsevahendite valimise vajadus on tööõnnetuste vältimiseks. Isikukaitsevahendite järjekord oleks: sobiv suurus, töötajate rahulolu, eriliiki isikukaitsevahendite kokkusobivus omavahel, töötajate teabeedastus puuduste kohta, koostöö töökeskkonnavolinikuga, ühe isikukaitsevahendi kasutamine mitme inimese poolt. 2. 1) tavalisi töö- ja vormiriideid; 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid; 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid; 4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 3. Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hoolda...
tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö autor valida käesoleva kursusetöö teemaks ,,Varude arvestus". Kursusetöö autor on arvamusel, et teema on nii probleemne kui ka aktuaalne koguaeg, sest alati tuleb juurde uusi ettevõtteid ja raamatupidajaid. Kuna seadusandlikud allikad jäävad oma keerukuse tõttu arusaamatuks on vaja varude arvestust uuesti uurida, et ettevõtted kajastaksid oma varusid õigesti. Varude arvestuse juures on oluline see, kuidas varusid arvele võetakse ja kajastatakse. Selleks on raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka RTJ) sättestanud erinevaid nõudeid. RTJ-i eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprinsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete osas. Varude kajastamisel
Riiklik ühistranspordiregister (1) · Riiklik ühistranspordiregister on Vabariigi Valitsuse poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud andmekogu, mille pidamise eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussiliinide sõiduplaanid, informatsioon vedajate ja vedajatele antud ühistranspordilubade, sõidukikaartide, liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohta ning pidada nende üle arvestust. Valla- ja linnaliinide ning nende sõiduplaanide üle peetakse registris arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist. 9.05.2010 Transport ETV0120 119 Riiklik ühistranspordiregister (2) · Registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja Maanteeamet. · Register koosneb: 1) vedajate andmebaasist; 2) ühistranspordilubade andmebaasist; 3) sõidukikaartide andmebaasist; 4) liinilubade andmebaasist;
koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Lausend valmistoodangu arvele võtmisel: D Valmistoodang K Tootmise otsekulud Tootmisprotsessi tulemusena võib lisaks põhitoodangule tekkida veel kõrvaltoodang. Kõrvaltoodang ei ole iseenesest tootmisprotsessi eesmärk ja tekib tootmisprotsessi jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või
Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise aluseks on arved, muud nõude tekkimist või raha laekumist tõendavad dokumendid, raamatupidamis- või pangaõiendid. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE Siirdetööpuudus Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus
positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust]. b. Eriseadused majandusarvestuse korraldamisest · KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta · ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad · RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta · ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes
Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtuslikud äritegevuse edukuse tagamisel. Raamatupidamise tekkimise täpset aega ei ole määratletud. Arvatakse, et Vana – Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Vana- Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile). Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid.
kuidas on erinevad ülesanded ettevõttes ära jagatud) Konkurendid Kes on ettevõtte peamised konkurendid? Keda ettevõtte peab oma peamisteks konkurentideks? Miks peetakse just neid konkurentideks? Kuidas on turg konkurentide vahel jaotunud, Protsentuaalsed osakaalud Kui suur on turu maht? Skeemid? Tarbjad ja kliendid Kes on ettevõtte tarbjad/kliendid Kes ostavad ettevõtte tooteid/teenuseid? Kuidas ettevõtte leiab kliente? Kas klientide kohta peetakse arvestust? Milline on arvestuse süsteem? Kas ettevõttes kliente kategriseeritakse) int püsikliendid/juhukliendid/suurkliendid/väikse kliendid, ärikliendid/ erakliendid/ Milline on jaotuvus? Mida ettevõtte teeb, et kliente saada(3) ? Ideaalis kasutada diagramme. Tooted/teenused Milliseid tooteid/ teenuseid ettevõtte pakub? Milline on tddete / teenuste sortiment? Kas ja kuidas toimub Toote/teenuse arendus? Kas ja kuidas toimub sortimendi laiendamine? Hinnakujundus
Sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordi...
Aktsiis tagastatakse ka teiste riikide relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja sõjalisele õppeasutustele juhul, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 33 kehtestab elektriaktsiisi maksjatele nõuded, millega elektriaktsiisi maksjad peavad teostama elektrienergia mõõtmisi ja pidama mõõtmiste üle arvestust. Samuti peavad mõõteseadmed olema taadeldud (nõuded seadmetele kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Elektriaktsiisi maksja mõõteseadmed peavad vastama elektrituruseaduse alusel kehtestatud nõuetele. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=588 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/12849034 3. http://www.emta.ee/index.php?id=22545
Talusid oli varauusaegses Eestis umbes 40 000. Põhilised põllukultuurid olid sel ajal teravili, hern, naerist ja lina. Koduloomadest ja - lindudest peeti kanu, harvem hanesid. Veo- ja künniloomana oli hinnatud härg, kes oli hobusest odavam ja vähenõudlikum, andis rohkem sõnnikut ning kelle liha lõpuks toiduks tarvitati.Lehmi peeti varauusajal pigem lihaloomana, nende piimand oli väga väike. Talupoeg pidi tasuma mõisnikele koormisi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes . Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisioone ja pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal kehtestati pearahamaksu . 3. Võrrelge talupoegade õiguslikku olukorda erinevatel perioodidel:
True False Question 3 Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse Complete koguprodukti. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha Complete lõpptoodang. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 5 Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele peab kõigis
Merkaatori projektsioon Loksodroom Püsikursil sõites laev kulgeb mööda loksodroomi Loksodroom lõikub meridiaanidega ühe ja sama nurga all. See teeb sõidu mugavaks ja lihtsustab laeva tee arvestust. Tegelikult sooritab mööda loksodroomi sõitev laev spiraalkujulise teekonna maakeral , mis läheneb lõpmatult poolusele. Ortodroom Ortodroom on suuringi kaare lõik , ja lühim tee maakera kahe punki vahel. Ortodroom ja meridiaanide vahelised nurgad muutuvad , seega on ortodroom merkaator projektsioonis merekaardil kõver joon. Ortodroom ei ole kõver joon kui me sõidame täpselt mööda ekvaatorit.
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%, b)masinad ja seadmed 33%, c)inventar 10%. Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega.
2.3 Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib vahetu juht. 2.4 Töötaja ametikoha eesmärk ning tööülesanded on fikseeritud töötaja ametijuhendis, mis on käesoleva töölepingu lahutamatu osa. 3 TÖÖAEG 3.1 Töötaja töötab täistööajaga. 3.2 Tööaja algus, lõpp ja vahetuse ülemineku aeg määratakse kindlaks tööandja poolt igakuiselt koostatavas tööajagraafikus, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik. Töötaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust 4 kalendrikuu lõikes (Näide toodud graafiku alusel summeeritud tööajaga töötamise puhul). 4 PALK 4.1 Töötajale makstakse palka vastavalt ettevõttes kehtestatud palgasüsteemile. Töötajale makstav töötasu on 75 krooni tunnis, mis sisaldab lisatasu õhtustel ja öistel tundidel töötatud aja eest. 4.2 Töötajale võib maksta lisatasu kuni 150 krooni tunnis, nõutavast tulemuslikuma töö eest. 4
Loomulikult on lisasid veel, aga teised ei ole kohustuslikud. 2010. aasta aruande peab esitama elektrooniliselt. Esitama peab ka tegevusaruande, mille koostab ettevõtte juht. Tegevusaruanne kajastab seda, millega tegeles ettevõte eelmisel aastal, mis on tehtud, mida on plaanis veel teha, kui suur oli tööjõukulu jne. Meie arvame, et sellele ettevõttele on raamatupidamine väga vajalik, sest kuidas saaksid nad muidu oma raha ja tehingute üle arvestust pidada. Kuna ettevõte kuulub raamatupidamiskohustulaste hulka, siis raamatupidamise arvestus neile väga oluline. Ettevõtte raamatupidamine on väga hästi korraldatud. Kasutusel on programm ,,Merit", mis vähendab oluliselt ajakulu, kuna ühe sisestusega teatud registrisse kogutud infot on võimalik edasi töödelda ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta. Aruande koostajad:
22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeritavate enda tahtet ei arvestatud, kuid leidus ka neid, kes julgesid vastu hakata ja liitusid metsavendadega. Mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse. Tööpataljon sarnanes suuresti koonduslaagritega, kus pidi tegema ränka tööd, kuid eluolu oli alla igasugust arvestust. Surmast tööpataljonides päästis otsus luua uued Eesti rahvusväeosad. 1942. Aasta sügiseks moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Viimased lahingud pidasid eestlased punaarmee ridades 1945. Aastal Kuramaal. Saksa armee ridades oli esialgu ka suur hulk vabatahtlikke eestlaseid, kuna eelkõige sooviti kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid oli ka muid põhjuseid. 1942. aastal hakati vabatahtlikke värbama SS-leegionitesse, kuid see ei toiminud enam
informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on Tööandja poolt nõutavad Lepingu punktis 2.1 nimetatud ametikohal töötamiseks. 3. Tööaeg 3.1. Töötaja asub tööle osalise tööajaga. 3.2. Tööaja algus, lõpp ja vahetuse ülemineku aeg määratakse kindlaks peakunstniku poolt igakuiselt koostatavas tööajagraafikus, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik. Töötaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust 4 kalendrikuu lõikes 4. Töötasu 4.1. Töötaja põhipalk on 11500 krooni. 4.2. Palka makstakse 1 kord kuus, igale palgaarvestusajale järgneva kuu 10. kuupäevaks töötaja arveldusarvele. 4.3. Sõltuvalt Töötaja töö tulemuslikkusest on Tööandjal õigus maksta Töötajale preemiat või lisatasu vastavalt Tööandja juhatuse otsusele. 5. Töö tegemise koht 5.1. Tööülesannete täitmise kohaks on Viljandi linnas asuvates ametiruumides. 5.2
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Kristo Kuusk ISIKUKAITSEVAHENDID Pärnu 2013 1. Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks. Isikukaitsevahend on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme. 1)IKV peab sobima oma tüübilt ja kasutamisajalt tehtava tööga. 2) Töötajatel peab olema valiku võimalus, et valida välja enda jaoks kõige paremini sobiv IKV. 3) IKV peavad olema korralikult ladustatud ja hooldatud. 4) Töötajad peavad olema koolitatud IKV-de õigeks kasutamiseks, nende hooldamiseks. 2. Tööandja peab enne isik...
abile. Hoolitseb puuetega inimeste vajaduste eest aitab soetada vajaminevaid asju. Ülesannete hulka kuulub ka vajalike materjalide ettevalmistamine, lasteasutusse või hooldekodudesse paigutamist vajavatele inimestele kui ka asenduskodudesse saatmine, vanemlike õiguste äravõtmine kui ka lapsendamine. Häid erinevusi on kõigis ametijuhendites nt Salme valla sotsiaaltöötaja üheks ülesandeks on pidada arvestust eakate tähtpäevade üle ja õnnitleda juubilare nende kodus kui ka vastutada sotsiaalregistri STAR korrektse toimimise eest. Kohtla-Nõmme üheks ülesandeks on organiseerida põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele soodussõidukaardid . Kuid on ka hea punkt see , et Halinga korraldab omasteta surnute matmist. Suurema haardega tegeletakse selles vallas eakate ja puuete inimestega ja ka nende hoolekande asutuste jälgimisega. Sotsiaaltöötaja õigused
parameetrite lõikes. o Rahaline arvestus summaararvestuse osa. Annab ülevaate varade bilansilisest seisust. o Üksikarvestus (individuaalne) iga üksiku arvestusüksuse (eksemplari) registreerimine, arvelevõtmine ja arvestus üksikteavikute kaupa inventariraamatus, arvestuskataloogis, arvutifailis o Registreeriv arvestus (bibliograafiline arvestus) täidab kontrolli ja teatme funktsiooni. Arvestust peetakse ühise pealkirja ja seeria alusel. Igal raamatukogu tüübil on arvestuse pidamiseks juhendid ja vormid, mille eesmärgiks on ühtlustada erinevate raamatukogude teavikute arvestuse pidamise ja statistikanäitajate esitamise korda. 17. Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut. Eksemplar iseseisev teavik, mis on koondatud ühtede kaante vahele (ümbrisse) ja moodustab terviku
· kohaliku omavalitsuse üksus, · Eestis registreeritud iga era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, · Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamis- kohustuslase kuuluvusest juriidiliste isikute või füüsilisest isikust ettevõtjate rühma. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib erisus raamatupidamise korraldamisel.
2.epjuratsiooni- põhifraktsiooni eraldamiseks 9 10 3.pektifitseerimise- puhastamiseks ja rektifitseeritud piirituse erldamiseks 4. kõrgemate alkoholide kontsentreerimiseks ja eraldamiseks 5. lõplikuks puhastamiseks. Valmis piiritus antakse mööda torusid piiritusehoidlasse. Piirituse arvestust peetakse veetustatud piiritusega. Arvestust peetakse järgmiselt: mõõdetakse piirituse maht ja temperatuur. Spirtomeetriga mõõdetakse tihedus, mis vastab kindlale kangusele. Kasutades vastavaid tabeleid leitakse vastavalt temperatuurile ja spirtomeetri näidule piirituse kangus mahu %. 10
Elektrooniliste andmete loetavus tagatakse kogu säilitusaja jooksul. Kord nädalas tehakse varukoopiad raamatupidamisregistrist. 6 6. Raamatupidamise sise-eeskirjad OÜ Alnuse raamatupidamise sise-eeskiri määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded. OÜ Alnusel on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes sise-eeskirjast. Raamatupidamise eeskirja kinnitab juhataja. Raamatupidamise eeskirju muudetakse ja asendatakse ettevõtte omanikega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatusest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes
ületanud käibemaksukohustuse tekkimise piiri, mis on praegu (2002 märts) 250 000 krooni. Kassapõhine raamatupidamine on vähemahukas ja küllaltki lihtne, nii et seda peaks suutma iga ettevõtja ise pidada. Eriti lihtne on kassapõhise raamatupidamis-arvestuse pidamine MS Exceli abiga. Tulude-kulude tabelit võiksid täita vähemalt korra nädalas. Kui Sa väljastad kaupa või teenust harva, piisab ka korra kuus. Sellist arvestust nimetatakse ka Päevaraamatuks. Päevaraamatus näidatakse ettevõtlusest saadud tulud ja kulud, mis on dokumentaalselt tõestatud. 1 KULUDE-TULUDE ARVESTUS Ava MS Excel. Programmi Excel leiad Start menüüst. Kassapõhises raamatupidamises on vajalikud järgmised sissekanded tabelipealdisena. Kuupäev just see kuupäev, millal raha laekus või Sa ise ülekandsid/maksid. Dokumendi nr number, mis on iga sissetulnud või väljaläinud
Õigusõpetus VIII Majandusteaduskon.. õigus intituut.. kodulk, kus näeme eksami arvestust Haldus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib hallata rndi, üüri, pandi või muu suhte alusel, kusjuures selline valdamine on ajutine. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik: sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne
Alates 1990.a. loetakse põllumaa hulka ka kultuurkarjamaa ja kultuurheinamaa. 15. Külvipindade statistika ülesanded. Külvipindade dünaamika. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Külvipindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Statistiliste näitajate dünaamika all mõistetakse vastavate näitajate muutumist aja jooksul. Näitajate dünaamika analüüsi eesmärgiks on: a) anda hinnang näitaja kujunemisele analüüsitava perioodi kestel; b) välja selgitada need põhjused, mis on oluliselt mõjutanud
Rein Veidemann Referaat Koostas: . 2008 Rein Veidemann Rein Veidemann, sündinud 17. oktoobril 1946, on nii kirjanik kui teadlane, poliitik kui ajakirjanik, maailmaparandaja ja lihtsalt kirglik inimene, ning peale selle veel Tallinna Ülikooli õppejõud. Ise on ta aga öellnud, et on totaalne romantik. Abielus on ta Andra Veidemanniga, kes on Eesti etnoloog ja poliitik. Rein Veidemann on mees, kes tegeleb pideva enesetäiendusega. Vene ja soome keel räägib Veidemann vabalt, inglise keelt erialase ja argisuhtluse tasemel, saksa keeles on ta aga lugemise ja kirjutamise tasemel. Rein Veidemanni ustav kaaslane läbi elu on olnud raamat. Tavalistest juturaamatutest jäi talle peagi väheks, siis hakkas ta õppima tarkade raamatute järgi ja lõpuks hakkas ise kirjutama. Rein Viedemann on Underi ja Tugla...
õpingukorralduse IV loengu kohta 1. Mis on kaalutud keskhinne? 2. Mis on põhieksam? 3. Kuidas ja kui palju saab pikendada põhieksami sooritamise tähtaega? 4. Mis on lisaeksam ja millisel perioodil saab seda sooritada? 5. Kuidas toimub eksamile registreerumine ja millal on see kohustuslik? 6. Kuidas ja millal saab positiivsele hindele sooritatud eksamit uuesti sooritada? Milline hinne jääb kehtima? 7. Millise ajani saab sooritada arvestust? 8. Kellel on õigus taotleda õppetoetust (põhitoetust ja täiendavat toetust)? 9. Kuidas ja millal toimub põhi- ja täiendava toetuse taotlemine? 10. Kuidas toimub toetuse taotlemine eritoetuse fondist? 11. Kuidas koostatakse põhi- ja täiendava toetuse määramise pingerida? 12. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu? 13. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu? Vastused: 1
Globaalprobleemid ja eetika Referaat Aines Insenerieetika ja telekommunikatsioon Üliõpilane: Juhendaja: Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotlenud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Katrin Lemet Allkiri Globaalprobleemid Globaalprobleemideks nimetatakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille võitmiseks on vajalik terve inimkonna ühised jõupingutused. Globaalprobleemid võib tinglikult jagada kaheks: suhted inimeste vahel ja suhted inimese ning looduse vahel. [1, lk 145] Globaalprobleem on ülemaailme oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamise...
Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooni...
Kirjeldan mis moodi toimu ettevõttes töötajate transport 3 Kursusetöö metoodika Mis moodi toimub uurise läbiviimine Uuring Uurimise läbiviimine läbi erinevate graafikute, arutelude ja ettevõtte uurimise läbi. UURIMISSTRATEEGIA KIRJELDUS JA PÕHJENDUS Empiirilise uurigu uurimisstrateegiaks on võrdlusuuring. Uuringu metoodilist lähenemist läbi kvantitatiivne meetod. Maksusoodustuse rakendamiseks on vajalik pidada arvestust ning sellest peavad selguma kõik olulised faktid maksusoodustuse rakendamiseks. Nimetatud sätte rakendamisel mängib olulist rolli mõiste ,,ühistranspordi kasutamise mõistlik aja- või rahakulu" sisustamine. (Tolliamet, 2019) ANDMETEKOGUMIS- JA ANALÜÜSIMISMETODITE KIRJELDAMINE JA PÕHJENDAMINE Ettevõtte sõiduautode graafikud saab firmast igal 100% autol on GPS peal. Ja autot kasutavad töötajad peavad kirjutama sõidupäevikut.
A) püsikulud B) muutuvkulud Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks sõltumata tegevusest. (rendikulud, amort.kulud, meistrite palgad jne.) Tellimuse kuluarvestuses koostatakse kuluandmikud iga tellimuse kohta, kuhu koondatakse otsekulud eraldi ja tootmise üldkulud, mis jaotatakse lähtudes valitud meetodist või jaotusbaasist. Selliste lepingute järgi arvestust peetavate eraldatud olekute tõttu saab tavalisest rohkem kulutusi liigitada otseste kulude alla. Kaudsete kulude osa ( jaotamisele kuuluv) on väiksem. Eriline joon on see, et klient teeb enamasti vahemakseid, mis on tingitud objekti suurest maksumusest ja lepingu pikaajalisusest. Vahearuannete aluseks on alati vastav akt, mis kinnitab tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti. Sellised lepingud hõlmavad mõnikord rohkem, kui 1 majandusaasta.
1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna
Õigusõpetuse kodused ülesanded (119-124) 119. 17 aastane nooruk asus tööle, kus kasutati tööaja summeeritud arvestust. a). Milline võib olla selle töötaja vahetuse maksimaalne kestus? b). Kuidas tuleb alaealise kompenseerida töötamine üle arvestusperioodi tööajanormi ja alla tööajanormi? Vastus: a). Vahetuse maksimaalne kestus võib olla 7 tundi. b). Ületunnitöö kokkulepe alaealisega on tühine. Alla summeeritud tööaja normi töötavale noorukile tuleb väljamaksta kogu summeeritud tööaja palk vastava arvestusperioodi kohta. 120
vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid ,,algdokumendid". Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi, peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms kohta. Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontrolli funktsiooni. Nähtavasti arendas iga rahvus oma arvepidamise süsteemi ise. Alates sellest, mil kasutusele võeti mündid, hakati asju üles kirjutama ka väärtuselt, mitte ainult koguseliselt. Järgnevate sajandite jooksul arenes arvepidamisest üksnes tehingute registreerimise pool, kuni jõuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
