Raamatupidamise ajalugu (2)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R11 KÕ2
Ines Pärn
Arvepidamise ajalugu
Essee
Õppejõud: Siiri Luts
Mõdriku
2011
Raamatupidamise ajalugu
Raamatupidaja… Hmm? Lihtkodanik, kes pole ilmselt iial süüvinud raamatupidamisse suurema huviga , teab öelda, et raamatupidaja on üks pikkade blondide lokkis juuste, punaseks võõbatud pruntis huulte, ripsmepikenduste, peenikese piha, tikk-kontsadel miniseelikuid kandev naisfiguur, kes on koolis suurte jõupingutuste tulemil ära õppinud Excel programmi lihtkasutusmeetodid; toksib päevast päeva erinevatesse tabelitesse etteantud numbreid, joob hommikust õhtuni kohvi ning teeb firma bossile järjekindlalt silma, lootes, et ühel ilusal päeval ei pea ta enam istuma selles ebamugavas toolis , mis nüristab tema rühti ja meelt . Aga see on kõigest tolle persooni nägemus asjast , kes ei oska ilmselt ilma näppude abita arvutada sedagi , palju võrdub kaks pluss kaks.
On ilmne, et kunagi aastasadu tagasi võetigi arveldamisel appi „tehnilised abivahendid “ – sõrmed ja varbad , puu- või luukillud ning teadaolevalt kasutasid peruulased nööride süsteemi, mida nimetati guipuks ning millega sai arvutada juba päris suuri arve.
Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid aga spetsiaalse arvestustöötaja elukutse tekkimise. Selleks esimesed ettevalmistavad erikoolid olid Egiptuses ja Mesopotaamias. Väidetavalt said õpetust neis ka esimesed naisarvepidajad, kelledel rahva arvates olid vaid lugemis-, kirjutamis - ja nõidumisoskus.
Aegamööda arenes seni süsteemitu arvepidamine üha enam süsteemseks. Esimesed „kronoloogilised registrid“ on avastatud eri rahvustel nii papüürusel, nahal, vahatahvlitel, vaskplaatidel, Vanas-Indias olid registriteks nn kruusid, milles olid „algdokumendid“.
Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi, peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod , kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside , vilja karja jms kohta. Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontrolli funktsiooni.
Nähtavasti arendas iga rahvus oma arvepidamise süsteemi ise. Alates sellest, mil kasutusele võeti mündid, hakati asju üles kirjutama ka väärtuselt, mitte ainult koguseliselt .
Järgnevate sajandite jooksul arenes arvepidamisest üksnes tehingute registreerimise pool, kuni jõuti arvepidamises olulise tähiseni s.o. kahekordne kirjendamine . Siit alates hakkas toimima ka kontrollifunktsioon.
Üheks kõige tuntumaks ja raamatupidamise ajalooliseks pärandiks on Luca Pacioli, keda on nimetatud „raamatupidamise isaks“. Tema peateos Summa de Arithmetica, Geometria , Proportioni et Proportionalità avaldati 1494 . aasta 10.novembril Veneetsias. Tema poolt kirjeldatud arvestuspraktikat hakati nimetama „ veneetsia meetodiks“ ja „itaalia meetodiks“. Raamatut ei käsitlenud ta kui teadulikku uurimust , vaid põhines peamiste äriliste tehingute ja nende teostamise viiside kirjeldamisele. Tema eesmärgiks oli koostada õpperaamat, mis tugineks tegelikele, praktikast pärit näidetele. Vaatamata sellele, et teos on niivõrd vana, on tema kommentaarid tänapäevalgi populaarsed.
Eri raamatupidamise süsteemide ajalooline areng on jõudnud kaasaegsete raamatupidamissüsteemideni. Kasutusele võetud raamatupidamise süsteem on alati välja valitud põhimõttel, et võimalikult väikese vaevaga ja kulutustega saada selge ülevaade majandusüksuse varadest ja tegevustest.
Teadaolevalt oli Luca Pacioli meesterahvas. Ainsad pildiotsingu tulemused temast ei paistnud sugugi selle kirjeldusele sarnased olevat, mis tänapäeva lumpeni maailmavaates võib eksisteerida – blond, geelküüned, kontsad ... On selge, et tegu oli äärmiselt targa ja auväärse isikuga , kes on koostanud 300 leheküljelise raamatu aritmeetikast, algebrast ja geomeetriast. Ilmselgelt aga polnud selles raamatus sõnagi juttu meie tänapäevaeluks äralihtsustatud ja mugandatud arvelduse viisiks loodud Exceli programmist, kuid ma ei imesta, kui tema teosest võivad pärineda pidepunktid selle loomisel.
KASUTATUD KIRJANDUS

Alver , L., Alver, J. 2009 Finantsarvestus . Tallinn. Deebet