Vastus leiad õppematerjalist: Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta

Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta (0)

Kategooriata - Õpingukorraldus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on kaalutud keskhinne?
Mis on põhieksam?
Kuidas ja kui palju saab pikendada põhieksami sooritamise tähtaega?
Mis on lisaeksam ja millisel perioodil saab seda sooritada?
Kuidas toimub eksamile registreerumine ja millal on see kohustuslik?
Kuidas ja millal saab positiivsele hindele sooritatud eksamit uuesti sooritada?
Millise ajani saab sooritada arvestust?
Kellel on õigus taotleda õppetoetust põhitoetust ja täiendavat toetust?
Kuidas ja millal toimub põhi- ja täiendava toetuse taotlemine?
Kuidas toimub toetuse taotlemine eritoetuse fondist?
Kuidas koostatakse põhi- ja täiendava toetuse määramise pingerida?
Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu?
Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu?

Küsimused
õpingukorralduse IV loengu kohta

Mis on kaalutud keskhinne?

Mis on põhieksam?

Kuidas ja kui palju saab pikendada põhieksami sooritamise tähtaega?

Mis on lisaeksam ja millisel perioodil saab seda sooritada ?

Kuidas toimub eksamile registreerumine ja millal on see kohustuslik?

Kuidas ja millal saab positiivsele hindele sooritatud eksamit uuesti sooritada? Milline hinne jääb kehtima?

Millise ajani saab sooritada arvestust?

Kellel on õigus taotleda õppetoetust (põhitoetust ja täiendavat toetust)?

Kuidas ja millal toimub põhi- ja täiendava toetuse taotlemine ?

Kuidas toimub toetuse taotlemine eritoetuse fondist?

Kuidas koostatakse põhi- ja täiendava toetuse määramise pingerida ?

Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu?

Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu?
Vastused:
1. Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskhinnet (KKH), mis arvutatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga.
2. Esimest õppeaine deklareerimissemestri eksamisessioonil sooritatud eksamit nimetatakse põhieksamiks.
3. Dekaanil on põhjendatud juhtudel õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani.
4. Kui üliõpilane ei saanud põhieksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada lisaeksami. Lisaeksami sooritamise õigus õppeaines säilib kahe semestri jooksul pärast õppeaine deklareerimissemestri lõppu.
5. Eksamile registreerimine toimub õppeinfo-süsteemi kaudu (kui õppejõud soovib). Lisaeksamile peab üliõpilane registreeruma (üldjuhul ÕIS-i kaudu), õppejõu nõusolekul võib registreeruda ka õppejõu juures.
6. Positiivsele hindele sooritatud eksamit, v.a juhul, kui see on saadud eksami kolmandal sooritamisel, võib üliõpilane üks kord uuesti sooritada eksami sooritamisõiguse aja jooksul. Kehtima jääb viimane hinne. Hinde parandamisel, kui see oli kolmas sooritus, hinde ”0” saanud üliõpilane peab õppeaine uuesti deklareerima ja või loobuma selle aine sooritamisest (valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul).
7. Arvestuse sooritamise õigus kehtib deklareerimissemestri lõpupäevani.
8. Õigus saada põhi- ja täiendavat toetust on täis-koormusega õppijail, kes ei ole ületanud nominaalset õppeaega ja kelle KKH on vähemalt 2,0.
9. Õppetoetust saab taotleda alates 2. semestrist. Täiendava toetuse taotlemise lisatingimus on, et elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool Tallinnat ja sellega piirnevaid omavalitsusüksusi. Põhitoetust ja täiendavat toetust taotletakse õppeinfosüsteemi kaudu. Toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris vastava kuu viimase kuupäevani. Õppetoetuste määramiseks moodustab dekaan komisjoni, kaasates üliõpilaskonna esindajaid.
10. Eritoetuse fondist toetuse taotlemisel esitatakse taotlus samuti ÕIS-is. Dekanaati tuleb tuua dokumendid , mis näitavad taotluse motiveeritust (tõendid perekonna suuruse ja kõigi täiskasvanud pereliikmete sissetulekute kohta, muidu taotlust ei vaadata).
11. Põhitoetuse määramisel: Lähtutakse õppemahu täitmise protsendist (30 EAP semestris = 100%). Üle 100% täitnud on võrdsed. Võrdse %-ga üliõpilased on pingereas kaalutud keskhinde alusel. Erinevate aastate üliõpilased on ühises pingereas. Arvestatakse ainult sooritusi pärast viimast üliõpilaseks immatrikuleerimist. Kevadsemestril õppetoetuste määramisel arvestatakse sooritusi kuni eelmise semestri viimase päevani, sügissemestril kuni eelmise õppeaasta viimase päevani (pikenduse ajal sooritatu ei lähe arvesse).
Täiendav toetus määratakse paremusjärjestuse alusel, mis on koostatud samadel põhimõtetel põhitoetuse määramise paremusjärjestusega, arvestades seda, et sinna ei tohi kuuluda Tallinnas ja naabervaldades/linnades elavad üliõpilased (rahvastikuregistri alusel).
12. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu, kui ta:
1) bakalaureuseõppe statsionaarses õppes õppides on esimesel õppetööst osavõtu semestril kogunud vähem kui 15,0 EAP oma õppekava õppeainetest või
2) õppeaasta lõpuks ei ole täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet.
13. Õpingutest mitteosavõtu tõttu eksmatrikuleeritakse akadeemilisel puhkusel või välisõppes mitteolev üliõpilane, kui ta ei ole esitanud punase joone päevaks õpingukava.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 63 allalaadimist

Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta #1

Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sweeeet Õppematerjali autor

Õpingukorralduse küsimused ja vastused loengute kohta.Vastusega

õpingukorraldus üliõpilane õppeaine semestril lisaeksam

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus kõrgkooliõpingutesse eksam

kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilane on külalisüliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. Külalisüliõpilast ei immatrikuleerita. 12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õp peainete loetelu. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. 19. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita. 20

Pedagoogika

docx

Õpingukorralduse test (Vastused)

Õigeid vastuseid võib olla mitu. Üliõpilane langeb osakoormusele. Üliõpilane kaotab tasuta koha. Millised väited on tõesed omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes? Õigeid vastuseid võib olla mitu! Omal soovil saab akadeemilisele puhkusele minna kohe 1. semestrist. Omal soovil saab akadeemilisel puhkusel viibida kuni 2 semestrit. Omal soovil akadeemilise puhkuse avaldust saab esitada kuni punase joone päevani. Milline väide korduvdeklareerimise kohta on tõene? Vastuseid võib olla mitu! Ainet ei pea ilmtingimata uuesti deklareerima, kui tegemist on valik või vabaainega. Korduvdeklareerimine toimub läbi Avatud ülikooli täiendõppurina. Kui üliõpilane esitab tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse avalduse peale poolsemestri lõppu, mitmeks semestriks korraga ta peab akadeemilisele minema? 2 semestriks Mis juhtudel tuleb aine uuesti ehk korduvdeklareerida? Õigeid vastuseid võib olla mitu!

Õppe kavandamine

docx

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). (Immatrikuleerimine on õpilase arvamine üliõpilaste nimekirja) 12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. (Külalisõliõpilane peab koduülikooli ja Tartu Ülikooli vahel looma nõusoleku ning tegema avalduse, kus on läbitavate õppeainete loetelu.) 19

Ainetöö

odt

Sotsiaalhooldusõigus

elatist maksma, isiklikku elu, sissetulekuid ja varalisi vahekordi. Ebapiisava sissetuleku koosseisu nimetatakse tihti ka vaesuseks. Vaesuspiiri määratlemiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: kulude arvutamine ja võrdlus normaalsissetulekuga. Selle meetodi kohaselt fikseeritakse sotsiaalabi piirmäär. Defineeritakse ja väärtustatakse eluks hädavajalike teenuste ja kaupade piir. Seda väljendatakse rahasummana iga isiku kohta ja ajaühiku kohta; teisalt vaadeldakse vaesuspiiri võrreldes normaalse sissetulekuga. Isik on vaene, kui tema sissetulek ei ületa konkreetset protsenti riigi keskmisest sissetulekust isiku kohta. Objektiivsest, defineeritud tunnuste kaudu hõlmatud vaesusest, tuleb esitada subjektiivset vaesust. See võib esineda siis, kui inimene tunneb ennast vaesena, kuigi ta objektiivseid kriteeriume ei täida. Vastandina on aga inimesi, kes kõigi

Sotsiaalhooldusõigus

345

pdf

HALDUSÕIGUS

• Haldusakti vormistamine ja õiguspärasuse eeldused. • Haldusmenetlus II: haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine. • Haldustegevuse kontroll: mõiste ja liigid (sh teenistuslik järelevalve ja vaidemenetlus, halduskohtumenetlus). • Haldustäitemenetlus. • Riigivastutus Kodutöö • Esimesel loengul määrab (kohustuslik) igaüks end ühte gruppi ja valib teemakohase kohtulahendi. • Loengu alguses tutvustab grupp u 10 minuti jooksul kohtulahendit rõhuasetusega loenguteemale • Soovitus – oluline põhimõte, seisukoht vm hakkab osast: Kohtu seisukoht, kohtu põhjendused Eksam • Eksami ajad – paku aeg • Eksam koosneb teooriaküsimustest ja kaasusest Õppejõud: Monika Mikiver [email protected] Helen Kranich [email protected] Triin Roosve [email protected] 1. Haldusõiguse mõiste ja ajalooline areng 2. EL haldusõigus

Kategoriseerimata

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

ja otstarbekohane kasutamine: eelarve-, kassa- ja raamatupidamissüsteemid, vara-, tulu-, reservide- ja võlahaldus; 4) munitsipaalmajandusõigus - kohaliku omavalitsuse majandustegevuse avalik-õiguslik regulatsioon ja majandusprintsiibid, millele see majandustegevus on allutatud. Munitsipaalõiguse aine (K. Waechteri järgi): kohaliku omavalitsuse õigussuhted teiste iseseisvate avaliku õiguse õigussubjektidega riiklikul tasandil, samuti õiguslikud küsimused suhetes teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Kohaliku omavalitsuse organisatsioonisisesed õigussuhted, samuti õigussuhted õiguslikult mitte iseseisvate ühikute vahel. Eksternne õigus eraisikute suhtes- siin on eelkõige tegu KOV üksuste ülesannete täitmise vahendite ja teguviisidega suhetes nende elanikega. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

Õigus

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused

106

pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2. Millised on need meid ümbritseva maailma üksikkvaliteedid, mida me tunnetada suudame? Kuidas neid kvaliteete üksteisest eristada ja omavahel võrrelda või hinnata? Kuidas meil tekib tervikkujund ("pilt") meid ümbritsevast maailmast? Millise panuse annavad sellesse tervikkujundisse erinevad meeled? 3

Psühholoogia alused

Rohkem sarnaseid