Tööleht. Talupojad Rootsi ajal (0)

Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16

Kordamine.
Mis on mõis?
Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus , varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud.
Millised talupoegade kategooriad te teate?
Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad , kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes
Mis on adramaa?
Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga.
13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad
Sõnastik .
Viinapõletamine – производство спирта
Metsaraie – лесoзаготовка
Künniloom - пахотное животное
Pearahamaks – подушный налог
Valgustusliikumine – Просвещение
Pagemine - побег
Mõisahäärber – усадьба

Agraarolud varauusajal.
17. ja 18. sajandil võis eristada järgmisi mõisatüüpe:
Rüütlimõis – kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele
Kroonumõis – Riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks välja neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud.
Pastoraat – Rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele.
Linnamõis –
Mõisate tähtsamad majanduslikud tegevused:
1.Teraviljaeksport
2.Viinapõletamine
3.
2. Lõpetage laused :
Talusid oli varauusaegses Eestis umbes 40 000.
Põhilised põllukultuurid olid sel ajal teravili, hern , naerist ja lina.
Koduloomadest ja - lindudest peeti kanu , harvem hanesid. Veo- ja künniloomana oli hinnatud härg, kes oli hobusest odavam ja vähenõudlikum, andis rohkem sõnnikut ning kelle liha lõpuks toiduks tarvitati.Lehmi peeti varauusajal pigem lihaloomana, nende piimand oli väga väike.
Talupoeg pidi tasuma mõisnikele koormisi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes . Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse. Selleks korraldati iga seitsme-kaheksa aasta järel adramaarevisioone ja pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal kehtestati pearahamaksu .

Võrrelge talupoegade õiguslikku olukorda erinevatel perioodidel:
Talurahva olukord Rootsi ajal
Talurahva olukord pärast Põhja sõda
Talurahva olukord 18. sajandi lõpul
Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõneleda talupoegade pärisorjastamisest.
1696.aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted lainesid ka Eestimaa kroonumõisatele. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati hoopis.
Keelatud oli talupoegade võõrandamine maast lahus.
1696. aasta majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima ka Vene ajal, kroonumõisate eneste arv aga vähenes. Enamik neist anti endistele omanikele tagasi. Nõnda sattus suurem osa seniseid kroonutalupoegi taas eramõisnike valdusesse ning nende suhtes Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud . Balti erikord vältis siiski siinsete talupoegade langemise täieliku pärisorja tasemele , nagu seda oli vene talupoeg.
Balti erikorra tõttu ei kuulunud eesti ja läti talupojad. 18 sajandi lõpuni ka nekrutikohustuse alla.
Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks oli eriti ulatuslik. 18 sajandi algupoolel, kui pärast Põhjasõda leidus veel hulgaliselt tühje talusid.
Pageti ka üle kubermangupiiri Pihkvamaale, sammuti Soome ja Poola alale .
Petseri kloostri maadel olid terved külad Liivimaalt pagenud talupoegadega.
Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi.
Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenikke välja ei antud.

Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk?