50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mikk Altermann
Õppematerjali autor
Gümnasistid kooli kõrvalt tööl Paljud noored käivad suvevaheajal endale taskuraha teenimas. Ka mina olen käinud, aga on ka teistsuguseid neide ja noormehi, kes peavad gümnaasiumi kõrvalt tööl käima, et oma peret ja ennast ära toita, üüri või laene maksta. Minu arvates on see õudne, kui gümnasist peab pere toimetulemis eesmärgil tööle minema. Nad on selleks liiga noored ja nende esmaseks tööks oleks ikkagi õppimine. Kui aga gümnasistid käivad suvel väikse taskuraha teenimise eesmärgil tööl on hoopis teine asi ja väga teretulnud nähe. Tekstis autor ütleb Liisa kohta, et ta ei saanud algul oma teenitud rahast midagi endale jätta, sest tal oli seda vähe, parematel päevadel suutis ta kuni 500-krooni kõrvale panna. Noorele, kelle õlule on langenud selline täiskasvanud inimese koorem võib väga kergesti murduda. Saan aru, kui tudengid õpingute kõrvalt tööd teevad ja sellega enda ülalpidamist püüavad kindlustada,
minu arvamus sotsiaal tööst. Enne seda, mina mõtlesin, et sotsiaaltöötaja ainul käib vaatamas ja kontrollimas peresid ja kodud, mis on riskis, täidab erinevaid dokumendid ja suunab inimesi, kuidas erinevaid toetused saada. Mina ei mõelnud selle peale, et sotsiaaltöötajad ka hoolitsevad inimeste eest ja aitavad nendel eluga hakkama saada. Antud aruandes kirjeldan kõike, mida nägin ja sain teada. Esimene päev Avinurme vallavalitsus Avinurme vallas elab 1400 elanikke, 300 neist on lapsed, 500 on tööpuudega ja eakad. Avinurme vallas elavad ka 11 suurt pere, kõige suuremad peres on 14 ja 11 last. 3 Vallavalitsuses töötab 3 tugiisikut, kes käivad 5 peredes. Tugiisik aitab perekonna jõustamise ja juhendamisega. Need pered on vaja ka motiveerida, julgustada ja keskenduda nende oskustele ja võimetele. Mõned tugiisikud, kes käivad peredes kontrollivad laste õppimist. Tavaliselt nad üksinda peredes ei käi
Teismeeas on paljudel tüdrukutel probleeme enesehinnanguga ja on üldtuntud tõde, et välimuse eest hoolitsemine muudab inimese enesekindlamaks. Nii varjavad noored oma ebakindlust meigikorra alla ja üritavad paista vanemad välja, et neid tõsisemalt võetaks. 2. SUHTED 2.1. Suhted perega Teostes kujutatud tüdrukute vanemad on pigem eemalehoidvad. Kuigi nõudmised lastele on suured ning vanematel on selge ettekujutus, millised nende lapsed olema peavad, siis igapäevaste tegemiste vastu huvi ei tunta. Eriti pööratakse rõhku emadele, kellega on suuremad tülid, suhted isadega jäävad tagaplaanile. "Kui ma vaatan enda ema, siis teistega võrrelda ma teda küll ei oska. Kätlini ja Reena ema moodi ta küll pole. Ta tunneb minu tegemiste vastu võrdlemisi vähe huvi. Ta ei tiku minuga kuskile kaasa ega taha minu asju klaarida [...] Aga nüüd jõudsingi selleni, mis mind ema juures närvi ajab. Ta käitub nii, nagu
Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on selline, kus on kaks või vähem last, kus mõlemad vanemad töötavad, see pole neil enam esimene kooselu ja kirikus käimine on üsna unustusse vajunud. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud
Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .............................................................. 6 1.3. V
2.1. Keskkondlik-perekondlikud põhjused Täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastipreventsioonis. Paraku pole suurte inimeste maailmas laste seiklusjanu, väikeste ja suurte sündmuste, unistuste ja fantaasialennu jaoks liiga sageli kohta. Suured tegelevad ennekõike tunnustuse, kinnituse ja toetuse saavutamisega elu tähtsates, "tõsistes" asjades, unustades, et väikesed inimesed elavad pisut teistsuguses maailmas. Lapsed ei seosta tunnustamist alati saavutustega - nad vajavad kinnitust oma unelmatele ja unistustele. Laste ja täiskasvanute erinev maailmanägemine võib olla üheks põhjuseks, miks noorem põlvkond hakkab ühel hetkel pelgupaika ja tunnustust otsima alkoholist, sigarettidest, ravimitest, uimastitest või teistest sõltuvust tekitavatest ainetest. (Tegevus. Tugevus (1) 2003: 5) Sõltuvusohu ja sõltuvuse põhjusi võib olla palju. Osa neist põhjustest ei ole üldse või ainult
Kõige rohkem on stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud õpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga. Kui klassis käib õpilane, kes teistest erineb : jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu väljakannatamatuks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem – kasutatakse vägivalda. Selline laps on paraku olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus suurele ringile - Miks peavad lapsed kedagi kiusama? Sellele küsimusele kahjuks on raske vastata, seda teab iga laps ainult ise. (miksike.ee 14.02.2017) 6 2.1. Koolistressi põhjused Kui tihti on inimesed ärganud keset ööd higisena, kuna muretsetakse pidevalt mingi probleemi pärast, millega peab silmitsi seisma tulevikus? Kui sageli ollakse mõne toredas situatsioonis ning siis järsult mõtlema hakatud oma probleemidele? Tõenaoliselt on see mure paljudel inimestel
kuritegu? 3 3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid