Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kaalutud keskhinne?
  • Mis on põhieksam?
  • Kuidas ja kui palju saab pikendada põhieksami sooritamise tähtaega?
  • Mis on lisaeksam ja millisel perioodil saab seda sooritada?
  • Kuidas toimub eksamile registreerumine ja millal on see kohustuslik?
  • Kuidas ja millal saab positiivsele hindele sooritatud eksamit uuesti sooritada?
  • Millise ajani saab sooritada arvestust?
  • Kellel on õigus taotleda õppetoetust põhitoetust ja täiendavat toetust?
  • Kuidas ja millal toimub põhi- ja täiendava toetuse taotlemine?
  • Kuidas toimub toetuse taotlemine eritoetuse fondist?
  • Kuidas koostatakse põhi- ja täiendava toetuse määramise pingerida?
  • Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu?
  • Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu?
Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta #1 Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sweeeet Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Küsimused õpingukorralduse II loengu kohta

Küsimused õpingukorralduse II loengu kohta 1. Millised on Teie õppekava eesmärgid? 2. Millised on õppekava lõpetamise tingimused? 3. Mis asi on õppeaine laiendatud ainekava? 4. Kuidas toimub vabanenud RE õppekohtade täitmine? 5. Mis on nominaalkoormus, täiskoormus ja osakoormus? 6. Kuidas määratakse üliõpilase koormus esimesel ja järgmistel õppeaastatel? 7. Mis juhtub, kui üliõpilane ei täida täiskoormusega õppimise nõuet? 8. Millal pikendatakse RE õppekohal õppimise aega ja kui palju? 9. Millised on üliõpilase koormusnõuded esimesel semestril ja iga õppeaasta lõpuks? Vastused: 1. Kindlustada keemiatööstuse ja temaga seotud tööstusharude (ehitusmaterjalide, tselluloosi-paberi, toiduainete, metalli-tööstuse jt) ning uurimisasutuste varustamine bakalaureusekraadiga spetsialistidega, kes oleksid võimelised töötama ametikohal, mis eeldab k

Õpingukorraldus
thumbnail
2
docx

Küsimused õpingukorralduse III loengu kohta

Küsimused õpingukorralduse III loengu kohta 1. Kui kaua võib üliõpilane olla akadeemilisel puhkusel: - omal soovil; - teistel põhjustel? 2. Kuidas esitatakse akadeemilise puhkuse avaldus ja millised lisadokumendid on vajalikud? 3. Millal saab minna akadeemilisele puhkusele? 4. Kas akadeemilise puhkuse ajal võib osa võtta õppetööst ja deklareerida aineid? 5. Kes korraldavad ja arvestavad praktikat? Nimeliselt Teie õppekava korral? 6. Millal ja kuidas saab taotleda praktika arvestust? 7. Kuidas toimub varasemate õpitulemuste arvestamise taotlemine? 8. Kuidas saab õppida külalisüliõpilasena teistes Eesti avalikes ülikoolides? 9.Kuidas saab õppida külalisüliõpilasena välisriikide ülikoolides? 10. Kuidas on võimalik õppekava vahetada? 11. Kuidas on üliõpilasel võimalik tema suhtes tehtud otsuseid vaidlustada? Vastused 1. Üliõpilane võib omal soovil akadeemilisel puhkusel viibida igas kõrgharidusastmes kuni kaks semestrit. Tervislikel põhj

Õpingukorraldus
thumbnail
1
doc

Küsimused õpingukorralduse I loengu kohta

Küsimused õpingukorralduse I loengu kohta 1. Mis organ on TTÜ nõukogu? 2. Millega tegeleb dekaan? 3. Kes nõustavad üliõpilast? 4. Mis on tüüpõpingukava? 5. Millistest õppetöö vormidest osavõtt on kohustuslik? 6. Mis on vabaaine? 7. Mis on vabaõppe moodul? 8. Mis on eeldusaine? 9. Milliseid vabaaineid saab õppida tasuta? 10. Millal ja mis põhjustel võib õppejõud üliõpilase kuulajaskonnast välja arvata? 1. TTÜ nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustusorgan, mis koosneb 41-liikmest ja otsustab olulisemaid TTÜ arengu ja tegevusega seotud küsimusi. 2. Dekaan tegeleb teatud teaduskonna juhtimisega. 3. Üliõpilast nõustavad dekanaat, õppekava juht ja üleülikoolilised nõustajad(tuutorid, üliõpilasesindus, karjääriteenistus). 4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks, kus on kirjas nii kohustuslikud kui ka valikain

Õpingukorraldus
thumbnail
1
docx

Küsimused epistemoloogia loengu kohta

Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. ­ väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. ­ väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad. Nägemise kaudu ilmuv vald ­ koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas ­ meie olemine meie kehas. Mõeldava vald ­ Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende varjud ­ ideed.

Filosoofia
thumbnail
1
docx

Küsimused ontoloogia loengu kohta

Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis ­ meenutamine. Oluline küsimus ­ kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemisest endast, eeldades et nei

Filosoofia
thumbnail
4
odt

Loeng1, küsimused ja vastused loengu kohta

Vastused 1. loengu kohta Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas järmised teadmise tüubid: loov teadmine (oskus luua midagi), praktiline teadmine (teadmine, mis võimaldab õnnelikult ja hästi elada, Aristoteles nimetas seda ka eetiliseks teadmiseks), teoreetiline teadmine (teadmine sellest, mida ei ole vaja millegi muu jaoks kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoof

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Küsimused ja vastused epistemoloogia loengu kohta

Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas Päike Tehis

Filosoofia
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused



Lisainfo

Õpingukorralduse küsimused ja vastused loengute kohta.Vastusega

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun