50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sweeeet
Õppematerjali autor
kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. Külalisüliõpilast ei immatrikuleerita. 12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õp peainete loetelu. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. 19. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita. 20
Õigeid vastuseid võib olla mitu. Üliõpilane langeb osakoormusele. Üliõpilane kaotab tasuta koha. Millised väited on tõesed omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Omal soovil saab akadeemilisele puhkusele minna kohe 1. semestrist. Omal soovil saab akadeemilisel puhkusel viibida kuni 2 semestrit. Omal soovil akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada kuni punase joone päevani. Milline väide korduvdeklareerimise kohta on tõene? Vastuseid võib olla mitu! Ainet ei pea ilmtingimata uuesti deklareerima, kui tegemist on valik või vabaainega. Korduvdeklareerimine toimub läbi Avatud ülikooli täiendõppurina. Kui üliõpilane esitab tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse avalduse peale poolsemestri lõppu, mitmeks semestriks korraga ta peab akadeemilisele minema? 2 semestriks Mis juhtudel tuleb aine uuesti ehk korduvdeklareerida? Õigeid vastuseid võib olla mitu!
Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). (Immatrikuleerimine on õpilase arvamine üliõpilaste nimekirja) 12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. (Külalisõliõpilane peab koduülikooli ja Tartu Ülikooli vahel looma nõusoleku ning tegema avalduse, kus on läbitavate õppeainete loetelu.) 19
elatist maksma, isiklikku elu, sissetulekuid ja varalisi vahekordi. Ebapiisava sissetuleku koosseisu nimetatakse tihti ka vaesuseks. Vaesuspiiri määratlemiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: kulude arvutamine ja võrdlus normaalsissetulekuga. Selle meetodi kohaselt fikseeritakse sotsiaalabi piirmäär. Defineeritakse ja väärtustatakse eluks hädavajalike teenuste ja kaupade piir. Seda väljendatakse rahasummana iga isiku kohta ja ajaühiku kohta; teisalt vaadeldakse vaesuspiiri võrreldes normaalse sissetulekuga. Isik on vaene, kui tema sissetulek ei ületa konkreetset protsenti riigi keskmisest sissetulekust isiku kohta. Objektiivsest, defineeritud tunnuste kaudu hõlmatud vaesusest, tuleb esitada subjektiivset vaesust. See võib esineda siis, kui inimene tunneb ennast vaesena, kuigi ta objektiivseid kriteeriume ei täida. Vastandina on aga inimesi, kes kõigi
• Haldusakti vormistamine ja õiguspärasuse eeldused. • Haldusmenetlus II: haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine. • Haldustegevuse kontroll: mõiste ja liigid (sh teenistuslik järelevalve ja vaidemenetlus, halduskohtumenetlus). • Haldustäitemenetlus. • Riigivastutus Kodutöö • Esimesel loengul määrab (kohustuslik) igaüks end ühte gruppi ja valib teemakohase kohtulahendi. • Loengu alguses tutvustab grupp u 10 minuti jooksul kohtulahendit rõhuasetusega loenguteemale • Soovitus – oluline põhimõte, seisukoht vm hakkab osast: Kohtu seisukoht, kohtu põhjendused Eksam • Eksami ajad – paku aeg • Eksam koosneb teooriaküsimustest ja kaasusest Õppejõud: Monika Mikiver [email protected] Helen Kranich [email protected] Triin Roosve [email protected] 1. Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng 2. EL haldusõigus
ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus; 4) munitsipaalmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud. Munitsipaalõiguse aine (K. Waechteri järgi): kohaliku omavalitsuse õigussuhted teiste iseseisvate avaliku õiguse õigussubjektidega riiklikul tasandil, samuti õiguslikud küsimused suhetes teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Kohaliku omavalitsuse organisatsioonisisesed õigussuhted, samuti õigussuhted õiguslikult mitte iseseisvate ühikute vahel. Eksternne õigus eraisikute suhtes- siin on eelkõige tegu KOV üksuste ülesannete täitmise vahendite ja teguviisidega suhetes nende elanikega. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas neid kvaliteete üksteisest eristada ja omavahel võrrelda või hinnata? Kuidas meil tekib tervikkujund ("pilt") meid ümbritsevast maailmast? Millise panuse annavad sellesse tervikkujundisse erinevad meeled? 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid