PÄRNUMAA
KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLUS
V-13
Kristo Kuusk
ISIKUKAITSEVAHENDID
Pärnu
2013
1.
Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi
kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning
vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud
abinõud töötaja töövõime säilitamiseks.
Isikukaitsevahend
on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks.
Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat,
peab tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele
tervise- või hügieeniprobleeme.
1)IKV
peab sobima oma tüübilt ja kasutamisajalt tehtava tööga.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jacsus
Õppematerjali autor
6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 3. Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks; 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust; 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi; 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks; 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega; 4. Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele,
riskianalüüsi alusel või juhul, kui isikukaitsevahendi kasutamine teatud tööde teostamisel on ohutusjuhendis ette nähtud; 2. kaitsevajaduse suurust hinnatakse pärast ohutegurite selgitamist ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused; 3. isikukaitsevahendit valides jälgitakse, et isikukaitsevahend: 1) vastaks täielikult kaitsevajadusele; 2) ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; 3) sobiks kasutajale; 4) sobiks kasutada antud tööoludes; 5) vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga; 6) põhjustaks võimalikult vähe kandmisest kaasneda võivaid ohte ja mõjusid.
Tööandja 2.4 Kes kannab isikukaitsevahendite hoolduse ja puhastusega seonduvad kulud? Tööandja 2.5 Millised on tööandja kohustused seoses isikukaitsevahenditega? 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks 5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega 6) korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise ,,Jäätmeseaduse" kohaselt.
kergesti aurustub. Materjal on pehme, kerge ja hingav ning on keha vastas loomulik ja mugav. Canvas+TM See on purjeriie, milles on ühendatud nii puuvilla mugavus kui polüestri tugevus, vastupidavus ja hea pestavus. Turvariided Talvine tööriie Eesti kliimas on sügis-talve perioodil mureks riiete soojapidavus ja haigestumine valesti valitud riiete tõttu. Et seda vältida, võiks talviste tööriiete valimisel meeles pidada kolme põhimõtet: - riietuge kihiti; - arvestage töö liikuvusega; - valige külmatesti läbinud jope. Kui Teil ikka veel külm on, pöörake tähelepanu mütsivalikule, sest 80% kehasoojusest kaob just katmata pea kaudu. KÜLMA ILMAGA RIIETUGE KIHILISELT 1. Aluskiht - eesmärk transportida niiskus kehast eemale. Spetsiaalse tööaluspesu asemel võib kasutada ka pesu, mis on mõeldud sportimiseks. Tavaline puuvillane pesu pole soovitatav, kuna see tõmbab niiskust endasse ja hoiab seda kaua
Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooniga nr 155, võttes arvesse tehnilist ohutust ning üldist haiguste ennetamist. Direktiivi eesmärk on saavutada kõikide töötajate jaoks sama ohutuse ja tervishoiu tase (ainukeseks erandiks on kodus töötajad ja teatud avalik- õiguslikud ning sõjaväeteenused). Direktiiv kohustab tööandjaid võtma vastavaid ennetavaid meetmeid, et muuta töö ohutumaks ja tervislikumaks. Direktiivis võetakse ohtude ennetamise põhivahendina kasutusele riskihindamine ja määratletakse selle põhielemendid (nt ohtude tuvastamine, töötajate osalus, piisavate meetmete võtmine, pöörates eriti tähelepanu ohuallika kõrvaldamisele, töökoha ohtude dokumenteerimisele ja korrapärasele kordushindamisele). Uues ennetavate meetmete võtmise kohustuses rõhutatakse sõnaselgelt,
Suurenenud ravikulud (2015.a. oli Eestis iga päev töövõimetuslehel 11374 inimest, igal tööpäeval puudus ca 20000 töötajat töölt) ; 7. Inimese elukvaliteedi langus. 3. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Preventsiooni üheksa printsiipi: 1. Vältida riski. 2. Kui riski pole võimalik vältida, siis tuleb määrata riski suurust; 3. Püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat); 4. Kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövahendid, tööprotsess, töömeetodid jne.); 5. Töö vastavusse viimine tehnilise progressiga; 6. Asenda ohtlik töö ohutu või vähem ohtliku tööga; 7. Arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal); 8. Anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele; 9. Anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid. 4
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Referaat Isikukaitsevahendid Ehitusteaduskond Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus. Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid................................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine .......................................................................... 4
vähendamine; Ettevõttes: Suutlikkus teha mõtestatud tööd; Ettevõtte tegususe ja tootlikkuse paranemine; Õpitakse säilitama töövõimet või arendama faktoreid mis mõjutavad tervist ja töökeskkonda;. Vähenevad kulud seoses töövõimetusega ja võimalik kulud seoses invaliidsuspensioniga. 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht Töötervishoid on töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine igaühe võimete järgi ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine tervisekahjustuse vältimiseks; Tööohutus on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi rakendamine sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teha tööd tervist ohtu seadmata. Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid